Liikumisaktiivsuse tegevuskava

Ülevaade

Eesti elanike liikumisharrastuse andmed

Kõik Eestis teostatud liikumisaktiivsuse uuringud näitavad, et enamus elanikkonnast ei liigu piisavalt selleks, et oma tervist hoida ja tugevdada. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise säilitamiseks liikuda vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Näiteks, kui liikuda viiel korral nädalas 30 minutit, teeb see kokku 2,5 tundi. Kui liikuda kolm korda nädalas 20 minutit, jääb see soovitusest allapoole. Tervise tugevdamiseks soovitab WHO liikuda nädalas üle 5 tunni mõõduka või üle 2,5 tunni kõrge intensiivsusega. Lapsed ja noored peaksid mõõduka või kõrge intensiivsusega liikuma iga päev keskmiselt vähemalt ühe tunni.

Oodatav eluiga ja tervena elatud aastad

Madal kehaline aktiivsus suurendab terviseprobleemide riski

Eesti inimesed elavad endiselt suure osa elust tervisemuredega. Statistikaameti andmetel on 2024. aasta seisuga meestel sünnihetkest alates tervena elada vaid 56,8 ja naistel 60,6 aastat. Võttes arvesse eesti meeste ja naiste keskmist eluiga, tähendab see, et keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust mõne terviseprobleemiga silmitsi seistes.

Piisav kehaline aktiivsus on oluline tegur hoidmaks head füüsilist ja vaimset seisundit. See vähendab nii südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate kui ka vaimse tervise häirete riski.

Euroopa liikuvaimaks rahvaks!

Euroopa Terviseuuring (EHIS) kogub andmeid Euroopa Liidu elanikkonna terviseseisundi, tervisetegurite ja tervishoiutegevuste kohta, eesmärgiga toetada tervisepoliitikate jälgimist, sotsiaalset kaasatust, tervise ebavõrdsust ja tervislikku vananemist. Uuring viidi esmakordselt Eestis läbi 1996. aastal. Uuringu teine laine toimus 2006–2009, kolmas 2013–2015 ja neljas 2019. aastal, hõlmates kõiki ELi liikmesriike. Uuringusse on kaasatud vanemad kui 15-aastased ja selle korraldus on riiklik.

Käesolevad andmed pärinevad 2019. aasta uuringust: Eurostat (EHIS) andmebaas.

Kehaline aktiivsus (150+ minutit) riikide võrdluses

Suurenda

Eesti praegune positsioon liikumisstatistikas, mis on allpool keskmist, näitab, et elanike kehalist aktiivsust peab sihipäraselt parandama. See rõhutab plaani tähtsust, mille eesmärk on juurutada aktiivseid liikumisviise ja käitumisharjumusi ning suurendada osalemist spordi- ja liikumistegevustes. Liikumisaktiivsuse edendamine Eestis vajab sihipäraseid meetmeid, mis keskenduvad erinevate valdkondade koostööle.

Kõndimine ja jalgrattasõit vähemalt 30 minutit päevas riikide võrdluses

Suurenda

Aeroobne sport

Suurenda

Lihaseid tugevdavad treeningud

Suurenda

Enda võrdlemine teiste riikidega on kasulik, sest siis teame, kellelt me õppida võiksime. Võttes arvesse Euroopa ja maailma parimaid praktikaid liikumise edendamiseks ning kohandades neid Eesti kohalike oludega, on võimalik oluliselt süstemaatilisemalt tervist edendavat kehalist aktiivsust tõsta.

Liikumisaktiivsuse edendamine

Eesti teekond eesmärgi nimel saada Euroopa liikuvaimaks rahvaks nõuab terviklikku ja mitmetahulist lähenemist, mis hõlmab erinevaid strateegiaid ja meetmeid.

Allolevate sammude rakendamine võimaldab Eestil suurendada oma elanikkonna kehalist aktiivsust ja liikuda eesmärgi poole muuta riik Euroopa liikuvaimaks rahvaks.

