25. mail alustas Liikumisharrastuse kompetentsikeskuses projektijuhina Liina Kanarbik. Liina töötas varem Tallinna Strateegiakeskuses ringmajanduse osakonna juhtivspetsialistina ning tal on keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Liina koordineerib Liikumisharrastuse kompetentsikeskuses Spordinädala, Erasmus+ jt projektide tööd.
Uut kolleegi intervjueeris kompetentsikeskuse kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa. Vaata, mida Liina talle oma liikumisharjumuste kohta vastas.
Kus Sulle kõige rohkem meeldib liikuda ja miks just seal?
Olen keskmisest aktiivsem eestlane ja mulle meeldib katsetada erinevaid spordialasid. Mängin hobi korras saalihokit. Selle juures meeldivad mulle meeskonnavaim, korralik füüsiline koormus ning löödud väravad.
Kui peaksin valima, siis eelistaksin siiski liikumist looduses, mitte siseruumides. Liikumine toetab füüsilist tervist, kuid värske õhk ja loodusest saadav silmailu toetavad lisaks ka vaimset heaolu.
Milline on kõige odavam liikumisharrastus, mida oled viimase kolme kuu jooksul teinud ja kuidas selle tegevusega üldiselt suhestud?
Kevade saabumisega olen hakanud rohkem õues liikuma. Avastasin hiljuti Uus-Veerenni kvartalis asuva välijõusaali ning palliväljakud. Ehkki ma pole kunagi suur korvpalli fänn olnud, märkasin, et palliväljakul on pallid ühiskasutuses. Olen juba mitu korda leidnud end korvpalli põrgatamas ja „5 miinust“ mängimas. Ja kulu sellele? Null eurot! Pall ja väljak on tasuta kõigile.
Huvitav on mõelda, kuidas väljaku ja palli kättesaadavus on pannud mind liigutama ja proovima ala, mis mulle varem pigem ei meeldinud.
Kuidas sa motiveerid ennast kõige pimedamal ja märjemal ajal aastast regulaarselt liikuma?
Mulle meeldivad praktilised tegevused, seega üritan tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja tulemuslikud. Mind motiveerib liikuma üks veider komme: enne duši alla ei lähe, kui pole piisavalt higiseks treeninud. Nii tundub, et ma ei raiska vett, vaid teen seda sihipäraselt.
Enne pesu sobib kõige paremini kiire jooksuring. Vihma ja lörtsiga mind siiski sörkimas ei leia ning siis leian kasvõi 20–30 minutit, et teha mõni kiire elutoa treening. YouTube’is on palju HIIT-videoklippe, mida tihti treeningu taustaks kasutan. Kuna pesus tuleb ikka mitu korda nädalas käia, on kasvõi lühike trenn igal nädalal garanteeritud.
Mida ütleksid inimestele, kes toovad liikumisharrastusega tegelemisel takistustena esile väsimust, ajapuudust või kehva tervislikku seisundit?
Tihti tekitab juba sõna „sport“ või „trenn“ paljudes kunstlikku väsimust, kuna seda seostatakse pikkade jooksukilomeetrite või raske jõusaalitreeninguga. Minu soovitus on alustada lihtsatest sammudest, näiteks minna tööle, kooli või poodi jala või rattaga. See on win-win, sest nii saad osa päevasest liikumisest kergesti kätte.
Ajapuuduse osas tuleb kõigil peeglisse vaadata ja mõelda, kui palju vaba aega veedame ekraanide taga? Statistika näitab, et liiga palju. Miks mitte asendada või ühildada ekraaniaeg liikumisega, kasvõi osaliselt? Hea nipp on kuulata podcast’i näiteks rattaga sõites või võimalusel teha töökoosolekuid hoopis jalutades.
Loomulikult tuleb sportimine valida vastavalt tervislikule seisundile. On ju teada, et piisav liikumine annab energiat, toob parema tervise, une ning rõõmsama meele. Tekib lumepalliefekt, mis motiveerib end uuesti liigutama. Seega tähtis on teha see esimene samm.
Ja veel, on tõestatud, et füüsiline aktiivsus aitab saavutada paremaid töötulemusi. Seega, kui tahad olla kolleegist parem, tuleb lisaks sõrmede liigutamisele klaviatuuril liigutada ka muid kehaosi.
Millisest innovatsioonist tunned isiklikult, et oleks abi Sinu tavalise nädala liikuvamaks tegemisel?
Vaja oleks midagi, mis seoks laste ja täiskasvanute ekraanide kasutamisaja füüsilise liikumisega – ekraanid töötaksid vaid siis, kui oled piisavalt liikunud. Vastasel juhul need isegi ei avane. Olen kindel, et nii saaks liikumisnormid täis ja rohkemgi veel.
Mida tahaksid viie aasta pärast näha Eestis enda töö tulemusena muutuvat?
Mind paneks rõõmustama, kui teaduslikud uuringud näitaksid, et eestlased on hakanud rohkem liikuma ning selle tulemusena on vähenenud ka ülekaalus laste arv. Selle eesmärgi nimel ma koos oma kolleegidega töötangi.
