Tegevuskava hõlmab käesoleval hetkel aastaid 2025–2028. Tegevuskava seiratakse regulaarselt ning uuendatakse igal aastal, pikendades seda ühe aasta võrra.
Allpool saate teha valiku, kas soovite näha projekti/programmipõhiseid tegevusi või erinevaid uuringuid.
Soovitud tulemus:
Alushariduse korralduse süsteem on muudetud sidusamaks ning see toetab kõigi laste koolivalmidust.
Alushariduse seaduse täiendamine
Arutelud ja kooskõlastamine
Seaduse vastuvõtmine
Seaduse jõustumine
Uue seaduse eesmärk on muuta alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust. Liikumise valdkonna õppe-ja kasvatustegevuste põhimõteteks on:
1) luua lapsele tingimused ja võimaldada aktiivset tegutsemist nii üksi kui ka rühmas, et laps tunneks rõõmu igapäevasest liikumisest erinevates keskkondades ja tingimustes;
2)rikastada lapse tegevusvõimalusi erinevate arendavate sportlike tegevustega;
3) suunata lapse üld- ja peenmotoorika, põhiliikumiste ja kehaliste võimete arengut läbi erinevate liikumistegevuste, spordialade ja tantsu;
4) suunata last igapäevastes käelistes tegevustes ja harjutuste sooritamisel kasutama mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses domineerivat kätt;
5) tagada lapse liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengut igapäevaste liikumist nõudvate tegevuste (matkade, vaba aja mängude, jalutuskäikude jms) ja juhendatud eakohaste liikumisõpetuse tundide kaudu.
Seadus vastu võetud 11.12.2024. Järgmise sammuna on koostamisel õppekava, sh liikumisõpetus, et lasteaiad saaksid rakendada õppekava alates 1.09.2025.
Haridus- ja Teadusministeerium
Soovitud tulemus:
Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liitunud koolide tegevusi on toetatud, et liikumine kujuneks koolipäeva loomulikuks osaks.
Võrgustikuga liitub üha uusi koole.
Pidev tegevus
Võrgustikuga liitunud kooli tiimidele on läbi viidud 3 stardiseminari ning kaks mängujuhtide juhendajate koolitust
Võrgustikuga liitunud koolide aine- ja klassiõpetajatele on läbi viidud 2 aktiivsete ainetundide koolitust
LKK gümnaasiumiastmele on töötatud välja stardiseminari formaat
Gümnaasiumiastmele on läbi viidud üks stardiseminar ja üks kogemusseminar
Valminud on küsimustik gümnaasiumiastme õpilaste liikumisvõimaluste kaardistamiseks ja arendamiseks koolis
Läbi on viidud aastakonverents (15-16.10) Tallinnas
Programmiga on liitunud 220 kooli (14.04.2025)
Liikuma Kutsuv Kool on haridusuuendusprogramm, mis on sündinud Tartu Ülikooli liikumislabori ja Eesti koolide koostöös ja mille sihiks on kujundada Eestis liikumissõbralik koolikultuur.
Üks uutest arendussuundadest on koosloomes koolidega leida gümnaasiumiastmes toimivaid liikuma kutsuvaid lahendusi.
Ennetuse teadusnõukogu hindas ja kinnitas Liikuma Kutsuva kooli tõendatuse taseme 4 – kasutusvalmidus “väga hea”.
Indikaatorid 2024
1) 215 kooli on liitunud programmiga
2) Võrgustikuga liitunud kooli tiimidele on läbi viidud stardiseminarid
3) Võrgustikuga liitunud koolide aine- ja klassiõpetajatele on läbi viidud aktiivsete ainetundide koolitused
4) Gümnaasiumiaste liikumisvõimaluste arendamiseks on pilootkoolide õpilastega läbi viidud fookusgruppide uuring
5) Valminud on küsimustik gümnaasiumiastme õpilaste liikumisvõimaluste kaardistamiseks ja arendamiseks koolis
6) Läbi on viidud LKK aastakonverents.
7) LKK koolides rahulolu liikumisvõimalustega 4. klassis 3,52/5 (2022). Teistes koolides 3,36.
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Üldhariduskoolid
Kohalikud omavalitsused
Haridus- ja Teadusministeerium
Soovitud tulemus:
Koolides suureneb oskusteave põimida kooliellu erinevaid liikumisvõimalusi (sh erivajadustega lastele).
Pidev tegevus
Erinevad liikumisalased koolitused on kättesaadavad
Koolituse läbinud õpetajate arv: 417 (2024-2025)
Täienduskoolitusi liikumisvõimaluste toetamiseks ainetunnis saab alates 2022. aasta kevadest koolidesse tellida Tartu Ülikooli Liikumislabori partneri Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse kaudu. Valikus on kümme erineva pikkuse ja teemaga täienduskoolitust õpetajatele. Koolituse läbimisel väljastatakse osalejatele Tartu Ülikooli digitaalne tõend.
Indikaatorid 2024
1) Täiendkoolitussüsteem õpetajatele on loodud
2) Koolituse läbinud õpetajate arv 2024: 250
TÜ haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni keskus
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Kvaliteetne liikumisõpetuse tund toimub olulise liikumisharrastuse kujundamise tegurina, sh arvestades, et paljude laste ja noorte jaoks on see ainus võimalus saada liikumisalast haridust ja kokkupuudet organiseeritud liikumisega. Koostatakse õpetajate täiendkoolituse kava.
Pidev tegevus
Veebikeskkond on loodud
Liikumisõpetuse õpetajatele on kättesaadavad tasuta täienduskoolitused
Veebikeskkonna külastajaid 2024. aastal 13 806
Põhikooli ja gümnaasiumi liikumisõpetuse ainekavad võeti vastu 23.02.2023. 2024. aastal valmisid ainekavades toodud õpiväljundite saavutamiseks õppeprotsessi kirjeldused, mis on toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi loodud õppekavade materjalide veebis.
HTM-i poolt tehti 2024. aasta lõpus otsus toetada üldhariduskoole liikumisvahendite soetamisel 3 miljoni euroga, eesmärgiga liikumisõpetuse ainekava rakendamise võimalusi parandada.
Haridus- ja Teadusministeerium
Soovitud tulemus:
Vahetundide roll ja mõju koolipäeva terviklikkuse ning liikumise kontekstis muutuvad teadlikumaks ja mahukamaks.
Pidev tegevus
Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonikanalite kaudu toimub sõnumite edastamine
73-76% koolidest rakendab õuevahetunde olenevalt ilmast (2024)
40% koolidest rakendab õuevahetunde aastaringselt (2024)
Tartu ülikooli liikumislabor korraldas 2023. aastal õuevahetundide uuringu, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nendes koolides, kus iga päev toimusid õuevahetunnid. Igapäevane õuevahetund aitab ennetada liikumisaktiivsuse järsku vähenemist teises kooliastmes.