1. L Lihtsad lahendused Mõnikord on kõige mõjusam lahendus väga lihtne, näiteks lisapingi paigaldamine parki. Peame olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt kasutama.
2. I Integreeritud keskkonnad Aktiivse keskkonna loomine, mis on ligipääsetav ja kutsuv kõigile, pakkudes mitmekesiseid võimalusi füüsiliseks tegevuseks.
3. I Innovatsioon Uuenduslike ja praktiliste lahenduste väljatöötamine, mis on suunatud erinevate vanuserühmade ja kogukondade aktiivse eluviisi toetamisele ja edendamisele.
4. G Globaalne ja kohalik sünergia Rakendame maailma praktikaid, millel on tugev tõenduspõhisus ja edendame koostööd erinevate sektorite ja organisatsioonide vahel, et luua tugev ja toimiv aktiivse eluviisi süsteem.
5. U Uuenduslikud poliitikad Arendame ja rakendame poliitikaid, mis soodustavad kehalist aktiivsust ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades.
6. M Mitmekülgsed tegevused Pakume laia valikut võimalusi kehalise aktiivsusega tegelemiseks, mis vastavad erinevate vanuserühmade ja vajaduste mitmekesisusele.
7. E Elukaarepikkune liikumine Julgustame inimesi igas vanuses jätkama kehalise aktiivsusega, et edendada tervist ja heaolu kogu elu vältel.

Edasised sammud peaksid keskenduma liikumisharrastuse taristu arendamisele, teadlikkuse suurendamisele, kogukonna kaasamisele ja terviklike poliitikate arendamisele, mis soosivad aktiivset eluviisi kõigis vanuserühmades ja sotsiaalsetes gruppides. Senisest rohkem tuleb keskenduda nende inimeste liikuma suunamisele, kes seda praegu üldse ei tee või teevad vähe.

Fookussuunad

Teaduspõhine lähenemine

Liikumisaktiivsuse edendamisel on oluline, et oleksid olemas ajakohased andmed ja kvaliteetne seiresüsteem. On tähtis, et erinevad teadusasutused oleksid avatud uuringute tulemusi jagama. Laiemaid tegevusi kavandades tuleb need esmalt väiksemas mahus järele proovida, siis saab olla kindel, et mõju on positiivne.

Valdkondade ülene koostöö

Inimeste liikumisaktiivsus mõjutab otseselt tervishoiu-, hariduse- ja kaitsevaldkonda. Läbi majandusliku mõju on seos ka kõigi teistega. Samuti ei ole liikumisaktiivsust võimalik edendada vaid ühe sektori kaudu, lähenemine peab olema terviklik. Selleks, et hoida ühist suunda, jagada parimaid praktikaid ja vältida tegevuste dubleerimist, on tähtis, et erinevad osapooled teeksid tihedalt koostööd. See annab võimaluse jõud ühendada ja suuremat mõju saavutada.

Aktiivne keskkond

Inimesi ümbritsev keskkond peab pakkuma kõikidele võimalusi tegelemaks sobiva liikumisviisiga. On tähtis, et meie olemasolev taristu saaks võimalikult efektiivselt kasutatud. Taristu kõrval on oluline aktiivset keskkonda toetada ka läbi seadusandluse ja erinevate programmide. Viimased puudutavad eelkõige lasteaedu ja koole, kuid ka töökohti.

Kõrge teadlikkus

Liikumisharjumuste kujunemine saab alguse juba varakult, mistõttu on oluline, et lapsevanemad ning lasteaia- ja koolipersonal oleksid võimelised käitumismustreid positiivselt mõjutama. Et liikumisharjumus püsiks, on üldise teadlikkuse kasvatamise kõrval oluline koht teavitustegevusel, mis näitab inimestele, kuidas täpselt enda tervise eest hoolt kanda.

Eesti pallikastide algatus

Meie tegevusi on märgatud ka Euroopa tasandil: Eesti pallikastide algatus jõudis #BeActive EU Sport Awards konkursi finaali.

Pressiteade: 10. apr. 2026

Loe tunnustusest

Meil on põhjust rõõmustada. Eesti pallikastide algatus pääses Euroopa Komisjoni #BeActive EU Sport Awards konkursi finaali! Kokku osales 279 projekti ning žürii valis välja 15 finalisti viies kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 23. juunil Brüsselis.

Eesti pallikastide projekt konkureerib liikumisaktiivsuse kategoorias koos Portugali vanemaealiste liikumisaktiivsust suurendava projektiga ja Hispaania noorte tasuta uisutamiskooli projektiga. Põhjalikuma ülevaate kõikidest finaali pääsenud projektist saad Euroopa Komisjoni ametlikult spordilehelt.

