Tegevused

Lühiülevaade

Liikuma Kutsuv Kool on haridusuuendusprogramm, mis on sündinud Tartu Ülikooli liikumislabori ja Eesti koolide koostöös ja mille sihiks on kujundada Eestis liikumissõbralik koolikultuur.
Üks uutest arendussuundadest on koosloomes koolidega leida gümnaasiumiastmes toimivaid liikuma kutsuvaid lahendusi.

Ennetuse teadusnõukogu hindas ja kinnitas Liikuma Kutsuva kooli tõendatuse taseme 4 – kasutusvalmidus “väga hea”.

Indikaatorid 2024

1) 215 kooli on liitunud programmiga
2) Võrgustikuga liitunud kooli tiimidele on läbi viidud stardiseminarid
3) Võrgustikuga liitunud koolide aine- ja klassiõpetajatele on läbi viidud aktiivsete ainetundide koolitused
4) Gümnaasiumiaste liikumisvõimaluste arendamiseks on pilootkoolide õpilastega läbi viidud fookusgruppide uuring
5) Valminud on küsimustik gümnaasiumiastme õpilaste liikumisvõimaluste kaardistamiseks ja arendamiseks koolis
6) Läbi on viidud LKK aastakonverents.
7) LKK koolides rahulolu liikumisvõimalustega 4. klassis 3,52/5 (2022). Teistes koolides 3,36.

Lisainfot

Lühiülevaade

Täienduskoolitusi liikumisvõimaluste toetamiseks ainetunnis saab alates 2022. aasta kevadest koolidesse tellida Tartu Ülikooli Liikumislabori partneri Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse kaudu. Valikus on kümme erineva pikkuse ja teemaga täienduskoolitust õpetajatele. Koolituse läbimisel väljastatakse osalejatele Tartu Ülikooli digitaalne tõend.

Indikaatorid 2024

1) Täiendkoolitussüsteem õpetajatele on loodud
2) Koolituse läbinud õpetajate arv 2024: 250

Lühiülevaade

Põhikooli ja gümnaasiumi liikumisõpetuse ainekavad võeti vastu 23.02.2023. 2024. aastal valmisid ainekavades toodud õpiväljundite saavutamiseks õppeprotsessi kirjeldused, mis on toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi loodud õppekavade materjalide veebis.

HTM-i poolt tehti 2024. aasta lõpus otsus toetada üldhariduskoole liikumisvahendite soetamisel 3 miljoni euroga, eesmärgiga liikumisõpetuse ainekava rakendamise võimalusi parandada.

Lisainfot

Lühiülevaade

Tartu ülikooli liikumislabor korraldas 2023. aastal õuevahetundide uuringu, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nendes koolides, kus iga päev toimusid õuevahetunnid. Igapäevane õuevahetund aitab ennetada liikumisaktiivsuse järsku vähenemist teises kooliastmes.
Lisaks õuevahetundide rakendamisele on oluline liikuda selle poole, et liikumistaristu oleks inimestele avatud ka õppetöövälisel ajal. See suurendab nii laste kui täiskasvanute võimalusi kodu lähedal olemaks kehaliselt aktiivne.

01.09.2025 jõustus VV määrus, mis sätestab: “Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe tunde”. 2. Augustis 2025 kaitses Tartu Ülikoolis enda doktoritöö Getter Marie Lemberg teemal „The role of outdoor recess opportunities, schoolyard design, and parents in encouraging physical activity in school among 9-13-year-old students“, mis toob välja õuevahetunni kooli päevakavva lisamise olulisuse õpilaste KA tõstmisel.

Lühiülevaade

Lisaks kehalisele aktiivsusele ja istuva aja vähendamisele mängivad inimese tervise olulist rolli ka kehalised võimed, mis loomulikult on seotud suuresti ka kehalise aktiivsusega. Viimased suuremad andmete kogumised jäävad eelmise sajandi 90-date algusesse ning hetkel puuduvad Eestis usaldusväärsed pikaajalised andmed laste ja noorte kehaliste võimete kohta.
Ka Euroopa Liidu Ülemkogu soovitas liikmesriikidel arendada teaduslikel alustel põhinevaid kehaliste võimete seiramise vahendeid, mille abil oleks võimalik objektiivsetele andmetele tuginedes planeerida tegevuskavasid laste ning noorte kehaliste võimete (ja seeläbi ka tervise) parendamist.
Sellest tulenevalt oleks oluline ka Eestis rakendada laste ja noorte kehaliste võimete andmete kogumist ning vastava tugisüsteemi loomist.
HTM- i tellimisel on TÜ poolt valminud kehaliste võimete mõõtmise kontseptsioon. Piloteerimine oli algselt kavandatud 2023 aastasse, kuid lükkus 2024/25 õppeaastasse. Enne on vajalik uurida koolide valmidus vahendite osas, et kehalisi võimeid mõõta.

Lühiülevaade

Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.

01.09.2025 jõustunud VV määrus sätestab: “Kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel tuleb kasutada mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu- ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides”. See annab aluse koolide liikumist soodustava füüsilise keskkonna parendamiseks. Lisaks 2024a koolidele eraldatud ühekordne LÕ vahendite toetus võimaldas/b osadel koolidel kasutada antud rahastust ka kooli liikumisõpetust soodustava/toetava taristu loomiseks või uuendamiseks.

Varasemad tulemused:

Rahulolu liikumisvõimalustega koolis 4.;8.;11. klassi keskmine 3,01/5 (2021); 3,00/5 (2020); 4 kl 3,51 (2024)
(Rahuloluküsimustikust)

Lühiülevaade

2024. aastal viiakse Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt läbi küsitlusuuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused.
Sarnaselt koolidele on vaja välja selgitada tingimused ka lasteaedades.

Lühiülevaade

Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju füüsilisele tervisele, psühholoogilisele heaolule, akadeemilistele edukusele ja vaimsele töövõimele. Kehalise kirjaoskuse (physical literacy) kontseptsioon selgitab, mil moel sõltub kehaline aktiivsus indiviidi kognitiivsetest, afektiivsetest, käitumuslikest, sotsiaalsetest ja füüsilistest omadustest. Sekkumisprogrammi eesmärk on püsivalt edendada noorte täiskasvanute kehaliselt aktiivset eluviisi.
Igal aastal läbib Eesti Kaitseväes (KV) ajateenistuse umbes 4000 noort täiskasvanut. Kehaline kasvatus on lahutamatu osa KV väljaõppeprogrammist, mis kestab 8-11 kuud. See ajavahemik ning Eesti KV organisatsioon ja infrastruktuur pakuvad optimaalseid tingimusi potentsiaalselt tõhusaks sekkumiseks, mille eesmärk on parandada märkimisväärse osa Eesti elanikkonna kehalist aktiivsust ja tõhustada nende tervisekäitumist.