Lisaks õuevahetundide rakendamisele on oluline liikuda selle poole, et liikumistaristu oleks inimestele avatud ka õppetöövälisel ajal. See suurendab nii laste kui täiskasvanute võimalusi kodu lähedal olemaks kehaliselt aktiivne.
Haridus- ja Teadusministeerium
Soovitud tulemus:
Koolides on juurutatud kehaliste võimete mõõtmise süsteem ja olemas on tõenduspõhiseid andmed laste ja noorukite kohta.
Kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon on loodud
Kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon on piloteeritud
Kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon on rakendatud
Lisaks kehalisele aktiivsusele ja istuva aja vähendamisele mängivad inimese tervise olulist rolli ka kehalised võimed, mis loomulikult on seotud suuresti ka kehalise aktiivsusega. Viimased suuremad andmete kogumised jäävad eelmise sajandi 90-date algusesse ning hetkel puuduvad Eestis usaldusväärsed pikaajalised andmed laste ja noorte kehaliste võimete kohta.
Ka Euroopa Liidu Ülemkogu soovitas liikmesriikidel arendada teaduslikel alustel põhinevaid kehaliste võimete seiramise vahendeid, mille abil oleks võimalik objektiivsetele andmetele tuginedes planeerida tegevuskavasid laste ning noorte kehaliste võimete (ja seeläbi ka tervise) parendamist.
Sellest tulenevalt oleks oluline ka Eestis rakendada laste ja noorte kehaliste võimete andmete kogumist ning vastava tugisüsteemi loomist.
HTM- i tellimisel on TÜ poolt valminud kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon. Piloteerimine oli algselt kavandatud 2023 aastasse, kuid lükkus 2024/25 õppeaastasse. Enne on vajalik uurida koolide valmidus vahendite osas, et kehalisi võimeid mõõta.
Soovitud tulemus:
Koolipäeva korraldus ja füüsiline keskkond soodustavad laste liikumisaktiivsuse tõusu.
Pidev tegevus
LKK võrgustiku koolides oli liikumisvõimaluste kohta koolis keskmine hinnang 3,54, mis on oluliselt kõrgem võrreldes võrgustikku mitte kuuluvate koolidega 3,47 (p<0,001) (2024a, 4.klassid).
Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.
Varasemad tulemused:
Rahulolu liikumisvõimalustega koolis 4.;8.;11. klassi keskmine 3,01/5 (2021); 3,00/5 (2020); 4 kl 3,51 (2024)
(Rahuloluküsimustikust)
Haridus- ja Teadusministeerium
Soovitud tulemus:
Sarnaselt üldhariduskoolidega on eesmärgiks analüüsida lasteaedade sportimispaiku, liikumist soodustavat keskkonda ja spordivahendeid ja -tegevusi.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2024. aastal viiakse Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt läbi küsitlusuuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused.
Sarnaselt koolidele on vaja välja selgitada tingimused ka lasteaedades.
Spordikoolituse ja -Teabe SA
TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Tervise Arengu Instituut
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Kampaaniad (sihtrühmadele kogu elukaare ulatuses) on avalikus ruumis nähtavad ja selle sõnumid aktuaalsed.
Pidev tegevus
2025. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud
Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2026. aastaks
Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2025. aasta kohta on koostatud
Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks loodi Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.
Indikaatorid 2024
1. Valdkondadeülene kampaaniate kalenderplaan 2024. aastaks on koostatud – TEHTUD
2. 2024. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud – TEHTUD
3. Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2025. aastaks – TEHTUD
4. Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2024. aasta kohta on koostatud – TEHTUD
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Liikumise teema on meedias ja avalikus inforuumis nähtav ning mitmekülgselt kajastatud, materjalid on järelvaadatavad ja lihtsasti ligipääsetavad.
Pidev tegevus
Liikumise teema järjepidev kajastamine vastavalt kommunikatsiooniplaanile
Koostöös ERRiga on toodetud liikumisteemalised videod
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kaasanud avalik-õigusliku ringhäälingu teavitustegevustesse, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri juurutamisele.
Indikaatorid 2024
1. 2023. a koostati 6 liikumissoovituste klippi, mida näidati ERR kanalites ja LHKK sotsiaalmeedias, edastati ka LHKK partneritele kasutamiseks – TEHTUD
2. 2024. a on planeeritud 5 lühiloengut liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
3. 2024. a on planeeritud 5 inspiratsioonivideot liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
4. 2024. a on planeeritud lastele suunatud liikumisklipid lasteprogrammide vahelisel ajal – TEHTUD
5. Olemas on valdkondadeülene kalenderplaan liikumise teema järjepideval kajastamisel – TEHTUD
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Eesti Rahvusringhääling
Oodatav eluiga on kasvanud, kuid tervena elatud aastate arv ei kasva samas tempos, kuna vähene kehaline aktiivsus on üks peamisi krooniliste haiguste riskitegureid. Selle tagajärjeks on igapäevategevuste piiratus, raskused tööturul osalemisel ja suurenevad tervishoiukulud. Perearstid ja -õed ei jõua piisavalt ennetada, kuigi potentsiaal on olemas.
Projekti eesmärk on töötada välja rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine liikumisretsepti teenusmudel, katsetada seda ning viia läbi teostatavusuuring. Projekt kestab 2028. aastani.
Projekti tulemuste põhjal tehakse otsus teenusmudeli võimaliku laiendamise, rakendamise ja Eesti tervishoiusüsteemi lõimimise osas, et vähendada krooniliste haiguste ja tervishoiukulude kasvu ning tugevdada inimeste iseseisvat toimetulekut tervise hoidmisel.
Pikaajalist tervisekasu, nagu krooniliste haiguste vähenemine, käesoleva uuringu raames ei hinnata, kuna uuringu kestus on piiratud.
Projekt kestab kokku 38 kuud ning selle kogueelarve on suurusjärgus 1 miljon eurot.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Kultuuriministeerium kuulutas 21. juulil välja konkursi, et leida partner sekkumisuuringu “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine” läbiviimiseks.
Projektikonkursile oodatakse osalema teadus- ja arendusasutusi ning interdistsiplinaarseid meeskondi, kellel on kogemus terviseuuringute, liikumisteaduse ja digitehnoloogia rakendamises.
Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2025 kell 17 ja need tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu aadressil www.etis.ee.
Lisainfo ja küsimused:
24. aprillil 15-16:30 toimus projekti “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“ turukonsultatsioon. Kohtumine toimus Teamsi vahendusel. Konsultatsioonil tutvustas tellija oma nägemust projektist ning planeeritavast hankemenetlusest. Turukonsultatsiooni kutse leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt
Turukonsultatsioonil:
Projekti käigus on välja töötatud Eesti oludele sobiv rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine teenusmudel.
