LHKK infokiri: aprill 2024

Soome õppereis: parimad praktikad ja koostöö liikumisaktiivsuse tõstmisel

Aprillis toimus Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse korraldatud õppereis Soome, millest võtsid osa liikumisharrastuse edendajad erinevate valdkondade ja tasandite organisatsioonidest üle Eesti. Reisi eesmärk oli tutvuda Soome edukate praktikatega, mis suurendavad liikumisaktiivsust läbi kogu eluea, ning arendada koostööd ja kontakte nende praktikate rakendamiseks Eestis.

Õppereisil tutvuti Soome spordiliitude regionaalse koordineerimise süsteemiga, külastati Kerava omavalitsust, kus saadi ülevaate parimatest praktikatest elanikele liikumisvõimaluste pakkumisel, kohtuti Jyväskylä Ülikooli Spordi- ja Terviseteaduste teaduskonna teadlastega, kes tutvustasid liikumisvaldkonna uuringusuundi ja viimaste uuringute tulemusi, kuulati Jyväskylä linnavalitsuse ja Helsingi linnavalitsuse ametnike ülevaateid liikuma kutsuva elukeskkonna loomisest ja liikumisalgatuste läbiviimisest, tutvuti liikuma kutsuva kooli Keski-Palokan koulu keskkonnaga, külastati Soome Olümpiakomiteed, kus tutvuti tegevustega elanike kehalise aktiivsuse tõstmiseks ning kohtuti Tampere UKK-instituutti juhi Tommi Vasankariga, kes rääkis rahvastiku kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi uuringute metoodikast ja sisust.

Soome regionaalspordi arendamine

Soome regionaalspordi arendamine keskendub kodanike heaolu edendamisele füüsilise tegevuse ja spordi kaudu. 2021. aastal asutatud Regionaalspordiorganisatsioonide teenistus- ja koostööorganisatsioon (Suomen Liikunnan Alueet ry) toetab 15 riikliku spordiorganisatsiooni ühistegevusi ning tegutseb nende koostöö hõlbustajana.

Organisatsiooni peamised eesmärgid on tugevdada spordiklubide elujõudu, edendada vastutustundlikku klubitegevust ja tõsta klubi huvigruppide oskusi. Lisaks korraldatakse koolitusi ja luuakse võrgustikke, mis aitavad suurendada igapäevast füüsilist aktiivsust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. Regionaalsed spordiorganisatsioonid saavad rahastust mitmekesistest allikatest, sealhulgas ELi fondidest, kohalikest omavalitsustest, regionaalnõukogudest ja maakondade tervishoiuteenustest.

Täiendav toetus tuleb Haridus- ja Kultuuriministeeriumilt, mis katab umbes 24,9% nende keskmisest eelarvest. Need organisatsioonid tegelevad ka strateegilise planeerimisega, et tugevdada spordiklubisid ja edendada Liikkuvat programmi kohalikul tasandil. Samuti tehakse koostööd Paralümpiakomiteega ja viiakse ellu Avoimet Ovet (avatud uksed) projekti, et integreerida puuetega inimesi spordiklubidesse ja kogukondadesse. Üldiselt on Soome regionaalspordiorganisatsioonid aktiivsed piirkondlike nõukogude töörühmades, kus nad annavad soovitusi ja juhised spordiinfrastruktuuri arendamiseks. Nende tegevus aitab kaasa spordikogukondade kaasavuse suurendamisele, noorte kaasamisele ja arengule, luues tugevaid partnerlusi ja võrgustikke, mis toetavad Soome spordiüldsuse jätkusuutlikku arengut.

Kerava linna spordi- ja liikumisvaldkonna tegevustest

Kerava linn on tuntud oma pühendumusega aktiivse elustiili edendamisele ja oli 2023. aastal nomineeritud Soome aktiivseima linna tiitlile. Linna strateegia ja poliitika keskenduvad kodanike heaolu tootmisele läbi füüsilise aktiivsuse suurendamise. Kõigile Kerava koolilastele on tagatud õigus saada päeva jooksul aktiivset pausi, mis on kirjutatud kooli õppekavasse, toetamaks laste füüsilist aktiivsust haridusasutustes.