Idee sündis 2024. aastal Paides, Järvamaa liikumisharrastuse seminaril. Samal aastal katsetati seda piloodina suuremates omavalitsustes ja 2025. aastal tulid Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ja Kultuuriministeeriumi algatusega kaasa juba kõik omavalitsused ning koos paigaldati üle Eesti 330 pallikasti.

See on tunnustus kõigile, kes mõttega kaasa tulid ja hea näide sellest, et kohalikust arutelust võib sündida idee, mis paneb päriselt inimesed liikuma.

Euroopa Komisjoni spordilehtLoe algatusest

Liikumisaktiivsuse tegevuskava

Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium.

2023. aastal loodigi kolme ministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskava tugineb „Eesti 2035” pikaajalisele arengustrateegiale ning eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Lisaks ministeeriumidele on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. Tegevuskava hõlmab nii projektipõhiseid tegevusi kui ka selliseid algatusi, mis on oma iseloomult pidevad ehk kindla lõputa.

2024–2025. aastal toimus oluline edasiminek, kui tegevuskavaga liitusid kaks uut valdkonda – kaitsevaldkond ja transpordivaldkond. Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside vaates on oluline, et nii ajateenijate kui reservväelaste kehaline võimekus oleks piisaval tasemel. Transpordivaldkonna liitumine on eelkõige Eesti rattastrateegia 2040 näol, mille eesmärgid on tugevas seoses liikumisaktiivsuse tegevuskava visiooniga.

Liikumisaktiivsuse tegevuskava vabariigi valitsuse tööplaanis

Riiklik liikumisaktiivsuse tegevuskava on Vabariigi Valitsuse tööplaanis. Koalitsioonileppe 2025–2027 punkt 221 seab eesmärgiks liikumisaktiivsuse suurendamise ning tegevusprogramm aitab viia selle valdkondade ülesesse koostöösse.

Koalitsioonilepe 2025–2027, punkt 221Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm

Tegevuskava elluviimist toetavad valdkondlikud fookusgrupid. Üks neist on teaduse ja innovatsiooni fookusgrupp, mille eesmärk on hoida tegevused tõenduspõhised, jagada teadmisi ning aidata katsetada uusi lahendusi väiksemas mahus enne laiemat rakendamist.

Eestvedavad ministeeriumid

Sport ja liikumisharrastus

Kultuuriministeerium

Pikaajalise strateegia Sport 2030 üheks peaeesmärgiks on, et valdav osa elanikest liigub ja spordib.

Loe lähemalt

Kultuuriministeerium toetab liikumisharrastust eesmärgiga suurendada Eesti inimeste liikumisaktiivsust. Läbi erinevate toetuste rajatakse ja kaasajastatakse liikumisharrastusega tegelemiseks vajaminevat taristut ning toetatakse spordiorganisatsioone, kelle ülesanneteks on pakkuda inimestele võimalusi olla füüsiliselt aktiivsed.

Spordiprogramm Sport 2030

Rahvastiku tervis

Sotsiaalministeerium

Kehalise aktiivsuse edendamine on rahvastiku tervise arengukava üks eesmärk.

Loe lähemalt

Sotsiaalministeerium kujundab kogu elukaart hõlmavat toitumis- ja liikumispoliitikat (toitumise ja liikumise roheline raamat, rahvatervishoiu seadus). Rõhk on tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamisel ja istuva eluviisi vähendamisel ning elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse parandamisel.

Rahvastiku tervise arengukava Tervist toetavate valikute programm

Haridus ja koolikeskkond

Haridus- ja Teadusministeerium

Liikumist puudutavad hoiakud, teadmised ja oskused omandatakse suuresti haridussüsteemis.

Loe lähemalt

Haridus- ja Teadusministeerium edendab liikumisaktiivsust läbi liikumisõpetuse ainekava ja aktiivse koolikeskkonna. Oluline on, et liikumisõpetus annab noortele edasiseks aktiivseks eluks vajalikud teadmised ja põhioskused. Liikuma Kutsuva Kooli programm panustab sellesse, et ka ülejäänud koolipäev oleks võimalikult liikumist soodustav.

Liikumisõpetus Haridus- ja noorteprogramm

Kaitsevõime

Kaitseministeerium

Eesti riigi kaitsevõimekus oleneb suurel määral meie inimeste kehalisest võimekusest.