Sekkumisuuringu peamine eesmärk on parandada kehalist kirjaoskust, tõsta tervisega seotud kehalist aktiivsust ja suurendada ajateenijate kehalist töövõimet moel, mis aitaks osalejatel säilitada paranenud tervisekäitumist ka pärast ajateenistuse lõppu, reservväelastena. Sellega püütakse parandada olulise osa Eesti ühiskonna – reservväelaste – tervisekäitumist ja psühholoogilist heaolu. Eesmärk on viia läbi KV praeguse kehalise kasvatuse programmi psühholoogiliste aspektide põhjalik analüüs ning töötada välja sekkumise strateegiad, mis parandavad erinevaid kehalise kirjaoskuse elemente ning suurendavad kehalist aktiivsust ja kehalist töövõimet.

Lühiülevaade

Kaitseväe inimvara kompleksuuring on ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste seas iga-aastaselt (al 2016) läbiviidav uuring. Selle eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda. Ajateenijate seas korraldatakse küsitlust kahel korral: teenistuse alguses ja lõpus. Reservväelaste ja kaitseliitlaste küsitlusi tehakse suuremate õppekogunemiste raames. Kompleksuuringut viiakse läbi kaitseväe ja Tartu Ülikooli koostöös.

Uuringus osalemine jääb rangelt konfidentsiaalseks, mis tähendab, et küsitletavate poolt antud vastuseid ei seostata nende isikutega. Andmeid analüüsitakse Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia ühise uurimisrühma poolt ning tulemused esitatakse üldistatud kujul. Uuringu tulemused avaldatakse aruannetena ennekõike kaitseministeeriumi valitsemisala siseseks kasutamiseks ning uuringutulemuste esitlemine väljaspool kaitseministeeriumi valitsemisala toimub ainult kooskõlastatult kaitseväega, s.h andmete kasutamine teadustöödes ning üliõpilastöödes. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib igal hetkel loobuda ilma, et sellega kaasneks tagajärgi küsitletule.

Lühiülevaade

Kaitseministri 30. augusti 2021. a määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ muutmine on plaanis selliselt, et õpetajate ring, kes võivad toetust saada, laieneks. Sarnaselt riigikaitseõpetajatele võiks potentsiaalselt premeerida liikumisõpetajaid, kes silma paistnud heas vormis noorte kasvatamisega.

Määrust muudetakse selliselt, et preemiale saab üles seada mistahes õpetaja, kes panustab oma tegevusega riigikaitselistesse tegevustesse suurel määral k.a liikumisõpetajad. Premeerida saab näiteks õpetajaid, kelle õpilased on ajateenistusse tulles hea füüsilise ettevalmistusega.

Lühiülevaade

Kaitseväel on valminud spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada. Rakendus on tasuta ning läbi selle on võimalik ka kõikidel teistel enda tervist ning vormi edendada.

Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.

Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.

Lühiülevaade

Kui 2019/20 aastal läbis KVKT ajateenistuse algul 36% ajateenijatest ja lõpus 62%, siis 2023/24 aastal olid samad näitajad 31% ja 54%. Ajateenistuse jooksul on eesmärk ühteaegu parandada ajateenijate vormi, kuid samal ajal anda neile häid teadmisi ka edaspidiseks eluks, et nad ka reservõppekogunemistel ja vajadusel sõjaolukorras füüsiliselt oleksid valmis enda panuse andma.

Selleks, et motiveerida ajateenijaid teenistuse jooksul rohkem pingutama, toetab Kaitseressursside amet alates 2025. aasta juulist alanud katseperioodil (2025-2027) KVKT üle 240 punktile sooritanud ajateenijatele 50 euro suurust preemiat kuus. Arvestades ajateenija toetuse suurust 115-230 eurot kuus, on 50 eurone lisatoetus märkimisväärne.

Lühiülevaade

Riigikaitseõpetus on kohustuslik õppeaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Riigikaitseõpetust tasub õppida, sest see on põnev, annab põhjalikud teadmised riigikaitsest, palju praktilisi oskusi ning esitab väljakutse igapäevasele koolirutiinile.

Teoreetiline kursus „Riigikaitse“ on alates 2023. aasta sügisest gümnaasiumisse õppima asujatele kohustuslik. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“, mille viib läbi Kaitseliidu või kaitseväe struktuuriüksus, on vabatahtlik. Praktilise kursuse ehk välilaagris osalemise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine.

Eesmärk on see, et ka riigikaitseõpetuse praktiline osa saaks õpilastele kohustuslik, sest just see annab elulisi oskusi edaspidiseks. Samuti on praktiline õpe aktiivse iseloomuga ning annab õpilastele mh orienteerumise alaseid teadmisi, mida edasises elus rakendada.

Lühiülevaade

Kui praegu on KVKT (kehalise võimekuse kontrolltest) gümnaasiumide liikumisõpetuse ainekavas soovituslik, siis kutseõppes on taoline testimine alates 2025/2026 õppeaastast kohustuslik. Seda viiakse läbi liikumisõpetuse mooduli alguses ja lõpus.
KVKT sooritamine võiks noortel nii Sisekaitseakadeemiasse sisseastumist kui ajateenistusse asumist lihtsustada. Ajateenistuse puhul saab see olla abiks ka Kaitseressursside ametile, kes ajateenijaid teenistuspaikadesse suunab.
Lisaks testimistele võiks pikemas perspektiivis tulemused olla ka teadusvaldkonnale kättesaadavad ja abiks poliitika kujundamisel.

Lühiülevaade

Selgelt tähistatud ja ajakohastatud marsruudid loovad turvalise ja meeldiva rattaturismi kogemuse. Kui olemasolevad marsruudid on määratud, hooldatud ja kajastatud kaardirakendustes, muutub Eesti rattaturistidele ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks. Ühtne tähistamissüsteem toetab piirkondlikku arengut, suurendab külastajate teadlikkust ning aitab siduda turismi- ja liikumisvõimalused terviklikuks võrgustikuks.

Lühiülevaade

Ajakohastatud ja korrastatud EuroVelo marsruudid koos selgelt tähistatud turismisihtkohtadega muudavad Eesti atraktiivseks ja usaldusväärseks rattaturismi sihtkohaks. Hästi hooldatud taristu, lihtsasti leitavad marsruudid ning teadlikkus rattaturismi võimalustest suurendavad külastajate huvi ja toetavad kohalikku majandust. Rattaturismi koordinaatori määramine tagab tegevuste järjepidevuse ja kvaliteetse arenduse.