Kerava infrastruktuur toetab aktiivset elustiili, pakkudes mitmekesiseid spordirajatisi nagu ujulad ja jäähallid ning soodustades jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Linn on võtnud vastu “roheala lubaduse”, tagades, et iga elanik elab maksimaalselt 300 meetri kaugusel lähimast rohealast, mis aitab kaasa elanike füüsilisele tervisele ja heaolule. Sporditeenused Keravas hõlmavad mitmekesiseid juhendatud rühmatreeninguid, sealhulgas eriprogramme eakatele. Lisaks on linnas mitmesuguseid spordiüritusi ja heaolu mentori programm, mis juhendab kodanikke tervislikumalt elama.

Linn pakub ka erilisi soodustusi nagu seenioride ujumiskaardid ja spordivahendite laenutus raamatukogusüsteemi kaudu. Kerava teeb tugevat koostööd kohalike spordiklubide ja ettevõtetega, korraldades regulaarseid kohtumisi spordiklubide esindajatega ning on loonud ühised ujumiskaardid ja välirajatised naaberlinnadega. Lisaks on käimas projekt suure spordihalli ehitamiseks koostöös naaberlinn Sipooga.

Toetused spordiklubidele ja peredele, kes vajavad abi huvitegevuse kulude katmisel, on samuti Kerava linna spordipoliitika oluline osa. Linna sportlasi toetatakse erinevate grantidega ning Keravas on ka kaks sponsorlusega sportlast, kes edendavad linna mainet sotsiaalmeedias.

Liikumine ja sport kõrghariduses ja teaduses

Jyväskylä Ülikooli Spordi- ja Terviseteaduste teaduskond on tuntud oma uuendusliku lähenemise poolest füüsilisele haridusele ja terviseteadustele. Teaduskonna dekaan Sarianna Sipilä juhtimisel keskendub instituut uuendustele ja tulevikuväljavaadetele füüsilise kasvatuse valdkonnas, käsitledes ka geenitehnoloogiate rolli sporditeadustes ja korraldades iga-aastast kehalise aktiivsuse seiret laste, noorukite ja noorte täiskasvanute seas.

Elanikkonna tervist puudutavate probleemide vastu võitlemiseks uurib teaduskond kehalise aktiivsuse mõju eri vanusegruppidele, pöörates erilist tähelepanu laste ja noorukite füüsilisele aktiivsusele. Selleks viib teaduskond läbi regulaarseid uuringuid, mille eesmärk on mõista, kuidas kehaline aktiivsus mõjutab noorte füüsilist ja vaimset tervist.

Lisaks traditsioonilistele teadus- ja haridusmeetoditele uurib Jyväskylä Ülikooli teaduskond biopankade kaudu saadud andmete rolli sporditeadustes, võimaldades sügavamaid teadmisi geneetilistest ja molekulaarsetest mehhanismidest, mis mõjutavad füüsilist sooritusvõimet ja tervist. See interdistsiplinaarne lähenemine võimaldab teadlastel luua uusi sekkumisstrateegiaid, mis on suunatud spordivigastuste ennetamisele ja füüsilise aktiivsuse suurendamisele kogu elanikkonna hulgas.

Jyväskylä linnas liikumise arendamine

Jyväskylä linn, tuntud oma kaasavate spordi- ja terviseteaduste programmide poolest, on võtnud eesmärgiks suurendada linnas füüsilist aktiivsust ja liikuvust. Arendusspetsialist Jouni Kallio juhtimisel on linn käivitanud mitmeid algatusi, et tegeleda füüsilise aktiivsuse puudumisega ja kõrvaldada sellega seotud takistused. Linn on kindlaks teinud peamised tõkked aktiivsusele: üldine väsimus või haigused, aja ja rahaliste vahendite puudus ning sobivate spordirajatiste kättesaadavuse probleemid.

Kallio töötab välja lahendusi, mis julgustavad linnaelanikke olema füüsiliselt aktiivsemad, keskendudes eriti neile, kes liiguvad ebapiisavalt. Jyväskylä on arendanud füüsilise aktiivsuse programmi, mis hõlmab koostööd 200 spordiklubi ja üle 300 spordipaigaga, pakkudes laia valikut tegevusi alates jalgrattasõidust kuni pallimängudeni.