Läbi on viidud teostatavusuuring.
Välja on töötatud jätkusuutlikkuse ja süsteemse lõimimise plaan, mis käsitleb teenuse edasist rakendamist ja rahastamisvõimalusi.
Norman Põder
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
norman.poder@kul.ee, 628 2354
Kultuuriministeerium
Tervisekassa
Sotsiaalministeerium
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Väikelaste kehalise kirjaoskuse arendamiseks on igas maakonnas nädalavahetustel tegevusi.
Pidev tegevus
Pilootprojekt – perede spordihommikud 5 spordikeskuses – on teostatud
Valminud on pilootprojekti analüüs
Teenusedisaini töötoad 4 regionaalses tervisespordikeskuses, et kaardistada perekesksete ja mitteaktiivsetele suunatud teenuste disainimisele
Spordi- ja tervisespordikeskustes juurutatakse regulaarsed väikelaste spordi- ja liikumishommikud koos lapsevanematega. Tegevus arendab laste kehalist kirjaoskust ning sotsiaalseid oskuseid ja loob liikumisharjumused juba varasest east.
5 maakonna regionaalsetes tervisespordikeskustes toimub Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel perede spordihommikute pilootprojekt august 2024-detsember 2024. Ettevalmistus, elluviimine ja analüüs on ühtsetel alustel. Antud teemal valmib ka lõputöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Lisaks korraldatakse spordihommikuid (mitte Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel) Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ja Hiiumaa Spordikeskuses.
Pilootprojekti analüüs valmib 2025.a I kvartalis ja samal ajal kaardistatakse ka maakondades selle jätkumine piirkondade enda vahenditest.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervisespordikeskused
Spordikeskused
Maakondlikud spordiliidud
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Projekti rakendamisel 43 koolis on leitud üles kitsaskohad, millele pöörata projekti laienemise käigus tähelepanu, et oleks valmidus seda ka laiemalt ellu viia.
Pidev tegevus
Tagasiside kogumine osalejatelt
Tagasiside analüüs ja kokkuvõte
Üle-Eestilise rakendamise analüüs
Eesti Olümpiakomitee on leidnud võimalusi, kuidas kujundada liikumisharjumusi, tutvustades nooremaid õpilasi erinevate spordialadega ning soovib neid võimalusi piloteerida erinevates koolides üle Eesti. Projekti piloteerimise tulemusena soovib EOK saada kinnitust sellele, et lastes on võimalik tekitada ja hoida huvi liikumise ja erinevate spordialade harrastamise vastu ning seeläbi suurendada laste kehalist aktiivsust. Samuti soovitakse projekti piloteerimise abil leida üles kitsaskohad, millele pöörata projekti laienemise käigus tähelepanu selleks, et ka pikemas perspektiivis oleks liikumine ja sport koolikultuuri lahutamatu osa. Projekt annab võimaluse praktikas proovida, kuidas saavutada suurem kohustuslik sportimise maht ja säilitada kooli autonoomia, et koostada õppijate vajadusi arvestav ja valikuid rikastav päevakava.
Projekt “Sport Koolis” keskendab tähelepanu võimalikele spordi ja liikumisega seotud valikõppeainete käivitamisele, mille raames viiakse ühe piirkonna koolide lastele vanusegruppide kaupa läbi samaaegselt ühised sporditunnid. Tunnid viiakse läbi kohalike spordiklubide kvalifitseeritud treenerite juhendamisel.
Koolid saavad kavandatavad tunnid lisada oma päevakavasse riiklikult kehtestatud tunniplaanis olevatele kehalise kasvatuse tundide täienduseks. Nüüdisaegne koolikorraldus soodustab õppe korraldamist nii, et kõigile õpilastele saaks tagada regulaarse liikumise- ja spordiõpetuse kogu õppeperioodi vältel.
Eesti Olümpiakomitee
Maakondlikud spordiliidud
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Koostöös kõrg- ja kutsekoolidega ning partneritega eri valdkondadest on välja töötatud programm, mis edendab õpilaste tervist.
Tervisliku koolilinnaku bränd/märgise on välja töötatud
Liitunud kõrg- ja kutsekoolide arv: 0
FISU (Rahvusvaheline Ülikoolide Spordiliit) on välja töötatud programm “Healthy Campus”, aga kuna programmis osalevad ka Venemaa koolid ja neid otsustati mitte kõrvaldada, siis riiklikul tasandil ei ole meil võimalik selle programmiga liitumist toetada. Eesmärk on välja töötada Eesti oludele sobiv programm, mis lähtuks sarnastest põhimõtetest nagu Healthy Campus.
Töötatakse välja eraldi kriteeriumid (aluseks FISU kriteeriumid, kohandatakse vastavalt), samuti eraldi nimetus ja tunnustussüsteem programmile/brändile, sest koolilinnakud ei ole Eestis nii levinud nähtus.
Pikaajaliseks eesmärgiks on, et 2029. aasta lõpuks on liitunud vähemalt pooled kõrg- ja kutsekoolid.
Eesti Akadeemiline Spordiliit
Haridus- ja Teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tartu Ülikool
Soovitud tulemus:
Ujumise algõpetuse läbiviimiseks on olemas piisav ressurss, toimub seiramine ja laste ujumisoskus paraneb.
Pidev tegevus
Ujumise algõpetus on riiklikus õppekavas
Õpilaste %, kes on omandanud 5. klassiks ujumisoskuse:
2021/2022 – 51% õpilastest on omandanud ujumisoskuse
2022/2023 – 51% õpilastest on omandanud ujumisoskuse
2023/2024 – 50% õpilastest on omandanud ujumisoskuse
Juhendajate %, kes on kutsega või läbinud “Õpime ujuma” täiendkoolituse:
2021/2022 – kutsega juhendajaid 14% ja “Õpime ujuma” koolituse läbinud juhendajaid 56%,
2022/2023 – kutsega juhendajaid 19% ja “Õpime ujuma” koolituse läbinud juhendajaid 53%,
2023/2024 – kutsega juhendajaid 17% ja “Õpime ujuma” koolituse läbinud juhendajaid 54%,
Koolide %, kus ujumistundide arv on vähemalt 40:
2021/2022 – ettenähtud 40 ujumistundi 43% koolidest ja läbitud 40 ujumistundi 13% koolidest
2022/2023 – ettenähtud 40 ujumistundi 34% koolidest ja läbitud 40 ujumistundi 9% koolidest
2023/2024 – ettenähtud 40 ujumistundi 38% koolidest ja läbitud 40 ujumistundi 13% koolidest
Õpilased, kes on osalenud vähemalt pooltes kooli poolt korraldatud ujumistundides
2021/2022 – 74% õpilastest
2022/2023 – 74% õpilastest
2023/2024 – 75% õpilastest
Lapseeas omandatud ujumisoskus on vajalik selleks, et suurendada turvalisust ja, et inimesel oleks edasises elus üks lisavõimalus kehaliselt aktiivne olla. Ujumise algõpetus on Eesti põhikooli riiklikus õppekavas kehalise kasvatuse kohustuslik osa ning õpitulemuseks I kooliastme lõpuks on, et õpilased omandaksid ujumisoskuse, hindaksid adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendaksid eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. 2022 aasta ujumise algõpetuse õpitulemuse saavutamise analüüs näitas, et ujumisoskuse on omandanud pooled 5. klasside õpilastest ning õpilaste ujumisoskus on paranenud võrreldes 2015. aastaga. Andmeid analüüsitakse järjepidevalt iga õppeaasta lõpus, et näha uue õppekava mõju õpilaste ujumisoskusele.
