Terved ja tegusad inimesed on iga kogukonna suurim rikkus. Paraku näitavad uuringud, et enamik Eesti inimesi ei liigu piisavalt isegi tervise säilitamiseks, rääkimata selle parandamisest. See ei ole lihtsalt kuiv statistika – see puudutab meid kõiki: meie peresid, kolleege ja kogukondi. Tervena elatud aastate arv pole Eestis viimase kümnendi jooksul kasvanud, samal ajal kui ülekaaluliste laste ja täiskasvanute arv suureneb. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb teha liikumispööre – muuta liikumine meie kõigi, sh kohalike omavalitsuste, ühisesse fookusesse.
Liikuma kutsuv omavalitsus on hädavajalik suunamuutus ja peateema nii valimiste ajal kui ka valimistejärgselt. Liikuma kutsuvad omavalitsused ei teki aga iseenesest, vaid sünnivad teadlike otsuste ja mõtteviisi muutuse kaudu, kuhu saab panustada iga omavalitsusjuht ja kogukonnaliige. Oluline on alustada – kasvõi väikeste sammudega, mis ei nõua suurt eelarvet, kuid loovad liikumist toetava keskkonna.
Terved inimesed on kohaliku omavalitsuse kõige kallim vara.
Kogukonda aktiveeriv avalik ruum
Avalik ruum mängib keskset rolli inimeste igapäevaelus, mõjutades nii meie liikumisviise kui ka kogukondlikku sidusust. Kohalikul omavalitsusel lasub vastutus luua hästi läbimõeldud ja ligipääsetav ruum, mis toetaks aktiivset liikumist ja ka ühistegevusi. Sellelt lehelt leiavad omavalitsused praktilisi näiteid ja tööriistu, kuidas kujundada avalik ruum maksimaalselt liikumist soodustavaks ja kasutajasõbralikuks.
Aktiivse ruumiloome strateegiad
Ruumiloome protsess
- valmistu: 1) ruumiloome väljakutse hindamine, 2) asukoha valimine, 3) osapoolte kaardistamine
- mõista: 4) infokorje ja konteksti analüüs
- planeeri: 5) avalikkuse kaasamine, 6) ideede rakenduslikuks muutmine, 7) visiooni ja tegevuskava koostamine, 8) dokumenteerimine ja pre
- teosta: 9) lühiajaliste sihtide teostamine, 10) strateegiline planeerimine, 11) käivitamine ja mõju hindamine
Väärtusruum: aktiivse koha loome
Vastavalt kohaloome kontseptile on võimalik iga edukat kohta iseloomustada läbi nelja omaduse – sotsiaalselt elav, hästi ligipääsetav ja ühendatud, tegutsema kutsuv, mugav ja meeldiva kuvandiga. Need omadused loovad aluse aktiivsele, liikumist soodustavale avalikule ruumile, mis teenib ühtlasi ka kogukonna igapäevaseid vajadusi.
Sotsiaalsus: mitmekesine, koostöine, kaasav, interaktiivne, kutsuv
- Aktiivne keskkond peaks pakkuma mitmekesiseid võimalusi – erinevaid tsoone spordiks, suhtlemiseks ja kultuuriks. Selged alad jaotavad tegevused, kuid kutsuvad ka inimesi kokku ja soodustavad omavahelist suhtlemist. Mitmekesisust toetavad nii ruumilahendused kui ka vahendid, mis võimaldavad eri vanuses ja huvidega inimestel leida omale sobiva viisi liikumiseks ja kohalolekuks.
- Koostöine aktiivne keskkond sünnib rohujuuretasandi, kodanikualgatuste ja sektoriteülese koostöö kaudu. Kui kogukond on kaasatud algusest lõpuni, tekib omanditunne ja pikaajaline side. Koosloome, koostöö kohalike organisatsioonide ja ettevõtetega tagab, et ruum vastab päriselt kogukonna vajadustele ja püsib elujõuline.
- Kaasav aktiivne keskkond sünnib siis, kui kogukond saab ise kujundamises kaasa rääkida ja tegutseda. Kohaloome praktikas tähendab see avatust eri arvamustele, vabatahtliku panuse väärtustamist ning võimalust osaleda vastavalt huvidele ja võimekusele. Vabatahtlik töö tugevdab kogukonda, loob kuuluvust ja vastutustunnet. Oluline on ka vabatahtlike tunnustamine ning hüvede pakkumine – see hoiab motivatsiooni ja toetab püsivat kaasatust.
- Interaktiivne. Kaasav aktiivne keskkond kutsub inimesi osalema ja suhestuma – mitte ainult teistega, vaid ka koha endaga. Harivad ja motiveerivad sõnumid, selge viidandus ning nutilahendused, mis toetavad iseseisvat avastamist ja liikumist. Kui ruum kõnetab inimesi, suurendab see nende motiveeritust ka selles keskkonnas aktiivselt liikuda.