Programmi oluline osa on kogukondlik kaasamine ja teadlikkuse tõstmine, kasutades koolitusi, töötubasid ja terviseuuringuid, mis aitavad mõista, mis motiveerib inimesi liikuma. Linn on loonud ka „Physical Activity Barometer“, mis jälgib edusamme ja kogub tagasisidet, et paremini mõista ja kõrvaldada liikumisaktiivsuse tõkkeid.

Üheks oluliseks sündmuseks on „Youth Marathon“, mis kaasab 5.-7. klassi õpilasi, julgustades neid treenima ja osalema kestvusaladel, mis on suunatud nende füüsilise vastupidavuse ja huvi suurendamisele spordi vastu. Sellised üritused on oluline osa linnale iseloomulikust kogukonna kaasamisest ja aktiivsuse edendamisest.

Jyväskylä püüdlused suurendada füüsilist aktiivsust on terviklik lähenemine, mis hõlmab haridust, infrastruktuuri parandamist ja laiaulatuslikku koostööd nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil, püüdes muuta linn veelgi elavamaks ja tervislikumaks kogukonnaks.

Koostöös erinevate rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Interreg Läänemere Piirkonna programmiga, keskendub projekt „Active Youth“ noorte inimeste füüsilise tegevusetuse vähendamisele läbi läbimõeldud mängustamise strateegiate. Projekti raames arendatakse välja „peidetud linna“ mäng, mis on kohandatav ja skaleeritav teistesse linnadesse ja kogukondadesse üle maailma. See mäng integreerib füüsilise liikumise edendamiseks linnaruumi spordirajatised, välitreeningute alad ja matkarajad. Mängu käigus saavad mängijad preemiaid ja soodustusi kohalikest äridest, mis omakorda suurendab nende motivatsiooni füüsiliselt aktiivne olla. Jyväskylä linna tegevus on suunatud ka kogukonna kaasamisele ja haridusele, pakkudes koolidele võimalust osaleda mängu loomise protsessis ja integreerida see õppekavasse, mis aitab kaasa noorte kaasatusele ja teadlikkuse tõstmisele.

Liikumisharrastuse edendamine Soome Olümpiakomitee ja töötajate liikumisaktiivsuse edendamise organisatsiooni Suomen Työväen Urheiluliitto poolt

Petri Keskitalo ja Riku Tapio tutvustasid töötajate liikumisaktiivsuse edendamise organisatsiooni (Suomen Työväen Urheiluliitto – TUL) ja Olümpiakomitee füüsilise aktiivsuse osakonda, käsitledes seejärel sügavuti probleemi, mis on majanduslikult mõõdetuna 4,7 miljardi euro suurune. See summa kujutab endast Soomes madala füüsilise aktiivsuse ja istuva eluviisi aastast kulu, hõlmates tervishoiukulude, enneaegse surma, töövõime kaotuse ja muude sotsiaal-majanduslike faktorite mõjusid. Probleemi süvendab asjaolu, et valitsuse toetus spordile on alla 150 miljoni euro aastas ja see summa väheneb järgnevatel aastatel üle 20%.

Samas on hakatud aru saama liikumis- ja spordivaldkonna strateegilisest olulisusest ja loodi isegi vastav ministrikoht, uus minister vastutab riigi noorsoo-, spordi- ja füüsilise aktiivsuse poliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Keskitalo ja Tapio rõhutasid, et olukorra lahendamiseks on vaja tõsta teadlikkust ja parandada koostööd erinevate organisatsioonide ja sektorite vahel. Nad tõid välja, et füüsilise aktiivsuse edendamine ei peaks olema üksnes spordiorganisatsioonide ülesanne, vaid see peaks hõlmama laiemat ühiskondlikku panust eri vanuserühmadelt ja elanikkonnasegmentidelt.