Viimaste andmete põhjal omandavad piisava ujumisoskuse ligikaudu pooled lapsed.
Eesti Ujumisliit
Kultuuriministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Üldhariduskoolid
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Liiga varajases eas tulemustele orienteeritust väheneb.
Ettepanekute koostamine
Muudatuste kooskõlastamine spordialaliitudega
Alaliitude noortespordi toetuse süsteem on muudetud
Varane tipptulemustele orienteeritus soodustab treeningute üleforsseerimist ning on üheks põhjuseks noorte treeningutelt väljalangemisele. Hetkel toetab liialt varajast tipptulemuste poole püüdlemist osaliselt ka Kultuuriministeeriumi poolt alaliitudele noortespordi edendamise eesmärgil jagatav toetus, kus üheks kriteeriumiks on noorte sportlikud tulemused. Samuti on oluline vaadata üle, kuidas läbi erinevate toetusmehhanismide noortesport kõige paremini toetatud on.
Kultuuriministeerium
Eesti Olümpiakomitee
Spordialaliidud
Soovitud tulemus:
Välijõusaalides ja teistes liikumispaikades on olemas juhendid ja treeningsoovitused.
Suuremate kohalike omavalitsustega on teemat arutatud ja nad panustavad liikumise valdkonda
Uuenenud välijõusaalides on juhendid olemas
Maakondades on õue- ja südamekuu ning spordinädala raames läbi viidud avatud treeningud
Koostöös kohalike omavalitsustega leitakse võimalusi, kuidas välijõusaale ja teisi liikumispaiku teadlikult kasutada ning nende kasutamist suurendada.
2025. aasta lõpuks on eesmärk katsetada 10 kohalikus omavalitsuses erinevaid lahendusi.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Kohalikud omavalitsused
Treenerid
Füsioterapeudid
Soovitud tulemus:
Erinevate avalikus ruumis asuvate spordi- ja liikumisrajatiste kasutamise aktiivsus on suurenenud.
Jätkatakse KOV-ide liikumis- ja spordirajatiste avalikuks maksimaalseks kasutuseks ettepanekute tegemiseks
Jätkub pallikastide kampaania, et kõikides Eesti KOV-ides oleks avatud spordiväljakud ja pallikastid
Koostöös KOV-idega leitakse võimalused, et seni vabal ajal suletud liikumisrajatistele, näiteks koolide staadionid, tagatakse avalik ligipääs.
Indikaatorid 2024
1. 2024. a valmib üldhariduskoolide spordirajatiste uuring – TEHTUD
2. 2024. a tehakse ettepanekud KOVidele hoida avatuna avalikus ruumis asuvad spordi- ja
liikumisrajatised – TEHTUD
3. 2024. a tehakse ettepanekud KOVidele digitaalsete isikutuvastuse süsteemide kasutusele võtmiseks – TEHTUD
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Lapsed ja noored veedavad senisest rohkem aega liikudes vabas õhus.
Pilootprojekt avalikel spordirajatistel spordivahendite tasuta kättesaadavuse võimaldamiseks on teostatud
Pallikastide projekti on kaasatud 15 maakonda ja enamik omavalitsustest
Õuekuu koostöös Liikuma Kutsuva Kooli, Eesti Terviseradade jt partneritega on ellu viidud
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on algatanud 2024. aastal pilootprojekti, mille raames paigaldatakse erinevatele avalikele spordiväljakutele pallikastid, mis täidetakse erinevate spordivahenditega ning mida saavad lapsed, noored ja pered kasutada aktiivseks ajaveetmiseks õues.
Tähtsal kohal on koostöö kohalike omavalitsuste, regionaalsete spordiliitude, kohalike noortevolikogude ja noorteorganisatsioonidega.
2024:
Projektiga jätkatakse 2025. aastal, mil eesmärk on kaasata kõik maakonnad ja enamik omavalitsustest.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervisekassa
Kohalikud omavalitsused
Maakondlikud spordiliidud
Noorteorganisatsioonid
Soovitud tulemus:
Tööandjad pakuvad töötajatele senisest enam tervislike eluviisidega seotud hüvesid ja töötajad väärtustavad üha rohkem liikumist ja tervislikke eluviise.
Pidev tegevus
Ettepanekute tegemine tulumaksuseaduse muutmiseks
Organisatsioonide osakaal, kes võimaldavad töötajatele tervist edendavaid teenuseid: 5,6% (2023) (2022 – 5,4%; 2021 – 4,8%)
2018. a hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata töötaja tervise edendamise kulusid 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta, kui tööandja on seda võimaldanud kõikidele töötajatele. Maksuvabade kulude hulka loetakse:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava
taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.
Viimaste andmete kohaselt kasutab vaid ligikaudu 3% organisatsioone antud võimalust ja oluline on tegeleda eelkõige teavitustööga tööandjate ja töötajate suunal, et see näitaja paraneks.
Samuti on Jarko Koort oma 2023. aasta magistritöös toonud välja erinevad ettepanekud, mis võiksid meetme kasutust laiendada. Nende hulka kuuluvad näiteks:
– hüvitatavate teenuste nimekirja laiendamine;
– hüvitatavate tervishoiuteenuste nimekirja laiendamine;
– meetme aastase piirmäära tõstmine ja kvartaalse piirmäära kaotamine.
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Kohalike omavalitsuste toetused spordile on läbimõeldud ja suunatud saavutusspordi toetamise kõrval ka kaasatuse suurendamisele ehk liikumisaktiivsuse edendamisele.
