Sellele küsimusele otsib alljärgnevad arvamusloos vastust spordipsühholoog Snežana Stoljarova.
Kui esitan selle küsimuse treeneritele või noorsportlaste vanematele, kuulen enamasti vastuseid, et spordiharrastamine on tervisele hea, kujundab aktiivse eluviisi harjumusi, loob sõprussuhteid, õpetab suhtlema ja teistega koostööd tegema, arendab distsipliini, enesejuhtimisoskust ja sihikindlust ning kasvatab enesekindlust. Spordipsühholoogia praktiku ja teadurina ei saakski ma paremaid vastuseid oodata.
Tõepoolest, teadusuuringud kinnitavad, et sport on suure potentsiaaliga õppimiskeskkond, mille kaudu saab arendada paljusid eluks vajalikke oskusi ning toetada nende ülekandmist spordivälistesse keskkondadesse. Teisiti öeldes on laste- ja noortespordil märkimisväärne sotsiaalne väärtus: koos spordispetsiifiliste oskuste arendamisega saavad osalejad omandada ka ülekantavaid enesejuhtimis- ja sotsiaalseid oskusi, mis aitavad elus edukalt toime tulla ja olla väärtuslikud ühiskonnaliikmed.
Ka pragmaatilisest vaatenurgast on laste- ja noortespordi sotsiaalne väärtus ülioluline. Teame, et tippspordis on ruumi vähe ja enamik noori sellele tasemele ei jõua. Seetõttu on ühiskonna investeeringud sporti mõistlikumad ja tulemuslikumad siis, kui lähtume spordi potentsiaalist noori mitmekülgselt ja terviklikult arendada – mitte ainult sportlike saavutuste poole pürgida.
Nüüd üks sisukam ja olulisem küsimus on järgmine: Kas laste- ja noortesport on olemuslikult hea?
Teisisõnu, kas need positiivsed ja terviklikud noorte arenguväljundid tekivad spordis osalemisest iseenesest?
Spordipsühholoogina tahaksin seda väga uskuda. Siiski tuleb tõdeda, et spordis osalemisel on lisaks positiivsetele võimalustele ka teadaolevaid riske ning potentsiaali negatiivsete kogemuste kujunemiseks. Organiseeritud sport võib õpetada valetamist ja kiusamist sama hästi kui ausust ja teiste toetamist. Sport võib kujundada elukestvat armastust liikumise vastu, kuid samamoodi võib see põhjustada psühholoogilisi traumasid, mis hoiavad inimest spordisaalidest elu lõpuni eemal. Sportlike tulemuste poole pürgimine võib kasvatada enesekindlust, ent samamoodi võivad arengu takistused ja ebaõnnestumised seda pikemaks ajaks vähendada ning vaimset tervist kahjustada.
Spordisotsioloogid nimetavad veendumust, et sport on loomulikult positiivne tegevus ning et igaüks, kes sellega tegeleb, saab sellest automaatselt kasu, suureks spordimüüdiks. Teadusuuringud rõhutavad, et positiivsed noorte arenguväljundid ei tulene ainuüksi spordis osalemisest, vaid eeldavad sihipäraselt struktureeritud keskkonda, toetavat kliimat ja arengut soodustavaid protsesse.
Positiivset noorte arengut toetavad spordikeskkonnad on need, kus teadlikult tegeletakse noorte omavaheliste positiivsete suhete kujundamisega, kus noorte suhted täiskasvanutega (eelkõige treenerite ja lapsevanematega) on usalduslikud ja toetavad ning kus pro-sotsiaalsete väärtuste ja eluliste oskuste õpetamine on sihikindel ja läbimõeldud.
Julgustan mõtlema, et meil kõigil on oluline roll selliste keskkondade loomisel ja hoidmisel.
Spordiorganisatsioonide üks peamisi ülesandeid on kujundada noortespordi visioon, mis lähtub noorte terviklikust arengust ning soodustab protsesse ja tingimusi, mis sellist arengut võimaldavad. Treeneritel on keskne roll ja vastutus treeningute kliima kujundamisel, positiivsete normide loomisel ja eluliste oskuste õpetamisel. Lapsevanem on väärtuste kandja ja eluliste oskuste arendaja kodus. Lisaks tasub lapsevanemal teadlikult mõelda oma hoiakutele, käitumisele ja sõnumitele lapse spordiga seotud olukordades.
Lõpetuseks soovin maalida väikese positiivse visiooni, millest võiksime kõik eeskuju võtta. Kujutleme, et järgmisel laupäeval läheme vaatama 12-aastaste pallimängu võistlust, kus:
- treeneri sõnumid mängu ajal on julgustavad ja nõuanded konstruktiivsed;
- noored mängivad julgelt ning eksimuse korral toetavad üksteist;
- pealtvaatajad elavad kaasa mõlemale võistkonnale;
- mängu lõpus tunnustab kaotanud võistkond vastaste head mängu;
- ja iga noor lahkub väljakult rahulolevana, sest sai mängida ja koges, et see oli isegi täitsa fun.