Selle väljakutsega tegelemiseks on välja töötatud mitmeid programme, mis püüavad lahendada madala aktiivsuse probleemi erinevatest nurkadest. Näiteks on Soomes käivitatud mitu algatust, nagu „Soome vaba aja mudel“, mis võimaldab lastel ja noortel osaleda koolipäeva jooksul lõbusates ja tasuta harrastustes, et suurendada nende heaolu ja kaasatust. Need sammud on osa laiemast pingutusest, mille eesmärk on suunata Soome rahvast aktiivsema eluviisi poole. Keskitalo ja Tapio rõhutasid, et kuigi on tehtud olulisi edusamme, on teekond veel pikk ja nõuab pidevat tähelepanu ja ressursse. Nad kutsuvad üles kõiki osapooli, sealhulgas haridusasutusi, kohalikke omavalitsusi ja riiklikke institutsioone, ühinema jõupingutustega, et muuta füüsiline aktiivsus kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks kõigile ühiskonnaliikmetele.

Soomes rahvastiku kehalise aktiivsuse, istuva käitumise ja füüsilise vormi monitoorimine

Tommi Vasankari tegeleb UKK instituudi direktorina Soomes rahvastiku kehalise aktiivsuse, istuva käitumise ja tervist soodustava kehalise aktiivsuse edendamisega. UKK Instituut (tervise edendamise uuringute keskus) asub Tamperes ning uuringute organisatsiooni eesmärk on edendada rahvatervist. Instituudi peamine eesmärk on propageerida tervislikku eluviisi, eriti tervist soodustavat kehalist aktiivsust, ning vähendada kodu- või vabaaja vigastuste arvu läbi uurimistöö, koolituse ja avalikkuse teavitamise. Instituut asutati 1980. aastal ning selle omanik on Urho Kekkoneni Tervisedenduse Instituudi Sihtasutus. UKK vastutusalasse kuuluvad Soomes läbiviidud kehalise aktiivsuse uuringud, sealhulgas nelja uuringu tulemused erinevate vanuserühmade (kooliealised lapsed, noored täiskasvanud, tööealised täiskasvanud, eakad) kohta. Vasankari jagas üksikasju nende uuringute läbiviimise kohta ning milliseid tulemusi need uuringud on andnud. Lisaks tegeletakse mitmete tegevustega koostöös erinevate osapooltega, et suurendada kehalist aktiivsust nende jaoks, kes on vähem aktiivsed. Eriti oluline on koostöö tervishoiuga. Nii tõi ta olulisi näiteid 4.7 miljardi euro kulu-uuringuga seotult, mille üks eestvedajaid ta oli. Muuhulgas rõhutas Vasankari, et selle uuringu läbiviimisel oli nende jaoks oluline saada tervishoiu andmed (nt haiguspäevade arv, visiitide sagedus jne) ja siduda need reaalselt indiviidi tasandil töö- ja maksuandmetega. Lisaks tutvustas ta kuidas neil toimib liikumis- ja elustiilinõustamise piloteerimine. Perearstide poolt nõustamisele suunatud inimene kannab liikumisandurit, millel on näha kehalise aktiivsuse igapäevane tase. Seda informatsiooni näeb mobiilirakenduses ka nõustaja ning tänu sellele on võimalik anda reaalajas tagasisidet ja soovitusi, ning võimaldab inimese motivatsiooni tõsta ja kaasatust suurendada.

Helsingi meetmed füüsiliselt mitteaktiivsete inimeste julgustamiseks

Helsingi linna spordiüksus organiseerib mitmeid programme, mis on suunatud füüsiliselt passiivsete inimeste aktiveerimisele. See üksus teeb koostööd kohalike spordiklubide ja organisatsioonidega, pakkudes erinevaid tegevusi igas vanuses ja erineva tervisetasemega inimestele. Helsingi linn pakub umbes 1500 juhendatud treeningut aastas, kus osaleb ligikaudu 40 täiskohaga spordiinstruktorit. Juhendatud treeningud on mõeldud kõikidele vanusegruppidele ja erineva füüsilise ettevalmistusega inimestele, hõlmates tervet linna. Programmide mitmekesisus on märkimisväärne:

  • 35% juhendatud treeningutest on suunatud eakatele, pakkudes neile võimalust säilitada oma tervist ja füüsilist aktiivsust.
  • 35% juhendatud treeningutest mõeldud lastele ja noortele, toetades noorema põlvkonna kehalist kasvu ja arengut.
  • Täiskasvanutele suunatud tegevused moodustavad 15% juhendatud treeningutest, aidates tööealistel elanikel oma tervist ja töövõimet säilitada.
  • Ülejäänud 15% juhendatud treeningutest on kohandatud erivajadustega inimestele, võimaldades neil osaleda sporditegevustes, mis arvestavad nende konkreetseid vajadusi.