2024 kohtumised kohalike omavalitsustega
Analüüsi koostamine
Soovituste koostamine KOVidele
Nii nagu ka riiklikud toetused, on paljude kohalike omavalitsuste toetused senimaani toetamas noorte liiga varajast tulemustele orienteeritust. Kui toetused olenevad suurel määral sportlikest tulemustest, siis on treeningmahud ja võistluskeskne tegevus paljude noorte jaoks põhjuseks, mis põhjustab treeningutelt väljalangemise. Loomulikult on olulisel kohal ka silmapaistvate noorte esiletoomine, kuid tähtis on suunata toetusi selliselt, et need motiveeriks spordikoole ja -klubisid tegelema ka noortega, kelle jaoks on trenn pigem lõbus meelelahutus ja ajaveetmisviis.
Kultuuriministeerium
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Koostatud on ülevaade kogukonnapõhiste võrgustike hetkeolukorrast ja
kohalikele omavalitsustele on tehtud arendustegevuste ettepanekud.
Pidev tegevus
Vanemaealiste liikumisaktiivust edendavate tegevuste kommunikatsioon LHKK kanalites läbi terve aast
Toimuvad eakatele suunatud avatud treeningud erinevates kohalikes omavalitsustes (Keila, Tallinn, Viimsi, …), mille kogemusi jagatakse teiste omavalitsustega.
Vanemaealistele liikumisaktiivsust toetavate tegevuste edendamine ja vajaduste kaardistamine.
Indikaatorid 2023/24
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Soovitud tulemus:
Läbi on viidud analüüs, milliseid spordiabivahendeid ja millistel tingimustel peaks riik inimestele soodustingimustel võimaldama. Selle põhjal on esitatud ettepanekud spordiabivahendite võimaliku riigipoolse rahastamise kohta.
Analüüs spordiabivahendite võimaldamise kohta riigipoolse soodustusega on teostatud
Analüüsist tulenevalt on tehtud ettepanekud spordiabivahendite riigipoolse rahastamise kohta
Praegu on erivajadusega inimestele spordi harrastamine võimalik spordialadel, mis ei nõua spetsiaalse abivahendi kasutamist. Samas on spordialasid, mille harrastamine eeldab erivajadusega inimese jaoks spetsiifilise spordiabivahendi olemasolu (nt jooksuproteesid, sportratastool, käsiratas). Praegu ei toeta riik ühegi olemasoleva süsteemi kaudu spordiabivahendite soetamist riigipoolse soodustusega, kuid sageli on spordiabivahend ainsaks võimaluseks tegeleda soovitud spordialaga või tegeleda spordialaga tipptasemel. Kuna nimetatud abivahendid on kallid, siis jäävad need aga sageli inimesele kättesaamatuks. Seetõttu on vajalik analüüsida ja pakkuda lahendused spordiabivahendite riigipoolse soodustusega võimaldamiseks.
Eesti Paralümpiakomitee
Sotsiaalministeerium
Kultuuriministeerium
Soovitud tulemus:
Suureneb vajaliku ettevalmistusega ekspertide arv.
Pidev tegevus
Tallinna- ja Tartu Ülikooli kehakultuuri õppekavades sisaldub kohustuslik aine, mis hõlmab erivajadustega inimeste juhendamist
Tegevus, mis välja toodud ka ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis. Selleks, et suurendada puuetega inimeste ligipääsu treeningutele, on oluline, et oleks ka spetsialiste, kel vajalikud teadmised olemas. Tänaseks on nii Tallinna kui Tartu Ülikooli kehakultuuri õppekavades sees aine, mis hõlmab erivajadustega inimeste juhendamist. See tähendab, et liikumisõpetajad ja treenerid, kes omandavad vähemalt bakalaureusekraadi, saavad kätte algteadmised erivajadustega inimeste treenimise kohta.
Kuna on teada, et ülikoolidest väljuvad enamjaolt liikumisõpetajad ning treenerid saavad oma kutse valdavalt läbi EOK kutseõppe, siis on oluline, et erivajadustega inimeste juhendamise temaatika oleks käsitletud ka kõikide treenerite kutsestandardi koosseisus.
Eesti Paralümpiakomitee
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Eriolümpia Eesti Ühendus
Soovitud tulemus:
Inimeste huvi ja aktiivsus kodulähedastes liikumistegevustes osaleda on kasvanud.
Toimunud on liikumisalased arutelud, loengud ja seminarid kõikide omavalitsustega.
Pidev tegevus
Toimuvad maakondade liikumisharrastuse seminarid
LHKK kodulehel ja kanalites jagatakse liikumakutsuv kohalik omavalitsus tööriistu ning hoitakse teemasid aktiivses kommunikatsioonis kuni KOV2025 valimisteni
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kohalikele omavalitsustele partneriks liikumisaktiivsuse edendamisel ja selleks vajaliku võrgustiku arendamisel ning tegevuskava loomisel.
Indikaatorid 2023/24
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Ligipääsetavuse rakkerühma soovitused spordivaldkonnale on täide viidud ja erivajadusega inimestel on paremad võimalused olla kehaliselt aktiivne.
Pidev tegevus
Ligipääsetavuse teema on arengudokumentides ja Sport 2030 aruandes tugevamalt esile toodud
Kultuuriministeeriumi alalehe “Kultuuri ja spordi ligipääsetavus” loomine koos ligipääsetavuse edendamise mudeliga
Spordiregistri analüüsimine ligipääsetavuse info lisamise osas
Spordiseaduse täiendamine – ligipääsetavuse info nõude lisamine ürituste korraldajatele
Riigikantselei alla loodud ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal ning otsuse kohaselt pidi riigisekretär esitama valitsusele lõpparuande. Lõpparuanne annab ülevaate ligipääsetavuse peamistest probleemidest ja tehakse ettepanekud erinevatele valdkondadele, sh spordivaldkonnale.
Spordivaldkonda puudutavaid ettepanekuid tehti palju – ligi 30. Alates 2022. aastast on Kultuuriministeerium neid jõudu mööda hakanud ellu viima. Tasub ära märkida, et päris kõik tegevused, mis rakkerühm tegi, ellu ei lähe. Samuti on ettepanekuid, mille saab teostada ühe tegevuse raames, ehk siis tõhusamalt.
Liikumisaktiivsuse tegevuskavas on tegu “pideva” tegevusega ning indikaatoritena märgitud etapid, mis kavas käesoleval aastal (või varem teostatud).
Kultuuriministeerium
Eesti Paralümpiakomitee
Eriolümpia Eesti Ühendus
Spordikoolituse ja -Teabe SA
Soovitud tulemus:
Kohalike omavalitsuste spordijuhid on kaasatud liikumisaktiivsuse edendamisse ning nad on kaasatud üle-eestilisse võrgustikku.