Lühiülevaade

Ratturite ja autojuhtide vaheline ohutu kooseksisteerimine liikluses eeldab vastastikust mõistmist. Kui juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (nt bussijuhid, veokijuhid) saavad koolituse, mis käsitleb ohuolukordi nii autojuhi kui ratturi vaatenurgast, paraneb liiklusohutus ja väheneb konfliktide risk. Kokkulepped koolituskorralduses ning spetsiaalselt välja töötatud õppeosa aitavad kujundada teadlikumaid ja vastutustundlikumaid juhte.

Lühiülevaade

Kui liikumisõpetajatel on vajalikud teadmised ja oskused jalgratturi koolituse läbiviimiseks, saab koolides pakkuda kvaliteetset ja järjepidevat rattasõiduõpet. Õpe ainetunni raames, sh imiteeritud liiklusega väljakul või vähese liiklusega teedel, aitab lastel omandada praktilisi oskusi ja liikluskäitumist turvalises keskkonnas. See toetab ohutut ja teadlikku rattakasutust juba varases eas ning aitab kujundada liiklusohutuse kultuuri.

Lühiülevaade

Täiskasvanute, eriti eakate, rattasõiduoskuste arendamine aitab suurendada nende enesekindlust ja turvalisust liikluses. Praktiline koolitus, mis keskendub ohutu ja meeldiva argiliikumise kavandamisele ning liikluskorralduse mõistmisele ratturi vaates, toetab aktiivset ja iseseisvat eluviisi. Koolitajate väljaõpe rahvusvaheliste programmide (nt Bikeability, Mobiel21) kaudu tagab koolituse kvaliteedi. Tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku kaasamine aitab laiendada mõju ja toetada rattasõbralikku töökeskkonda.

Lühiülevaade

Regulaarne jalgratturi koolitus koolides vanusevahemikus 10–15 eluaastat aitab kujundada ohutuid ja teadlikke liiklejaid juba varakult. Mänguline ja kodulähedases liikluskeskkonnas toimuv õpe suurendab praktilisi oskusi ja enesekindlust. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning toetavad meetmed, nagu eraldi toetusprojekt või kohustuslik ainetund, aitavad koolitust süsteemselt juurutada. Õpetajate kompetentsi tõstmine kogemusseminaride kaudu tagab koolituse kvaliteedi ja järjepidevuse.

Lühiülevaade

Rattasõidu nähtavus ühiskonnas on võtmetähtsusega selle populaarsuse ja aktsepteeritavuse suurendamisel. Hästi kavandatud kampaaniad ja teavitustegevused – nagu „Rattaga tööle“, „Autovaba päev“ või rattalinnapea valimine – aitavad kujundada positiivset hoiakut, murda stereotüüpe ning innustada uusi kasutajaid. Ühtne sõnumi- ja pildipank ning professionaalne partnerlus tagavad kvaliteetse ja mõjusa kommunikatsiooni. Teavitustöö, sh lihtsad vahendid nagu rattakellad ja käemärgid, suurendavad liiklejate teadlikkust ja vastastikust arvestamist. Tööandjate, haridusasutuste ja teenusepakkujate kaasamine loob laiapõhjalise toetuse rattasõbralikule elustiilile.

Lühiülevaade

Selged kommunikatsioonijuhised aitavad avalikul sektoril ühtselt ja mõjusalt edendada jalgrattakasutust. Ühtne sõnumite- ja pildipank tagab visuaalse ja sisulise järjepidevuse, suurendab usaldusväärsust ning aitab kujundada positiivset hoiakut rattasõidu suhtes. See toetab strateegia eesmärkide elluviimist ja suurendab elanike teadlikkust ning osalust.

Lühiülevaade

Kui rattaga tööle käimist ja töösõite saab lihtsalt kompenseerida, sh erisoodustusmaksust vabastamise kaudu, muutub rattakasutus tööelus atraktiivsemaks ja tavapärasemaks. Võrdne kohtlemine erinevate transpordiviiside osas toetab kestlikku liikumist, vähendab autostumist ning aitab kaasa tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma töökultuuri kujunemisele.

Lühiülevaade

Toetusskeemid, nagu korteriühistute rattaparklad, ilmastikukindlad hoiukohad ja rattaringluse lahendused, aitavad luua igapäevaseks rattakasutuseks vajaliku taristu seal, kus inimesed elavad ja töötavad. See vähendab autostumist, soodustab tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ning toetab rattasõidu muutumist mugavaks ja loomulikuks valikuks. Hästi sihitud toetusmeetmed kiirendavad rattasõbraliku keskkonna kujunemist.

Lühiülevaade

Koordineeritud projektide esitamine tagab, et rahastusvõimalused on maksimaalselt ära kasutatud ning investeeringud toetavad ühtseid eesmärke. See väldib dubleerimist, suurendab projektide mõju ja aitab luua sidusat rattataristut. Tõhus vahendite kasutamine tugevdab usaldust rahastajate seas ning loob aluse jätkusuutlikule toetusele ka tulevikus.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamine vajab järjepidevat ja usaldusväärset rahastust, et tagada kvaliteetne, toimiv ja ajas arenev võrgustik. Kui rahastus on kindlalt seotud transpordiinvesteeringutega või toetatud spetsiaalse fondi kaudu, saab vältida katkestusi planeerimises ja ehituses. See loob eeldused strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning toetab kestlikku ja inimsõbralikku liikumiskeskkonda.

Lühiülevaade

Ratas on kriisiolukordades usaldusväärne, sõltumatu ja paindlik liikumisviis, mis ei vaja kütust ega keerukat taristut. See võimaldab inimestel liikuda, toimetada toitu ja esmatarbekaupu, hoida sidet ning vajadusel evakueeruda ka siis, kui muud transpordivõimalused on piiratud. Rattaga arvestamine kriisijuhistes suurendab kogukondade toimepidevust ja valmisolekut eriolukordadeks.

Lühiülevaade

Ühtne metoodika loob aluse kvaliteetsetele ja võrreldavatele kavadele eri piirkondades. See tagab, et rattakasutuse edendamine toimub süsteemselt, tõenduspõhiselt ja kooskõlas riiklike eesmärkidega. Selge ja ühtne lähenemine aitab paremini hinnata vajadusi, planeerida investeeringuid ning jälgida arengut kogu Eestis.