Loe lähemalt

Ühelt poolt on oluline, et ajateenijad oleksid teenistusse saabudes ning sealt väljudes piisavalt heas kehalises vormis, kuid samaaegselt tuleb meeles pidada, et Eesti riigikaitse põhijõu moodustavad reservväelased. Et kaitseväelased oleks heas vormis rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks, arendatakse nende kehalisi võimeid ja propageeritakse liikumisharrastust.

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Kehaline ettevalmistus

Transport ja liikuvus

Kliimaministeerium

Transpordi ja liikuvuse programmi eesmärkideks on mh kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine, arendamine ja korrashoid, mis tähendab aktiivsete transpordiviiside arendamist.

Loe lähemalt

Transpordiameti poolt koostatud Eesti rattastrateegia seab visiooniks muuta Eestis jalgrattaga liikumise igapäevase, mugavaks ja turvaliseks. Rattasõit peaks olema aasta ringi loomulik ja eelistatud valik nii lühikestel igapäevasõitudel kui ka vaba aja veetmisel.

Eesti rattastrateegia Transpordi ja liikuvuse programm

Sihtrühmad

Portaal käsitleb liikumisaktiivsust elukaare üleselt. Fookuses on lapsed ja noored, tööealised, vanemaealised ning puuetega inimesed. Iga sihtrühma puhul on oluline luua tingimused, kus igapäevane liikumine, rattasõit ja aktiivsed valikud on loomulik, mugav ja turvaline osa elust.

Lapsed ja noored

Lastele liikumisrõõmu pakkumine on investeering nende tervisesse ja heaolusse kogu eluks. Varases eas kujunenud liikumisharjumused saadavad neid ka täiskasvanueas.

Vaata lähemalt

Eelkooliealised

Väikelaste puhul on võtmetähtsusega mängulisus ja rõõm liikumisest. Liikumise kaudu õpitakse uusi oskusi, arendatakse kehalist kirjaoskust ja õpitakse muuhulgas turvaliselt ratast kasutama. Oluline on luua positiivne esmane kogemus, mis loob kindlustunde ja soovi liikuda ka edaspidi.

Kooliealised

Kooliealised lapsed peaksid olema iga päev aktiivsed. See hõlmab nii organiseeritud sporditegevust, vabamängu kui igapäevast argiliikumist. Samuti on tähtis roll kogu koolipäeva liikumisaktiivsusel ja kehalise kirjaoskuse kujunemisel. Oluline on luua turvalised ühendused, et lapsed saaksid rattaga kooli ja huviringidesse liikuda.

Vanemate ja perede kaasamine

Vanemate ja perede kaasamine on kriitilise tähtsusega. Just nemad saavad julgustada lapsi ja noori osalema erinevates spordi- ja liikumistegevustes, pakkudes neile positiivset tagasisidet ja tunnustust ning luues tervislikke harjumusi varajasest east alates.

Tööealised

Tööellu sisenedes võib enda tervise eest hoolitsemine jääda tahaplaanile. Oluline on, et aktiivne liikumine, sh rattaga tööle või kohtumistele liikumine, oleks loomulik osa päevast.

Vaata lähemalt

Teadlikkus

Kuigi uuringud on näidanud, et inimesed peavad liikumist oluliseks, on kehalise aktiivsuse tase endiselt madal. Probleemidest rääkimise kõrval peab teavitustöö keskenduma ka konkreetsete võimaluste näitamisele, milleks on lihtsad lahendused nagu rattaga ühistranspordipeatusesse sõitmine või lühikesed jalutuskäigud tööpäeva jooksul.

Tööelu ja argiliikumine

Keskmine täiskasvanu veedab suure osa ajast tööl. Tööandjate ja asutuste roll on luua keskkond, mis soosib aktiivset liikumist. Turvalised rattaparklad, pesemisvõimalused ja ligipääsetavad kergliiklusteed muudavad rattaga tööle tuleku mugavaks ning ühistranspordi sidumine rattaga vähendab sõltuvust isiklikust autost.