Kogukonna treenerite jaoks on välja arendatud liikumisharrastuse treeneri kutse, eesmärgiga, et kutseomanikke oleks laialdaselt üle Eesti.
Pidev tegevus
KOV spordijuhid on kaasatud võrgustku tegevustesse ja koolitatatud vajaduspõhiselt
Liikumisharrastuse treenerikutse õppekava on uuendatud ja koolitused on läbi viidud
Kohalikud spordijuhid peavad saama kaasatud liikumisaktiivsuse edendamisse ja üleriikliku võrgustiku tegemistesse. Liikumisharrastuse treeneri kutse läbib uuenduskuuri, muutub kvaliteetsemaks.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervisekassa
Maakondlikud spordiliidud
Tervise Arengu Instituut
Soovitud tulemus:
Erivajadustega inimestel on võimalik spordikeskustes rentida spordiabivahendeid.
Analüüs spordiabivahendite olemasolu ja vajaduse kohta spordikeskustes
Koostatud on ettepanekud spordiabivahendite soetamise kohta spordikeskustes
Spordiabivahendite olemasolu spordikeskustes
Spordikeskustes on sageli võimalus rentida treenimiseks vajalikku inventari (suusad, reketid jm). Samas on puuetega inimestel vajadused natuke teistsugused ja hetkel nende jaoks selliseid võimalusi ei ole või on väga vähesel määral. Selleks, et suurendada nende kaasatust liikumisharrastuses, on oluline, et spordikeskustes oleks ka nende jaoks vajaliku inventari rentimise vajadus. Analüüsi ja ettepanekud, millised abivahendid erinevates spordikeskustes võiks olemas olla, teeb Eesti Paralümpiakomitee.
Eesti Paralümpiakomitee
Spordikeskused
Kultuuriministeerium
Soovitud tulemus:
Pikaajalised planeeringud arvestavad liikumise soodustamiseks vajalike teguritega.
Ettepanekud, mis soodustavad tervislikke eluviise, on tehtud
Üleriigiline planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse. Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks. Seni kehtiv planeering “Eesti 2030+” on tänaseks päevaks suuresti ellu viidud. Lisaks puuduvad senises planeeringus mitmed nüüdseks aktuaalsed teemad nagu julgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Ühtlasi on üleriigiline planeering riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund.
Oluline on, et kvaliteetne elukeskkond oleks ühtlasi ka liikumist soodustav. Seda tuleb silmas pidada eelnõu kooskõlastamisel, mis plaani järgi toimub 2026. aastal.
Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Hästi õnnestunud ja liikumist toetavaid lahendusi on tutvustatud laiemalt ja on toimunud ühised konsultatsioonid arendusi teostavate osapooltega.
Parimate praktikate jagamine liigume.ee veebis on kujundatud visuaalsemalt atraktiivsemaks ja lihtsamini jälgitavaks
Luuakse liikumist toetavate heade praktikate veebiplatvorm, mida tutvustatakse laiemalt.
Indikaator 2024
2024. a on loodud heade praktikate veebiplatvorm, mida on plaanis pidevalt täiendada – TEHTUD
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
On teostatud analüüs, mis toob välja laiema ühiskondliku kulu ja võimaliku ressursisäästu, mida on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2024. aasta kevadel TAI poolt teostatud analüüsis on nii otseste kui kaudsete kulude puhul kasutatud üksnes neid kululiike ja -sisendeid, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Ka konservatiivsetel eeldustel teostatud analüüsi tulemused osutavad, et Eesti täiskasvanute madal liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik. Siiski tuleb silmas pidada, et uuringu tulemused näitavad käitumuslike riskitegurite majanduslikku mõju, mitte potentsiaalset ressursisäästu, mida oleks võimalik riskiteguri tervisemõju vähendamisel kokku hoida.
Lisaanalüüsi eesmärk on täiendada olemasolevat kitsast kulukäsitlust, mis lähtub vaid nendest kululiikidest ja -sisenditest, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Analüüsi eesmärk on näidata laiemat ühiskondlikku kulu ja võimalikku ressursisäästu, mida meil on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.
Selgumisel
Soovitud tulemus:
Eesmärgiks on saada andmeid selle kohta, millised on puuetega inimeste liikumisharjumused, peamised takistajad (ja ka võimaldajad) olemaks füüsiliselt aktiivne.
Pilootuuringu planeerimine
Pilootuuringu teostaja leidmine
Pilootuuringu andmekogumine
Pilootuuringu tulemuste analüüs
Pilootuuringu lõppraport
Üleriikliku uuringu planeerimine
2024.a algatab Kultuuriministeerium puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu, et testida, kuidas edaspidi üleriikliku uuringuga koguda andmeid puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta. Pilootuuring viiakse läbi kolme erineva asukoha ja rahvastikuarvuga omavalitsuses, 18-aastaste või vanemate puuetega inimeste hulgas.
Uuringu tulemusena töötatakse välja metoodika üleriigilise uuringu läbiviimiseks, kaardistatakse uuringu läbiviimise kitsaskohad ja sihtrühma spetsiifikast tulenevad raskused uuringu läbiviimisel ning testitakse metoodika ja valimi moodustamist.
Uuringu tulemused võimaldavad välja töötada üleriigilise puuetega inimeste liikumisharrastuse uuringu metoodika ja testida läbi valimi moodustamise põhimõtted. Pikemas perspektiivis võimaldavad pilootuuringu tulemused arendada välja seireinstrumendi liikumisaktiivsuse hindamiseks, saada usaldusväärset ja teaduspõhist sisendit poliitikate kujundamiseks, teha tõhusamat koostööd kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja kohalike spordiliitudega puuetega inimeste liikumisharrastust takistavate asjaolude väljaselgitamisel.
2025. aastal on plaanis läbi viia üleriiklik uuring.
Kultuuriministeerium
Eesti Uuringukeskus OÜ
Soovitud tulemus:
Rakendusuuringu eesmärgiks on läbi koolipõhise sekkumise suurendada teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja toetada vaimset heaolu.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Ettepanekud ja praktiline rakendatavus
Eesmärk on töötada välja ja valideerida sekkumised tervisekäitumise edendamiseks teises kooliastmes (4.-6. klass). Analüüsitakse parimate sekkumiste mõju kognitiivsetele ja vaimse tervise näitajatele. Sekkumisprogrammis arendatakse välja digitaalne lahendus, mis võimaldab eelpool kirjeldatud tervisekäitumist mõjutada, ning on laiendatav süsteemselt kõikidesse üldhariduskoolidesse.
Projekti kogueelarve on kuni 571 429 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.
Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.
Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs“ uuringuettepanekute konkursile laekus kolm taotlust:
1) „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana ülikool;
2) „Heaolu edendamine positiivse noorte arengu läbi spordis: Süsteemne sekkumine tervisliku ööpäevase aktiivsustsükli kujundamiseks“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA3), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Tehnikaülikool, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool, SA Mõttekoda Praxis;
3) „SPARKC: Süsteemne füüsilise aktiivsuse tugevdamine võtmekonstruktorite kaudu“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA4), taotleja konsortsium: Tallinna Ülikool (juhtpartner), Tartu Ülikool.
Retsensendid ja hindamiskomisjon lähtusid hindamisel ETAGi juhatuse 24.04.2024 käskkirjast nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“ ning RITA+ toetuse andmise tingimustest (TAT). Juhtkomisjonis ja uuringu kontsortsiumis algab töö 2025. aasta II kvartalis tõenäoliselt.
Läbiviijaks osutus: „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana ülikool;
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Ministeeriumidel on olemas ülevaade olulisematest arengutest ja
liikumise valdkonna võtmenäitajatest.
Pidev tegevus
Olemas on ülevaade olulisematest arengutest ja liikumise valdkonna võtmenäitajatest
Tegevuskava on ajakohastatud ja täpsustatud
Toimub regulaarne tegevuskava algatuste mõjude hindamine
Selleks, et oleks olemas valdkondade ülene ülevaade arengutest ja uutest plaanidest, on oluline, et tegevuskava oleks ajakohastatud nii tegevuste kui värskeimate andmete poolest.
Tegevuskava täitmist tuleb regulaarselt (vähemalt 2 korda aastas seirata) ja iga aasta lõpus teha kokkuvõte toimunust. Kuna tegemist on “rulluva” kavaga, millel ei ole lõpptähtaega, siis peab selle iga aasta lõpus üle vaatama ja vajadusel täiendama uute algatustega.
Kultuuriministeerium
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Toimub uuringute lähteülesannete koostamise ja rahastamisvõimalustega seotud koordinatsioon ning liikumisaktiivsuse tegevuskava iga-aastase aruande koostamine.
Pidev tegevus
Ühine uuringuplaan on koostatud ja ajakohastatud
Liikumisaktiivsuse tegevuskava aruanne 2024. aasta kohta on koostatud
Teadusasutuste koostööpäev on toimunud
Uuringute töörühm on kaks korda kohtunud
Valdkondadeülene koostöö uuringute planeerimisel ja teostamisel. Ühine planeerimine vähendab dubleerimist ja annab võimaluse vajalikud andmed saada kätte väiksema arvu uuringutega. Üheskoos tehakse selgeks, mis on lähiaastate uuringuvajadused. Ühine uuringuplaan vajab ülevaatamist iga-aastaselt. Toimub horisontaalne koostöö.
Oktoober 2024: Eesmärk on 2024 nov-dets kokku panna iga-aastane uuringuplaani lühikokkuvõte.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Arenguseire Keskus
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Tallinna Ülikool
Soovitud tulemus:
Organisatsioonid, KOV üksused, KOV ja kogukonna spordijuhid, terviseedendajad jt on vastavalt vajadusele nõustatud ning koolitatud.
Pidev tegevus
Hindamise metoodika on 2024. a lõpuks olemas maakonna spordiliitude vaates. Ülejäänud organisatioonide hindamise metoodika olemas 2027. a lõpuks
2025.a lõpuks on arendustegevuste ja muudatuste ettepanekud koostatud
Organisatsioonid, KOV üksused, kogukonna spordijuhid, terviseedendajad jt on vastavalt vajadusele nõustatud
Järgnevate aastate koolitusvajadus on 2025. a lõpuks kaardistatud
Organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse
üksuste, nende liidu või maakondliku
arenduskeskuse tegevuste tõhususe/mõjususe
hindamise metoodika on väljatöötatud ning organisatsioonid, kohalike omavalitsuste üksused, kogukonna spordijuhid, terviseedendajad jt on vastavalt vajadusele nõustatud, koolitatud ja järgnevate aastate koolitusvajadus on kaardistatud.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Kasutaja näeb terviseportaalis graafikutena tervise- ja liikumisandmeid ja teaduslikult tõestatud ohte ning soovitusi.
On analüüsitud tervise- ja liikumisandmete kättesaadavaks tegemise võimalusi terviseportaalis
Analüüsitud on kasutajasõbralikkust ja ohte
Andmed koos soovitustega on tehtud kättesaadavaks
Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.
Sotsiaalministeerium
Tervisekassa
TEHIK
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Kultuuriministeerium
Soovitud tulemus:
Perede teadlikkust liikumise tähtsusest ja mõjudest on kasvanud.
Pidev tegevus
Tark Vanem veebikeskkond on loodud
Tark vanem veebi kaudu jagatakse lapsevanematele näpunäiteid erinevate teemade osas. Sinna alla kuulub lisaks teistele (nt alkohol, nikotiinitooted, toitumine, suhe lapsega) ka liikumisaktiivsuse alaleht. Soovitusi on antud erinevate vanuserühmade suunal.
Sotsiaalkindlustusamet
Soovitud tulemus:
Lasteaedades on kasutusel Seikluse Laeka metoodika istumisaja vähendamiseks ja aktiivse liikumise edendamiseks.
Pidev tegevus
Seikluste Laegas sekkumise piloteerimine on läbi viidud
Mõju-uuring võrdlusgrupiga on läbi viidud
Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist „Seikluste Laegas sõpradega liikumise ja maitsete maailmas” (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste
aste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. 2024/2025 õppeaastal pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassaga, osaleb 31 lasteaeda, kokku 47 rühma.. Lisaks on kaasatud maakonna haridusasutuste tervisedendajad, kes toetavad oma maakonna varasemalt liitunud ning sellel õppeaastal liitunud asutusi.
Tervise Arengu Instituut
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Kasvab laste teadlikkus liikumise vajalikkusest ja lapsed liiguvad nii koolipäeva jooksul kui ka väljaspool kooli.
Toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamise sekkumised koolides ja lasteaedades on piloteeritud
Hinnatud on nende mõju ja rakendatavust
Nii riikliku õppekava raames kui haridusasutuse muude tegevuste raames arendatakse eelkooliealiste laste ja kooliõpilaste liikumisalaseid hoiakuid, harjumusi ja oskusi. Liikuma Kutsuva Kooli programmi eesmärgiks on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele ja õpetajatele ideid ja lahendusi, mis vähendaksid laste ja noorte istumisaega ning suurendaksid liikumisaktiivsust terve koolipäeva vältel. Strateegilise partnerluse raames Praxisega piloteeritakse liikumist edendavaid sekkumisi lasteasutustes.