Lühiülevaade

Ühtsed põhimõtted tagavad, et taristu kavandamisel arvestatakse järjepidevalt kõigi liiklejate, sh jalgsi ja rattaga liikujate vajadustega. Kui katkestused ja puuduvad lülid tuvastatakse juba planeerimise algfaasis, saab luua sidusa ja toimiva võrgustiku. Liikuvuse käsitlemine laiemalt kui pelgalt autoliikluse korraldus aitab kujundada inimsõbralikumat ja kestlikumat liikumiskeskkonda.

Lühiülevaade

Kui protsessid ja juhendid on ajakohastatud ning normid vastavad tegelikele vajadustele, saab rattataristut kavandada ja hooldada sihipärasemalt. Asulaid läbivate riigiteede paremini mõtestatud käsitlus võimaldab kujundada turvalisema ja sidusama liikumiskeskkonna, kus rattasõit on loomulik ja eelistatud valik.

Lühiülevaade

Kui teedele kehtestatakse liikluskeskkonnale vastav ohutu ja usutav baaskiirus ning sellest peetakse kinni, muutub liiklemine turvalisemaks kõigile. Eriti kõrvalteedel ja elamupiirkondades, kus eraldi rattataristut ei ole, aitab kiiruste ühtlustamine vähendada ohtlikke olukordi ja võimaldab ratturitel turvaliselt koos teiste liiklejatega liigelda. Kui kiiruste vahe jääb alla 30 km/h, muutub rattasõit loomulikuks ja ohutuks liikumisviisiks ka jagatud ruumis.

Lühiülevaade

Selged ja üheselt mõistetavad reeglid loovad turvalise ja sujuva liikluskeskkonna kõigile liiklejatele. Tõlgendusraskuste hindamine ja õigusaktide täpsustamine aitab vältida arusaamatusi, suurendab õiguskindlust ning toetab ratturite ja kergliikurite vastutustundlikku liiklemist. Korrastatud õigusruum on aluseks ka tõhusale järelevalvele ja liikluskasvatusele.

Lühiülevaade

Ühtlustatud ja korrektsed mõisted loovad selguse nii planeerimises, projekteerimises kui ka hoolduses. See aitab vältida tõlgendamisvigu, tagab parema koostöö eri osapoolte vahel ning toetab ühtset ja kvaliteetset rattataristu arendamist kogu riigis.

Lühiülevaade

Rattateede seisunditasemete kuvamine sarnaselt sõiduteedele tagab läbipaistvuse, parema planeerimise ja hoolduse jälgitavuse. See võimaldab nii liiklejatel kui ka hooldajatel saada selge ülevaade teekatte kvaliteedist ja hooldustasemest, toetades ühtlasemat ja turvalisemat rattataristu kasutust kogu võrgustikus.

Lühiülevaade

Koostöö KOV-ide ja Transpordiameti vahel võimaldab korraldada jalg- ja jalgrattateede hooldust terviklike lõikude kaupa, kus vastutab üks teenusepakkuja. See tagab ühtlase hoolduskvaliteedi kogu teekonnal, vähendab katkestusi hoolduses ning parandab liiklejate ohutust ja kasutusmugavust, eriti oluliste sihtkohtade suunal.

Lühiülevaade

Uuendatud seisunditasemete süsteem võimaldab määratleda rattateede hooldusvajadused selgemalt ja siduda need areneva võrgustikuga. Süsteemiga määratakse kindlaks rattateede seisunditasemed ja uuendatakse neid võrgustiku arengust lähtudes.

Lühiülevaade

Talvine rattateede hooldus on võtmetähtsusega aastaringse rattakasutuse tagamisel. Kui teehooldajad valdavad sobivaid töövõtteid ja kasutavad spetsiaalset tehnikat, on võimalik tagada rattateede ohutus, läbitavus ja kasutusmugavus ka talvetingimustes. See suurendab rattasõidu usaldusväärsust, toetab kestlikku liikumist ning aitab vähendada hooajalist sõltuvust autotranspordist.

Lühiülevaade

Rattaveo ja rattakohtade broneerimisvõimaluste info on leitav reisiplaneerijates. Rongidega katmata põhisuundadel luuakse uutes liiniveolepingute kaudu rataste transpordivõimalus maakonnaliinibussides.

Lühiülevaade

Rattasõidu ja ühistranspordi sidumine on oluline samm säästva ja integreeritud liikumisvõrgustiku suunas. Selleks on vaja välja töötada liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad käimasoleva ühistranspordireformiga, sealhulgas uue liinivõrguga. Tuvastada tuleb olulised peatused ning tagatud hea ligipääs rattaga.

See võimaldab:

sujuvat ja mugavat liikumist erinevate liikumisviiside vahel, vähendades sõltuvust autost;
rattasõidu atraktiivsuse kasvu, kuna rattaga pääseb hõlpsalt ühistranspordi sõlmpunktidesse;
paremat piirkondlikku ühenduvust, toetades igapäevast liikumist tööle, kooli ja teenuste juurde;
keskkonna- ja terviseeesmärkide täitmist, soodustades aktiivset ja säästvat liikumist.

Selline lähenemine aitab kujundada terviklikku ja kasutajasõbralikku liikuvusvõrgustikku, kus rattasõit ja ühistransport toimivad koos, mitte eraldi.

Lühiülevaade

Säästvate liikumisviiside (SÄLI) meede on oluline instrument mugava ja ligipääsetava rattataristu arendamiseks. Meetme rahastuse jätkamine ja suurendamine võimaldab:

rajada rohkem kvaliteetset rattataristut, mis toetab igapäevast rattasõitu ja vähendab sõltuvust autotranspordist;
kiirendada omavalitsuste ja riigi koostööd, pakkudes stabiilset ja prognoositavat rahastusallikat;
täita strateegilisi eesmärke, sealhulgas liikuvuse, keskkonna ja rahvatervise valdkonnas;
tagada ligipääs ka väiksematele ja regionaalsetele projektidele, mis muidu jääksid rahastusest kõrvale.

Rohkem vahendeid tähendab rohkem ühendusi, paremat kvaliteeti ja suuremat mõju – see on oluline samm rattasõidu kui säästva liikumisviisi edendamisel.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamise järjepidevuse tagamiseks on oluline jätkata meetmega „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“. Selle meetme raames:

luuakse läbipaistev taotlusvoorude süsteem, mis tagab võrdse ligipääsu rahastusele kõigile omavalitsustele;
kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid, mis suunavad investeeringud projektidesse, mis loovad mugava, ohutu ja hea ligipääsetavusega rattataristu;
rahastatakse objekte, mis toetavad igapäevast rattasõitu, ühendades elupiirkonnad, teenused ja töö-/õppimiskohad.