- Kutsuv aktiivne keskkond peab olema avatud kõigile ja ruumiloome seisukohalt seda selgelt kommunikeerima. Kohaloome praktikas tähendab see ruumi, mis mõjub sõbralikult ja on ligipääsetav. Selleks, et inimesed tunneksid end ootatuna on vajalik kommunikatsioon, mis jõuab eri sihtgruppideni – sotsiaalmeedia, kampaaniad ja spetsiaalsed kanalid erievate sidusrühmadeni jõudmiseks. Kutsuvus algab väikestest detailidest: selged sõnumid, positiivne toon ja tunne, et siia on igaüks oodatud.
Juhendid ja materjalid omavalitsustele liikuma kutsuva linnaruumi planeerimiseks
→ Kogukonda aktiveeriva avaliku ruumi parimad praktikad ja nende rakendusviisid
Kogukonda-aktiveeriv-avalik-ruum-parimad-praktikad-ja-nende-rakendamine-→ Vaata veel erinevaid ruumisekkumiste näiteid meilt ja mujalt
Miro-lisad-1-9_Liikuma-kutsuva-avaliku-ruumi-praktikad-KOV-dele→ VATEKi ettepanekud omavalitsustele avaliku ruumi planeerimiseks, mis hoiaks ka elanike vaimset tervist
Vaimse tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) on koostanud soovitused tegevusteks, mida iga vaimset tervist väärtustav kohalik omavalitsus saab oma elaniku tervise edendamiseks teha. Muuhulgas soovitavad VATEKi liikmete ja välistest ekspertidest moodustatud töögrupi liikmed, et avaliku ruumi planeerimisel tuleks arvestada ka muudatuste mõju igapäevasele liikumisele.
eeacf8_719221b69e43434a8aff946d8cea43f3Avaliku ruumi planeerimisel arvestame muudatuste mõju igapäevasele liikumisele. Tagame avaliku ruumi (sh rohealad, mängu-ja spordiväljakud) turvalisuse, heakorra, ligipääsetavuse ja vajaduspõhise arendamise põhinevalt elanikerahulolu-uuringutel, ligipääsetavuse audititel jm asjakohastel allikatel. Tagame liikumisharrastuse edendamiseks vajaliku taristu turvalisuse, heakorra ja vajaduspõhise arendamise, sh eesmärgiga tagada elanikele igapäevatoimetuste tegemise võimalus kehaliselt aktiivsel viisil (nt jalgsi või rattaga tööle, kooli, poodi). Tagame olulisemate (sh tervist toetavate) teenuste kättesaadavuseühistranspordiga.
→ Avalike teenuste arendamiseks mõeldud praktilised tööriistad ja meetodid
→ Nippe avaliku ruumi kodustamiseks
Avalik linnaruum on meie kõigi ühine vara – kõiksugused tänavad, väikesed nurgapealsed ja avarad väljakud, tillukesed rohealad ja suured pargid. Selle ruumi eesmärk on pakkuda nii liikumisvõimalust kui ka turvalist ja mõnusat olemise ja ettevõtmise ruumi kõigile linnas elavatele inimestele.
MTÜ Elav Tänav on oma 2022. aastal koostatud juhendis “Nippe avaliku ruumi kodustamiseks” kirja pannud terve hulga tegevusi – alustades lihtsamatest ja jõudes üsna keerukateni –, kuidas igaüks saab meie igapäevast ruumi oma käe järgi paremaks sättida ning enda ja naabrite vajadusi nähtavamaks muuta.
nippe-avaliku-ruumi-kodustamiseks-1
→ Nelja regionaalse tervisespordikeskuse käivitamise parimad praktikad ja õppetunnid: Hiiumaa terviserajad Palukülas, Palivere turismi- ja tervisespordikeskus, Keila terviseradade teenindushoone ja Äkkeküla teenindushoone näitel
Raport_-Tervisespordikeskuste-kaivitamine→ Liikumiskonverents Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest! 8.-9.10.2025: riigiarhitekti Tõnis Arjuse (Maa- ja Ruumiamet) ettekanne liikuvuse tuleviku ja Eesti ruumilise arengu suundadest
→ Liikumiskonverents Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest! 8.-9.10.2025: Trondheimi linna ja liikuvuse planeerija Anders Berg Ildstadi ettekanne “Norra – Aktiivne avalik ruum”
→ Liikumiskonverents Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest! 8.-9.10.2025: Suomen Latu juht Panu Könönen ettekanne “Õuemaa Soome”
→ Liikumiskonverents Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest! 8.-9.10.2025: disainer ja EKA sotsiaalse disaini õppekava juht Daniel Kotsjuba “Avaliku ruumi ligipääsetavus ja teenusedisain”
→ Liikumiskonverents Kääriku Kärajad – Terve Eesti eest! 8.-9.10.2025: vaata ka meie omavalitsuste parimaid praktikaid Tõrva, Keila, Võru ja Pärnu näitel