22. septembril, päev enne Euroopa Spordinädalat avaldas Euroopa Komisjon kuuenda spordi ja kehalise aktiivsuse teemalise Eurobaromeetri uuringu tulemused. Uuringust selgub, et võrreldes eelmise, 2022. aastal avaldatud uuringuga on kehaline aktiivsus Euroopa Liidus kasvanud.
Meie teadusjuht Henek Tomson vaatas uuringusse sisse ja teeb allpool kokkuvõtte Eesti inimeste liikumisharjumuste kohta.
Euroopa Komisjoni 2026. aasta Eurobaromeetri uuringus märkis 58% Eesti vastajatest, et tegeleb vähemalt kord nädalas kehalise treeningu või spordiga. 2022. aasta võrdlusnäitaja oli 42%. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ehk EL27 näitaja suurenes samal ajal 38%-lt 47%-le. Küsimus hõlmab näiteks ujumist, treenimist spordiklubis või jõusaalis ning tempokat kõndimist või jooksmist.
Liikumine ei piirdu sportimisega. Muudel kui spordiga seotud põhjustel oli vähemalt kord nädalas kehaliselt aktiivne 2022. aastal 64% ja 2026. aastal 82% Eesti vastajatest. EL27 näitaja suurenes 50%-lt 71%-le. Siia kuuluvad näiteks kõndimine, rattasõit ja ratastooliga liikumine igapäevastel teekondadel, samuti tantsimine ja aiatöö.
Vähemalt kümme minutit järjest kõndis tavapärasel nädalal neljal kuni seitsmel päeval 2026. aastal 76% Eesti vastajatest. 2022. aasta võrdlusnäitaja oli 68%. EL27 vastavad näitajad olid 2022. aastal 60% ja 2026. aastal 72%.
Samal ajal veedetakse palju aega istudes. Vähemalt 5,5 tundi päevas istus 2026. aastal 52% Eesti vastajatest, EL27-s 43%. Andmelisa 2022. aasta võrdlusnäitajad olid vastavalt 44% ja 39%. Istumisaeg hõlmab näiteks tööd laua taga, autojuhtimist ja teleri vaatamist. Sportimise ja istumisaja eraldi näitajatest ei saa järeldada, kui kaua istuvad just sagedamini sportivad inimesed.
Liikumiskohana nimetas parki või muud paika õues 2022. aastal 58% ja 2026. aastal 56% Eesti vastajatest, kes tegelesid spordi või muu kehalise tegevusega. Kodu nimetanute osakaal oli vastavalt 50% ja 49%. Teekondi kodu ja kooli, töö või poodide vahel nimetanute osakaal suurenes aga 30%-lt 46%-le. EL27-s jäi parki või muud paika õues nimetanute osakaal 47% juurde. Kodu nimetanute osakaal vähenes 37%-lt 33%-le ning igapäevaseid teekondi nimetanute osakaal suurenes 24%-lt 37%-le.
Miks inimesed liiguvad? Üldise kehalise tervise parandamist või säilitamist nimetas 2026. aastal põhjusena 50% Eestis spordi või muu kehalise tegevusega tegelevatest vastajatest. Ühest kohast teise liikumist nimetas 42% ja lõõgastumist 33%. EL27 vastavad näitajad olid 44%, 30% ja 39%. Liikumise põhjuste kohta kasutatud andmelisas 2022. aasta võrdlus puudub.
Uuringust ja näitajatest
Euroopa Komisjoni uuring Special Eurobarometer 574 „Sport and physical activity” hõlmas 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Kokku tehti 26 421 intervjuud, neist Eestis 1006. Euroopa Liidus toimusid intervjuud 9. aprillist 4. maini 2026 ning Eestis 9.–28. aprillini 2026.
Uuring käsitleb kehalist treeningut ja sportimist, muud kehalist aktiivsust, kõndimist ja istumisaega ning liikumise põhjuseid ja takistusi. Tulemused põhinevad vastajate enesehinnangul. Liikumiskohtade ja -põhjuste küsimustele vastasid spordi või muu kehalise tegevusega tegelejad ning valida sai mitu vastust. Nende küsimuste protsendid ei käi kõigi küsitletute kohta.
EL27 tähistab Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. EL27 näitajad on kaalutud koondtulemused, mitte riikide protsentide lihtkeskmised.
2022. aasta arvud on arvutatud 2026. aasta andmelisas avaldatud muutuste põhjal. Arvud on ümardatud. Eriti kõndimise ja istumisaja puhul võivad küsimuste ajaraami või vastusevariantide erinevused piirata võrreldavust. Seetõttu ei saa arvude erinevust pidada üksnes käitumise muutuseks. Samuti ei tähenda iga erinevus tingimata statistiliselt olulist muutust.
Vähemalt kord nädalas treenimine või sportimine ei näita veel soovitusliku liikumismahu täitmist, sest sagedusnäitaja ei arvesta tegevuse kestust ega koormust.
Lisamaterjalid
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeeter SP574 (2026)