Selline süsteem motiveerib omavalitsusi panustama rattataristu arendamisse strateegiliselt ja kvaliteetselt, toetades ühtlasi riiklikke liikuvuse, keskkonna ja tervise eesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline mitte ainult uute ühenduste loomine, vaid ka olemasoleva võrgustiku kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb:

ühendada olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel, et tagada rattasõidu järjepidevus ja piirkondadevaheline ligipääsetavus;
uuendada ja parandada olemasolevat taristut, kõrvaldades katkised lõigud, augud, kõrged äärekivid ja muud takistused, mis vähendavad sõidumugavust ja ohutust;
luua mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond, mis julgustab inimesi tegema pikemaid ja sagedasemaid rattasõite.

Selline lähenemine aitab lahendada katkendliku ja halva kvaliteediga taristu probleemi, mis on sageli peamine takistus rattasõidu igapäevaseks muutumisel. Kvaliteetne ja ühendatud võrgustik toetab rattasõidu kasvu ning aitab saavutada liikuvuse, keskkonna ja tervisega seotud eesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline pöörata tähelepanu ka väiksematele, kuid kriitilistele puudujääkidele, mis takistavad sujuvat ja ohutut rattaliikumist. Selleks on vaja välja töötada ja rakendada väikeinvesteeringute meede, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt lahendada:

olemasoleva taristu katkestusi ja üleminekuid, mis takistavad järjepidevat liikumist;
liikluse rahustamist ja liikluskorralduse muutmist, et tagada ratturitele turvalisem keskkond;
ristmike ohutuse parandamist, kus ratturid puutuvad kokku suurenenud riskidega;
ajutisi nn pop-up lahendusi, mis võimaldavad kiiret katsetamist ja vajaduspõhist sekkumist;
2-1 teede rajamist, kus üks sõidurada on jagatud autode ja ratturite vahel, kuid ratturitele on tagatud eelis ja ohutus.

Meetme abil on võimalik igal aastal ellu viia ca 5 sihitud sekkumist, mis loovad terviklikke ja kasutajasõbralikke rattateekondi ning toetavad rattasõidu kasvu igapäevase liikumisviisina.

Lühiülevaade

Rattakasutuse soodustamiseks on oluline, et avalike asutuste juures oleksid olemas mugavad ja turvalised rattaparkimisvõimalused nii klientidele kui töötajatele. Hästi kavandatud rattaparklad:

suurendavad rattasõidu nähtavust ja aktsepteeritavust, muutes selle igapäevaseks ja loomulikuks liikumisviisiks;
tagavad rataste turvalisuse, vähendades varguste riski ja suurendades kasutajate usaldust;
toetavad asutuste jalgrattasõbralikkust, mis on oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka töötajate heaolu seisukohalt.

Eesmärgiks on rajada ca 50 turvalist rattaparklat, mis kataks erinevaid avalikke asutusi – koolid, tervishoiuasutused, kultuuri- ja spordirajatised ning omavalitsuste hooned. See on oluline samm rattasõidu igapäevaseks muutmisel ja rattataristu terviklikkuse tagamisel.

Lühiülevaade

Rattasõidu ohutuse ja atraktiivsuse suurendamiseks on oluline, et väiksema liikluskoormusega tänavad ja kõrvalmaanteed oleksid rattaga liiklejatele turvalised ka ilma eraldi rajatud rattateedeta. Selleks tuleb rakendada liikluskorralduslikke ja ehituslikke meetmeid, mis võimaldavad:

jagatud liiklusruumi loomist, kus ratturid ja mootorsõidukid liiguvad koos, kuid ratturite ohutus on tagatud madala kiiruse ja selge ruumikasutusega;
ohutute rattaradade rajamist nii asulates kui ka nende vahel, kus liikluskoormus või kiirus seda nõuab;
liikluskiiruse vähendamist ja rahustavaid elemente, nagu tõkked, kitsendused, tõstetud ristmikud ja selged märgistused.

Selline lähenemine võimaldab laiendada rattasõbraliku taristu ulatust ka piirkondades, kus eraldi rattateede rajamine ei ole otstarbekas või võimalik. Eesmärgiks on rajada ja korrastada ca 5 objekti aastas, mis loovad turvalise ja järjepideva rattaliikumise võimaluse ka väiksematel teedel.

Lühiülevaade

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsioon on oluline strateegiline tööriist, mis võimaldab ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, ohutute ja atraktiivsete rattateedega. Selle kontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine tagab, et:

liikumine rattaga on kiire, mugav ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste transpordiviisidega;
rattateed on hästi tähistatud ja hooldatud, mis suurendab kasutajate turvatunnet ja usaldust taristu vastu;
ühendused on loogilised ja järjepidevad, toetades igapäevast rattasõitu tööle, kooli ja teenuste juurde;
planeerimine on koordineeritud ja andmepõhine, võimaldades suunata ressursse sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal ja mõju.

Selline lähenemine toetab rattasõidu kasvu regionaalsel tasandil, vähendab autostumist ning aitab saavutada kliima- ja terviseeesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu kvaliteet ja ohutus algab hästi kavandatud objektidest. Selle tagamiseks on oluline, et auditite põhimõtted oleksid kaasajastatud ja ühtselt kokku lepitud. See loob selged raamid, mille alusel hinnata taristu vastavust ohutusnõuetele ja kasutusmugavusele.

Kaasaegne auditiprotsess tagab, et:

objektid on kavandatud ohutult, arvestades erinevate liiklejagruppide – sealhulgas lapsed, eakad ja kogenematud ratturid – vajadusi;
liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed, kuna tuvastatakse ja kõrvaldatakse varakult võimalikud ohukohad;
taristu vastab strateegilistele eesmärkidele, toetades rattasõidu kasvu ja liiklusohutuse paranemist.

Ühtlustatud auditipõhimõtted aitavad luua usaldusväärse ja võrreldava kvaliteedihinnangu, mis toetab paremat planeerimist, rahastuse suunamist ja kasutajate usaldust rattataristu vastu.

Lühiülevaade

Tõhus ja sihipärane rattataristu arendamine eeldab, et avalikul sektoril on olemas kvaliteetsed teadmised ja tööriistad, mis toetavad strateegilist planeerimist. Selleks on oluline võimaldada:

põhivõrgu kaardistamist, mis loob selge arusaama peamistest rattaliikluse suundadest ja ühendustest;
prioriteetsete ühenduste määratlemist, mis aitab suunata investeeringuid sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal;
puuduvate lõikude tuvastamist, mis võimaldab lahendada katkestusi rattateede võrgustikus ja parandada liikumise järjepidevust.