Vaba aeg

Vaba aja veetmisel on inimeste ootused erinevad. Osa hindab sportlikku pingutust, osa rahulikumat liikumist. Taristu peab pakkuma võimalusi nii treenimiseks kui pere või sõpradega rattaretke nautimiseks. Hea ühenduvus rattateede, ühistranspordi ja puhkealade vahel tagab, et liikumisvõimalused on kättesaadavad kõigile.

Vanemaealised

Vanemaealiste liikumisaktiivsus on sageli madalam, kuid selles eluetapis eriti oluline. Piisav kehaline aktiivsus vähendab haigusriske ja hoiab meele virgena.

Vaata lähemalt

Keskkond

On oluline, et vanemaealised saaksid tegeleda liikumisega iseseisvalt. Linnaruumi ja taristu planeerimisel tähendab see mugavaid ja turvalisi kõnniteid, rattateid ning võimalusi ühistranspordi ja rattasõidu kombineerimiseks. Väikesed lahendused, nagu lisapingid ja head ülekäigukohad, suurendavad liikumisjulgust.

Kaasamine

Liikumisaktiivsust soodustavate ürituste ja kampaaniate planeerimisel unustatakse sageli vanemaealised. Tuleb tagada, et info liiguks vanemale sihtgrupile sobivates kanalites ja et ka neile oleks jõukohaseid tegevusi.

Tugivõrgustik

Vanemaealiste liikumisharjumuste kujundamisel on määrav roll tugivõrgustikul. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, aga ka perekond ja kogukond saavad suunata ja julgustada igapäevaselt liikuma. Teadlik toetamine aitab hoida liikumisaktiivsust ja iseseisvat toimetulekut pikemas perspektiivis.

Puuetega inimesed

Liikumisaktiivsus on oluline kõigi jaoks. Seetõttu tuleb sobivad tingimused luua ka inimestele, kelle liikumisvõime on erinevate asjaolude tõttu piiratud.

Vaata lähemalt

Ligipääsetavus

Taristu planeerimisel peab arvestama, et see oleks kättesaadav erinevate puudega inimestele. Liikumispuudega inimeste kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste vajadustele. Universaalse disaini põhimõte tähendab, et rajatised on turvalised ja mugavad võimalikult laiale kasutajaskonnale.

Kaasamine

Liikumist edendavaid tegevusi kavandades tuleb sihtrühma kaasata juba planeerimisfaasis. Vajalik on piisav arv spetsialiste ja juhendajaid, kellel on teadmised ja oskused puuetega inimeste toetamiseks. Nii saab luua üritusi ja teenuseid, mis on päriselt jõukohased ja innustavad kõiki liikuma.

Kommunikatsioon

Info, mis puudutab nii taristu kui ürituste ligipääsetavust, peab olema kõigi jaoks kättesaadav ja selge. Enne info jagamist tuleb selle õigsuses veenduda, kaasates vajadusel eksperte või sihtrühma esindajaid. Eksitav info toob probleeme kõikidele osapooltele.

Maailma Terviseorganisatsiooni lähenemissuunad

Terviklik lähenemine

Aktiivse eluviisi edendamine on mitmetahuline väljakutse. Ühiskonnas, kus töö iseloom on muutunud ja arenenud tehnoloogia pakub mitmeid mugavusteenuseid, on vähenenud vajadus füüsilise aktiivsuse järele. Istuv eluviis on muutumas üha tavapärasemaks ja ka toitu tarbitakse sageli rohkem kui keha jõuab ära kulutada. Kõik eelnev aga on suurendanud ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide riski.

Oluline on mõista, et aktiivne liikumine ei tähenda üksnes sportimist või treeningut, vaid ka igapäevaste liikumisviiside valikut.

Järgnevad lähenemissuunad on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud ülemaailmse tegevuskava nelja põhisuunaga, keskendudes aktiivse ühiskonna, keskkonna, inimese ja süsteemi loomisele.

Elluviidud tegevused

2022. aastal alustati valdkondade ülese liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist, mis aitab muuta liikumisharjumuste parandamise võimalikult paljude poliitikate ning eluvaldkondade osaks. Juba teostatud algatused on tegevuskavas toodud staatusega "tehtud". Samuti on võimalik tutvuda liikumisaktiivsuse tegevuskava aruandega nii 2024. kui 2025. aasta kohta.

Aruanded ja raportid

Tõenduspõhine tööriistakast

Kontakt

Küsimuste ja täienduste korral kirjuta: info@liigume.ee.