Eile avaldati esimene terviklik ülevaade Eesti lasteaedade liikumis- ja sportimisvõimaluste kohta. Uuring näitab, et kuigi liikumist peetakse oluliseks, on tingimused lasteaedades märkimisväärselt erinevad. See, millisesse lasteaeda laps satub, mõjutab otseselt tema igapäevaseid liikumisvõimalusi.
Kultuuriministeeriumi ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse algatatud ning Spordikoolituse ja -Teabe SA ja Eesti spordiregistri läbiviidud uuringus „Lasteaedade liikumis- ja sportimisvõimaluste kaardistamine 2025" osales 463 lasteaeda, ehk 88 protsenti kõikidest Eesti lasteaedadest.
Kultuuriminister Heidi Purga sõnul tuleb eestimaalaste tervise nimel muutma suhtumist, et liikumine on lasteaias kõrvaltegevus. “See peab saama iga lapse arengu loomulikuks osaks, mis jääb kestma terveks eluks. Äsja valminud uuring näitab selgelt, et täna sõltuvad laste igapäevased liikumisvõimalused liiga palju sellest, millises lasteaias nad käivad ja milline on kohaliku omavalitsuse võimekus. Meie eesmärk peab olema, et iga laps Eestis saaks kasvada keskkonnas, mis toetab liikumisrõõmu, uudishimu ja tervet arengut – sõltumata elukohast või pere võimalustest," rääkis ta.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juhi Maiu Meriheina sõnul on koolieelne iga aeg, mil kujunevad laste põhilised liikumisoskused, -hoiakud ja -harjumused. "Mida hiljem nende kujundamisega tegelema hakata, seda keerulisem on olukorda muuta.”
Kitsaskohana paistab uuringust silma, et kõigis rühmaruumides on aktiivse liikumise koht olemas vaid 15 protsendil lasteaedadest. Ka spordi- ja liikumisvahendite pilt on ebaühtlane. Uuringus kaardistatud vahenditest on lasteaedades olemas keskmiselt 47 protsenti, enim napib talvist varustust ning ronimis- ja tasakaaluvahendeid.
“Uuringu peamine järeldus on see, et laste liikumisvõimalused sõltuvad väga palju konkreetse lasteaia suurusest, ruumidest, vahenditest ja võimalustest. Seetõttu vajavad nõrgemate võimalustega lasteaiad senisest sihitumat tuge,” rääkis Spordikoolituse ja -teabe SA uuringu juht Kairis Ulp.
Uuringust selgub ka, et spordi- ja liikumisringid tegutsevad 83 protsendil lasteaedadest, kuid 91 protsenti neist on tasulised.
Liikumisõpetaja olemasolu osutus üheks olulisimaks eristavaks teguriks. Lasteaedades, kus liikumisõpetaja on olemas, on liikumistegevus regulaarsem, vahendid paremini kättesaadavad ja ringide valik suurem. Praegu on liikumisõpetaja olemas 73 protsendil vastanud lasteaedadest.
Uuringu algatasid Kultuuriministeerium ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Uuringu viis läbi Spordikoolituse ja -Teabe SA ja Eesti spordiregister koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ning Tervise Arengu Instituudiga.
Uuringu leiab spordiinfo lehelt. Eilse uuringu tutvustusürituse ülekande ja slaidid leiab aadressilt liigume.ee/lasteaedadeuuring2026.