Selline lähenemine toetab terviklikku ja andmepõhist otsustamist, aitab vältida ressursi raiskamist ning suurendab rattataristu kasutatavust ja atraktiivsust. Lõppkasutajale tähendab see paremaid ja turvalisemaid liikumisvõimalusi, mis omakorda toetab rattasõidu kasvu kui igapäevast liikumisviisi.

Lühiülevaade

Teeregister kajastab ratta- ja jalgteetaristu, sealhulgas jalgrattateede, jalgteede ning ühiste ratta- ja jalgteede paiknemist, seisukorda ja kvaliteeti. Selle eesmärk on koondada terviklik ja ajakohane ülevaade olemasolevast taristust, tuvastada puuduvad ühendused ning toetada planeerimist ja arendust.

Selleks on välja töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsessid, mis motiveerivad kõiki taristu haldajaid – kohalikke omavalitsusi, Transpordiametit ning erateede omanikke – esitama korrektselt struktureeritud ja ajakohastatud andmeid. Korrastatud andmestik võimaldab luua kvaliteetse kaardikihi, mis toetab strateegilist otsustamist ja investeeringute suunamist.

Tänu Teeregistri andmestikule saavad rattaga liiklejad planeerida oma teekondi täpsemalt kaardirakendustes (nt Google Maps), mis suurendab jalgrattaliikluse mugavust ja turvalisust ning toetab rattasõidu kui igapäevase liikumisviisi kasvu.

Lühiülevaade

Jalakäijate ja ratturite loendus on oluline, et saada objektiivne ja ajas võrreldav ülevaade liikumistrendidest ning hinnata taristuarenduste mõju. Loendusandmed aitavad planeerijatel ja otsustajatel suunata investeeringuid sinna, kus vajadus ja kasutuspotentsiaal on suurim. I etapis rajatavad ca 20 loenduspunkti loovad aluse süsteemsele seirele, võimaldavad jälgida muutusi ajas ning toetavad tõenduspõhist strateegia elluviimist ja kommunikatsiooni.

Lühiülevaade

Paremad teadmised ja regulaarne ülevaade rattaliikluse trendidest, taristu muutustest, kasutajate rahulolust ja tegevuste mõjust on strateegia tulemusliku elluviimise eelduseks. Ilma usaldusväärse ja ajakohase infota ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgid täituvad, millised tegevused toimivad ning kus on vaja täiendavat sekkumist. Iga-aastased seireülevaated peamiste mõõdikute lõikes loovad aluse teadlikuks otsustamiseks, aitavad suunata ressursse tõhusamalt ning toetavad läbipaistvust ja koostööd eri osapoolte vahel.

Lühiülevaade

Ülevaade Eesti Ratta- ja jalgteede strateegia (ERS) eesmärkide ja tegevuskava täitmisest on oluline, et hinnata senise töö tulemuslikkust, tuvastada kitsaskohad ning suunata edasisi tegevusi tõenduspõhiselt. Regulaarne seire loob aluse strateegia ajakohastamiseks, aitab hoida fookust kokkulepitud eesmärkidel ning toetab läbipaistvat ja vastutustundlikku juhtimist. Samuti võimaldab see KOV-idel, riigiasutustel ja partneritel paremini planeerida ressursse ning teha koostööd, lähtudes ühisest arusaamast senisest arengust ja vajalike sammude prioriteetsusest.

Lühiülevaade

Rattastrateegia põhimõtete ja eesmärkide arvestamine uute arengudokumentide koostamisel on oluline, et tagada poliitikate kooskõla ja strateegiline järjepidevus. Kui arengudokumentide koostajad on teadlikud rattastrateegiast ning varustatud vajaliku infoga, saab vältida vastuolusid ja dubleerimist ning tagada, et investeeringud ja tegevused toetavad juba kokku lepitud suundi. See aitab kiirendada rattakasutuse edendamist, tugevdada valdkondadevahelist koostööd ning tagada, et rattaga liikumine on integreeritud laiematesse transpordi-, ruumiplaneerimise ja keskkonnaeesmärkidesse.

Lühiülevaade

Kokkulepped kohalike eestvedajatega ja rakenduskava koostamise algatamine on kriitilise tähtsusega strateegia elluviimiseks piirkondlikul tasandil. Üle 5000 elanikuga KOV-id omavad suuremat potentsiaali rattakasutuse kasvuks ning nende eestvedamisel koostatud rakenduskavad aitavad tagada, et tegevused lähtuvad kohaliku konteksti vajadustest ja võimalustest. Selge seisukoht ja teekaart rattateede põhivõrgust, olulistest ühendustest ning prioriteetsetest tegevustest omavalitsustes loovad aluse sihipäraseks ja koordineeritud arendustegevuseks, mis toetab riiklikke eesmärke ning võimaldab ressursse tõhusamalt suunata.

Lühiülevaade

KOV-ide kavandamiskompetentsi tõstmine ja pilootprojekti käivitamine on vajalik, et tagada kvaliteetne, kasutajakeskne ja kestlik rattataristu arendamine. Kohalikud omavalitsused on võtmerollis rattateede planeerimisel ja elluviimisel, kuid sageli napib neil spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud tõenduspõhiste otsuste tegemiseks. Kavandamiskompetentsi tõstmine (sh planeerimine, projekteerimine, uuringute tellimine) aitab vältida vigu, suurendab investeeringute tõhusust ning toetab riikliku strateegia eesmärkide saavutamist. Pilootprojekt võimaldab testida ja levitada häid praktikaid, luua koostöömudeleid ning pakkuda praktilist tuge KOV-idele, et kiirendada kvaliteetse rattataristu arengut kogu Eestis.

Lühiülevaade

Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel on vajalik, kuna see aitab tagada kvaliteetse, turvalise ja jätkusuutliku liikluskeskkonna arendamise. Jalakäijad ja ratturid on liikluses kõige haavatavamad, mistõttu nende vajaduste arvestamine on otseselt seotud liiklusohutuse ja rahvatervise parandamisega. Pädevuse suurendamine toetab ka riigi ja Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide, sh kliimaeesmärkide, rohepöörde ja ligipääsetavuse nõuete täitmist. Teadlikum planeerimine ja otsustamine võimaldab teha kuluefektiivsemaid investeeringuid, vähendada vigade ja hilisemate ümberehituste riski ning suurendada elanike usaldust avaliku sektori otsuste vastu. Lisaks loob see sotsiaalselt õiglasema linnaruumi, kus liikumine on turvaline ja mugav kõigile, sõltumata vanusest, terviseseisundist või liikumisviisist.