Lisaks korraldatakse koostöös kohalike spordiklubidega erinevaid tegevusi ja pakutakse füüsilise tegevuse nõustamist, mis aitab inimestel leida endale sobivaim viis aktiivseks jäämiseks. Samuti antakse algklasside lastele ujumistunde, et arendada nende oskusi ja enesekindlust vees.

Näiteks EasySport pakub 9-12-aastastele lastele mängulist sporditegevust ja FunAction noortele vanuses 13–17 aastat, pakkudes nädalast programmi, mis hõlmab jõusaalitreeninguid ja muid tegevusi. Täiskasvanutele ja eakatele suunatud harjutuskursused keskenduvad tervise ja töövõime säilitamisele erinevate füüsiliste tegevuste kaudu.

Lisaks füüsilisele tegevusele tutvustati ka mini-interventsiooni mudelit, mis aitab tervishoiutöötajatel lühikese aja jooksul suunata patsiente sobivatele füüsilise aktiivsuse võimalustele. Samuti pakutakse erivajadustega inimestele kohandatud sporditegevusi, et toetada nende iseseisvat igapäevaelu.

Üks olulisemaid algatusi on ka liikumisleping, mis arutatakse läbi vanemate inimeste ja nende hooldajatega, eesmärgiga muuta füüsiline aktiivsus osaks igapäevasest elust. Tervikuna on tegemist mitmekülgse lähenemisega füüsilise aktiivsuse edendamisele Helsingis, pakkudes teenuseid, mis on kättesaadavad kõigile elanikele, põhinedes nende individuaalsetele vajadustele ja võimalustele.

Helsingi linna sporditeenuste osutatud juhendatud treeningutel ja tegevustel oli 2023. aastal ligikaudu 400 000 külastust. See arv näitab, et linnapõhised spordi- ja liikumisprogrammid on kogukonnas võrdlemisi populaarsed, pakkudes mitmekülgseid võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks nii kohalikele elanikele kui ka kogukondadele.

Kokkuvõte

Tutvumine Soome parimate praktikatega liikumisaktiivsuse edendamisel pakub suurepäraseid võimalusi sarnaste meetodite rakendamiseks ja valdkonna arendamiseks Eestis. Külastus andis laiema riikliku vaate strateegiate ja programmide elluviimisest, mis on suunatud nii lastele, noortele, täiskasvanutele kui ka erivajadustega inimestele. Koolikülastus pakkus aga praktilist kogemust, demonstreerides, kuidas kooli saab kujundada liikuma kutsuvaks ning muuta see kultuuri loomulikuks osaks. Igal tasandil kumas läbi põhisõnum – tõhusa koostöö arendamine on hädavajalik reaalse tulemuse saavutamiseks. Soome kogemus näitab, et järjepidevad jõupingutused ja kogukonna kaasamine on võtmeks, kui soovitakse parandada ühiskonna tervist läbi füüsilise aktiivsuse suurendamise.

Õppereisist võtsid osa Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Kertu Tort, Tartu Ülikooli liikumisõpetuse doktorant ja Euroopa kehalise kasvatuse liidu juhatuse liige Hasso Paap, MTÜ Tööfüsioteraapia füsioterapeut ja koolitaja Liina Pääbo, Keila kogukonnatöönõunik ja liikumisõpetaja Jaanus Väljamäe, Rakvere Spordikeskuse direktor Ave Sats, Eesti Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll, Hiiumaa Spordiliidu peasekretär Kertu Rand, Eestimaa Spordiliidu Jõud peaspetsialist Helen Mast, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Eva-Kristi Hein, Tori vallavanem Lauri Luur, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson ja kommunikatsioonijuht Maia Burlaka.

Õppereisi materjalid:

Lisainfo:

Henek Tomson
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik
henek@liigume.ee