Sotsiaalministeerium
Tervisekassa
Terviseamet
Haridus- ja Teadusministeerium
Tervise Arengu Instituut
Soovitud tulemus:
Tunnustatakse organisatsioonide läbimõeldud, andmetel tuginevat ja järjepidevat panustamist turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ja valikuid soodustava töökeskkonna kujundamisel.
Märgise “Tervist edendav töökoht” tingimused on välja töötatud
Märgise taotlejate arv: 49 (2023/24)
Märgise saajate arv: 29 (2023/24)
2023. a sügisest on võimalik tööandjatel taotleda “Tervist edendav töökoht” märgist. Liikumisaktiivsuse edendamine töökohal on üks fookustest, millele saab tööandja seada eesmärgid ja tegevuskava.
Liikumisaktiivsuse edendamine on üks valdkondi, mis töökoha tervisedenduses on fookuses, keskendudes kehalise tervise ja töövõime juhtimisele, töötajate teadlikumaid valikuid soodustavate võimaluste pakkumisele töökeskkonnas, sobitades liikumissoovitusi töö iseloomuga (istuv väheaktiivne töö vs kõrge füüsilise intensiivsusega töö).
Liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamise all mõistame tööviisist ja liikumisharjumustest tulenevate terviseriskide ennetamist ja töötajate tervise arendamist.
3 aasta pärast saab märgist uuesti taotleda ning pärast antud perioodi toimub ka märgise saanud tööandjate hindamine – kas võrreldes varasemaga toimus positiivne muutus.
Märgise väljaandmise protsessi veab TAI koostöös Tööinspektsiooniga.
Tervise Arengu Instituut
Tööinspektsioon
Tervist edendavate töökohtade võrgustiku tööandjad
Eesti Personalijuhtimise Ühing
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Töötukassa
Soovitud tulemus:
Sotsiaaltöötajad oskavad senisest paremini rääkida inimestele liikumisaktiivsuse olulisusest ja neil on olemas vastav tööriistakast, et seda efektiivselt teha.
Juhendid sotsiaaltöötajatele on välja töötatud
Sotsiaaltöötajate erinevad juhendid, kuidas nad nõustavad koduvisiitide raames, peaksid hõlmama ka liikumisaktiivsuse alast nõustamist. Juhendite sisu valmib koostöös partneritega – Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusamet
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Maakondades on pädevad rahvatervishoiu valdkonna spetsialistid, kes on suutelised paikkonna organisatsioone ennetuse- ja tervisedendus tegevustes nõustama ning maakonnas strateegiliselt valdkonda arendama.
Pidev tegevus
Võrgustikele on aastas vähemalt 2 korral tagatud täiendkoolituse võimalused
Võrgustikele on vähemalt korra kvartalis tagatud töötugi (1:1 kohtumised, kovisioonid, online töötoad jm)
Võrgustike koolitamise osas on TAI peamisteks sihtrühmadeks maakonna rahvatervise spetsialistid (sh haridusasutuste suund) ja tööandjad (Tervist Edendava Tööandja märgise raames). Maakonna tervisenõukogude ja teiste maakondlike võrgustike koolitamise eest rahvatervise teemadel vastutab eelkõige maakonna rahvatervise spetsialist.
Oktoober 2024: Kõigis maakondades (15) ja kahes suuremas linnas Tallinn ja Tartu (2+1) on tööle võetud haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.
Võrgustikule on aastal 2024 korraldatatud täiendkoolitusi (6 tk).
Kõik spetsialistid on läbinud ennetuskoolituse EUPC.
Võrgustikule on pakutud töötuge ja mentorlust ning retrospetiivi tegemine möödunud kuue kuu valguses. Toimunud on veebipõhised töötoad.
Alates septembrist töötavad kovisoonigrupid (kuus korra).
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Soovitud tulemus:
Olemas on alusinfo, mille põhjal erinevaid algatusi kavandada. Kogutud on info Rahvastiku tervise arengukava mõõdikute hindamiseks.
Pidev tegevus
Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu küsitluse läbiviimine 2024
Raporti valmimine 2025
Eesti noorte uimastitarvitamise uuringu küsitluse läbiviimine 2024
Raporti valmimine 2025
Regulaarselt ellu viidavad rahvastikupõhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt. Eri vanuserühmade (lapsed, noored, täiskasvanud) seas tehtavad uuringud annavad ülevaate rahvastiku terviseseisundist, tervisekäitumisest ja neid mõjutavatest teguritest. Nende tulemuste aegread võimaldavad hinnata muutusi pikema aja vältel ja loovad tõenduspõhise aluse tervisepoliitika kujundamiseks.
Tervise Arengu Instituut
Soovitud tulemus:
Vanemaealiste kohta on olemas andmed nende liikumisaktiivsusest, soodustavatest ja takistavatest teguritest.
Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus on läbi viidud
Valminud on raport
Teostatud on analüüs vanemaealiste osas
Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus viiakse läbi 2025. aastal ning see hõlmab ka inimesi vanuses 65+. Küsitlus viiakse läbi telefonis, silmast silma ja veebis. Teostatakse eraldi analüüs vanemaealiste vanusegrupile, mis hõlmab nende liikumisaktiivsust ja soodustavaid ning takistavaid tegureid.
Leila Oja
Soovitud tulemus:
Peaeesmärgiks on saada teada, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.
Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.
Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.
Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.
Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.
Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.
Selgumisel
Soovitud tulemus:
Projekti eesmärk on läbi tõenduspõhiste sekkumiste rakendatavuse hindamise panustada pikemas perspektiivis tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise suurendamisele laste ja noorte hulgas.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
Selleks et efektiivselt piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui koolis edendada, peab tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama.
Praxis
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Õigusruumi muudatused soosivad tasakaalustatud toitumist ja liikumist toetavat õpikeskkonda.
Rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide koostamine
Arutelud ja õigusaktide kooskõlastamine
Õigusaktide vastuvõtmine ja jõustumine
Rahvatervishoiu seaduse uuendamise raames uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada, et need edendaks laste tervist ja soodustaks lasteasutuses ohutut liikumist. Rahvatervishoiu seadusega koos uuendatakse ka koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist reguleerivat määrust. Uue määrusega on suurem tähelepanu kvaliteedil (menüü mitmekesisus, puu- ja köögiviljade, marjade pakkumine, soola ja lisatud suhkrute koguse piiramine jne).
Oktoober 2024: Valmimas on rakendusaktide mustandid mis reguleerivad laste õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ning toitlustamist, kus lisaks üldistele nõuetele on eesmärk edendada laste tervist nii läbi toitumise kui ka kehalise aktiivsuse tõstmise.
Sotsiaalministeerium
Tervise Arengu Instituut
Haridus- ja Teadusministeerium