Lühiülevaade

Tugeval koostöövõrgustikul on oluline roll strateegia elluviimisel. See aitab liikuda üksikute projektide tasandilt süsteemse rattakastutuse edendamiseni, mis on eeltingimus selleks, et tegevused oleksid mõjusad. Praktika näitab, et edukates riikides ja linnades on võrgustikupõhine koostöö sageli olnud strateegilise muutuse käivitaja.

Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks loodi Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.

Indikaatorid 2024

1. Valdkondadeülene kampaaniate kalenderplaan 2024. aastaks on koostatud – TEHTUD
2. 2024. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud – TEHTUD
3. Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2025. aastaks – TEHTUD
4. Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2024. aasta kohta on koostatud – TEHTUD

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kaasanud avalik-õigusliku ringhäälingu teavitustegevustesse, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri juurutamisele.

Indikaatorid 2024

1. 2023. a koostati 6 liikumissoovituste klippi, mida näidati ERR kanalites ja LHKK sotsiaalmeedias, edastati ka LHKK partneritele kasutamiseks – TEHTUD
2. 2024. a on planeeritud 5 lühiloengut liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
3. 2024. a on planeeritud 5 inspiratsioonivideot liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
4. 2024. a on planeeritud lastele suunatud liikumisklipid lasteprogrammide vahelisel ajal – TEHTUD
5. Olemas on valdkondadeülene kalenderplaan liikumise teema järjepideval kajastamisel – TEHTUD

Lühiülevaade

Oodatav eluiga on kasvanud, kuid tervena elatud aastate arv ei kasva samas tempos, kuna vähene kehaline aktiivsus on üks peamisi krooniliste haiguste riskitegureid. Selle tagajärjeks on igapäevategevuste piiratus, raskused tööturul osalemisel ja suurenevad tervishoiukulud. Perearstid ja -õed ei jõua piisavalt ennetada, kuigi potentsiaal on olemas.

Projekti eesmärk on töötada välja rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine liikumisretsepti teenusmudel, katsetada seda ning viia läbi teostatavusuuring. Projekt kestab 2028. aastani.

Projekti tulemuste põhjal tehakse otsus teenusmudeli võimaliku laiendamise, rakendamise ja Eesti tervishoiusüsteemi lõimimise osas, et vähendada krooniliste haiguste ja tervishoiukulude kasvu ning tugevdada inimeste iseseisvat toimetulekut tervise hoidmisel.

Pikaajalist tervisekasu, nagu krooniliste haiguste vähenemine, käesoleva uuringu raames ei hinnata, kuna uuringu kestus on piiratud.

Projekt kestab kokku 38 kuud ning selle kogueelarve on suurusjärgus 1 miljon eurot.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.

Konkursi väljakuulutamine: Kultuuriministeerium otsib liikumisretsepti sekkumisuuringu läbiviijat

Kultuuriministeerium kuulutas 21. juulil välja konkursi, et leida partner sekkumisuuringu “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine” läbiviimiseks.

Projektikonkursile oodatakse osalema teadus- ja arendusasutusi ning interdistsiplinaarseid meeskondi, kellel on kogemus terviseuuringute, liikumisteaduse ja digitehnoloogia rakendamises.

Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2025 kell 17 ja need tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu aadressil www.etis.ee.

Lisainfo ja küsimused:

• projektiga seotud küsimused: kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Norman Põder (norman.poder@kul.ee) ja kultuuriministeeriumi teadusnõunik Viivian Jõemets, (viivian.joemets@kul.ee).
• ETISega seotud tehnilised küsimused: etis@etag.ee, 7300373.

Turukonsultatsioon, 24.04.2025

24. aprillil 15-16:30 toimus projekti “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“ turukonsultatsioon. Kohtumine toimus Teamsi vahendusel. Konsultatsioonil tutvustas tellija oma nägemust projektist ning planeeritavast hankemenetlusest. Turukonsultatsiooni kutse leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt

Turukonsultatsioonil:

• teavitasime turuosalisi eelseisvast konkursist/hankest;
• saime ülevaate potentsiaalsetest pakkujatest ja sellest, milline on pakkujate valmisolek moodustada konsortsium töö tegemiseks;
• andsime ülevaate projekti eesmärkidest ja vajadustest;
• saime turuosalistelt tagasisidet planeeritavate tööde mahu ning etappideks jagamise kohta;
• saime sisendit hanke/konkursi tehnilise kirjelduse jaoks.

Lühiülevaade

Spordi- ja tervisespordikeskustes juurutatakse regulaarsed väikelaste spordi- ja liikumishommikud koos lapsevanematega. Tegevus arendab laste kehalist kirjaoskust ning sotsiaalseid oskuseid ja loob liikumisharjumused juba varasest east.
5 maakonna regionaalsetes tervisespordikeskustes toimub Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel perede spordihommikute pilootprojekt august 2024-detsember 2024. Ettevalmistus, elluviimine ja analüüs on ühtsetel alustel. Antud teemal valmib ka lõputöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Lisaks korraldatakse spordihommikuid (mitte Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel) Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ja Hiiumaa Spordikeskuses.

Pilootprojekti analüüs valmib 2025.a I kvartalis ja samal ajal kaardistatakse ka maakondades selle jätkumine piirkondade enda vahenditest.

Lühiülevaade

Eesti Olümpiakomitee on leidnud võimalusi, kuidas kujundada liikumisharjumusi, tutvustades nooremaid õpilasi erinevate spordialadega ning soovib neid võimalusi piloteerida erinevates koolides üle Eesti. Projekti piloteerimise tulemusena soovib EOK saada kinnitust sellele, et lastes on võimalik tekitada ja hoida huvi liikumise ja erinevate spordialade harrastamise vastu ning seeläbi suurendada laste kehalist aktiivsust. Samuti soovitakse projekti piloteerimise abil leida üles kitsaskohad, millele pöörata projekti laienemise käigus tähelepanu selleks, et ka pikemas perspektiivis oleks liikumine ja sport koolikultuuri lahutamatu osa. Projekt annab võimaluse praktikas proovida, kuidas saavutada suurem kohustuslik sportimise maht ja säilitada kooli autonoomia, et koostada õppijate vajadusi arvestav ja valikuid rikastav päevakava.

Projekt “Sport Koolis” keskendab tähelepanu võimalikele spordi ja liikumisega seotud valikõppeainete käivitamisele, mille raames viiakse ühe piirkonna koolide lastele vanusegruppide kaupa läbi samaaegselt ühised sporditunnid. Tunnid viiakse läbi kohalike spordiklubide kvalifitseeritud treenerite juhendamisel.

