Täna, 29. septembril, tähistatakse üle maailma südamepäeva, et juhtida tähelepanu südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamisele. Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsub inimesi üles jälgima oma tervisenäitajaid: vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli.
Süda lööb ööpäevas umbes 100 000 korda ja pumpab ligi 7000 liitrit verd. Kõige enam koormavad seda kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal, suitsetamine, alkohol, krooniline stress ja vähene liikumine. Kuni 80% südamehaigustest on eluviisiga ennetatavad.
Meie teadusjuht Henek Tomson tuletab meelde, et süda on treenitav lihas ja selle heaks ei pea alustama maratonist. Regulaarne liikumine alandab vererõhku, parandab kolesterooli taset, vähendab tromboosiriski ja aitab hoida kehakaalu. Tänavu jaanuaris ajakirjas The Lancet avaldatud analüüs enam kui 135 000 täiskasvanu kohta näitas, et kui enamik täiskasvanuid lisaks oma päeva vaid viis minutit kiiret kõndi, võiks see ära hoida ligikaudu iga kümnenda surma. Loeb ka intensiivsus: üks minut hoogsat pingutust on südamele sama väärt kui umbes viis minutit mõõdukat liikumist.
Tänane väljakutse: lisa oma päeva viis minutit kiiret kõndi, vali lifti asemel trepp ja tõuse iga poole tunni tagant korraks toolilt. Kui oled üle 40, lase mõõta oma vererõhku ja kolesterooli. Kui sul on riskitegureid või plaanid alustada hoogsama treeninguga, küsi perearstilt, kas sulle oleks vajalik koormustest.
Loe lähemalt, kuidas on südametervis ja liikumine omavahel seotud https://liigume.ee/suda-on-treenitav-lihas/
Eesti südametervis numbrites
- 2025. aastal suri Eestis vereringeelundite haigustesse 7231 inimest, ligi pooled kõigist surmadest. Euroopa Liidus on see osakaal keskmiselt kolmandik.
- Suremus südame-veresoonkonna haigustesse on Eestis 1,7 korda kõrgem kui EL-is keskmiselt ning kasvas mullu 526,3-lt 529,6-le 100 000 elaniku kohta.
- Oodatav eluiga on 79,8 aastat, kuid tervena elame vaid 57,3 aastat (mehed 55,2, naised 59,3). Üle veerandi elust elame terviseprobleemidega.
- Tervena elatud aastad vähenesid mullu 1,4 aasta võrra, kõige enam alla 35-aastastel.
- Kõrgvererõhktõve diagnoos on ligi 400 000 inimesel. See on Eesti kõige levinum krooniline haigus.
- Kõrge vererõhk oli seotud ligi kolmandikuga kõigist Eesti surmadest.
- Vaid 35% esmahaigestunutest saavutab vererõhu sihttaseme soovitatud ajaks ja iga kolmandal katkeb ravi poole aasta jooksul.
- 52% tööealistest on ülekaalus või rasvunud.
- Liigne kehakaal põhjustab aastas hinnanguliselt 248 000 haigusjuhtu, neist umbes kolm neljandikku on südame-veresoonkonna haigused ja II tüüpi diabeet.
- Vähemalt kord nädalas treenib 58% Eesti inimestest (2022. aastal 42%). Samas istub 52% vähemalt 5,5 tundi päevas, rohkem kui EL-is keskmiselt (43%).