Koolid saavad kavandatavad tunnid lisada oma päevakavasse riiklikult kehtestatud tunniplaanis olevatele kehalise kasvatuse tundide täienduseks. Nüüdisaegne koolikorraldus soodustab õppe korraldamist nii, et kõigile õpilastele saaks tagada regulaarse liikumise- ja spordiõpetuse kogu õppeperioodi vältel.

Lisainfot

Lühiülevaade

FISU (Rahvusvaheline Ülikoolide Spordiliit) on välja töötatud programm “Healthy Campus”, aga kuna programmis osalevad ka Venemaa koolid ja neid otsustati mitte kõrvaldada, siis riiklikul tasandil ei ole meil võimalik selle programmiga liitumist toetada. Eesmärk on välja töötada Eesti oludele sobiv programm, mis lähtuks sarnastest põhimõtetest nagu Healthy Campus.
Töötatakse välja eraldi kriteeriumid (aluseks FISU kriteeriumid, kohandatakse vastavalt), samuti eraldi nimetus ja tunnustussüsteem programmile/brändile, sest koolilinnakud ei ole Eestis nii levinud nähtus.

Pikaajaliseks eesmärgiks on, et 2029. aasta lõpuks on liitunud vähemalt pooled kõrg- ja kutsekoolid.

Lühiülevaade

Lapseeas omandatud ujumisoskus on vajalik selleks, et suurendada turvalisust ja, et inimesel oleks edasises elus üks lisavõimalus kehaliselt aktiivne olla. Ujumise algõpetus on Eesti põhikooli riiklikus õppekavas kehalise kasvatuse kohustuslik osa ning õpitulemuseks I kooliastme lõpuks on, et õpilased omandaksid ujumisoskuse, hindaksid adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendaksid eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. 2022 aasta ujumise algõpetuse õpitulemuse saavutamise analüüs näitas, et ujumisoskuse on omandanud pooled 5. klasside õpilastest ning õpilaste ujumisoskus on paranenud võrreldes 2015. aastaga. Andmeid analüüsitakse järjepidevalt iga õppeaasta lõpus, et näha uue õppekava mõju õpilaste ujumisoskusele.
Viimaste andmete põhjal omandavad piisava ujumisoskuse ligikaudu pooled lapsed.

Lisainfot

Lühiülevaade

Koostöös kohalike omavalitsustega leitakse võimalusi, kuidas välijõusaale ja teisi liikumispaiku teadlikult kasutada ning nende kasutamist suurendada.

2025. aasta lõpuks on eesmärk katsetada 10 kohalikus omavalitsuses erinevaid lahendusi.

Lühiülevaade

Koostöös KOV-idega leitakse võimalused, et seni vabal ajal suletud liikumisrajatistele, näiteks koolide staadionid, tagatakse avalik ligipääs.

On tehtud ettepanek, et KOV-ide avatud taristu saaks mõõdikuks minuomavalitsus.ee lehele.

Indikaatorid 2024

1. 2024. a valmib üldhariduskoolide spordirajatiste uuring – TEHTUD
2. 2024. a tehakse ettepanekud KOVidele hoida avatuna avalikus ruumis asuvad spordi- ja
liikumisrajatised – TEHTUD
3. 2024. a tehakse ettepanekud KOVidele digitaalsete isikutuvastuse süsteemide kasutusele võtmiseks – TEHTUD

Lühiülevaade

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on algatanud 2024. aastal pilootprojekti, mille raames paigaldatakse erinevatele avalikele spordiväljakutele pallikastid, mis täidetakse erinevate spordivahenditega ning mida saavad lapsed, noored ja pered kasutada aktiivseks ajaveetmiseks õues.
Tähtsal kohal on koostöö kohalike omavalitsuste, regionaalsete spordiliitude, kohalike noortevolikogude ja noorteorganisatsioonidega.

2024:

• Tallinna avatud spordiväljakutele on paigaldatud 44 pallikasti.
• Rakveres on kasutusel 2 pallikasti.
• Järvamaal on kasutusel 4 pallikasti (Türi, Paide, Järva-Jaani, Väätsa).
• Pärnus on pallikastid 14 avalikul spordiväljakul.
• Tartus on kasutusel 14 pallikasti.
• Saaremaal on kasutusel 2 pallikasti.

Projektiga jätkatakse 2025. aastal, mil eesmärk on kaasata kõik maakonnad ja enamik omavalitsustest.

Lühiülevaade

2018. a hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksustata töötaja tervise edendamise kulusid 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta, kui tööandja on seda võimaldanud kõikidele töötajatele. Maksuvabade kulude hulka loetakse:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava
taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.

Viimaste andmete kohaselt kasutab vaid ligikaudu 3% organisatsioone antud võimalust ja oluline on tegeleda eelkõige teavitustööga tööandjate ja töötajate suunal, et see näitaja paraneks.

Samuti on Jarko Koort oma 2023. aasta magistritöös toonud välja erinevad ettepanekud, mis võiksid meetme kasutust laiendada. Nende hulka kuuluvad näiteks:
– hüvitatavate teenuste nimekirja laiendamine;
– hüvitatavate tervishoiuteenuste nimekirja laiendamine;
– meetme aastase piirmäära tõstmine ja kvartaalse piirmäära kaotamine.

Lisainfot

Lühiülevaade

Nii nagu ka riiklikud toetused, on paljude kohalike omavalitsuste toetused senimaani toetamas noorte liiga varajast tulemustele orienteeritust. Kui toetused olenevad suurel määral sportlikest tulemustest, siis on treeningmahud ja võistluskeskne tegevus paljude noorte jaoks põhjuseks, mis põhjustab treeningutelt väljalangemise. Loomulikult on olulisel kohal ka silmapaistvate noorte esiletoomine, kuid tähtis on suunata toetusi selliselt, et need motiveeriks spordikoole ja -klubisid tegelema ka noortega, kelle jaoks on trenn pigem lõbus meelelahutus ja ajaveetmisviis.

Lühiülevaade

Praegu on erivajadusega inimestele spordi harrastamine võimalik spordialadel, mis ei nõua spetsiaalse abivahendi kasutamist. Samas on spordialasid, mille harrastamine eeldab erivajadusega inimese jaoks spetsiifilise spordiabivahendi olemasolu (nt jooksuproteesid, sportratastool, käsiratas).  Praegu ei toeta riik ühegi olemasoleva süsteemi kaudu spordiabivahendite soetamist riigipoolse soodustusega, kuid sageli on spordiabivahend ainsaks võimaluseks tegeleda soovitud spordialaga või tegeleda spordialaga tipptasemel. Kuna nimetatud abivahendid on kallid, siis jäävad need aga sageli inimesele kättesaamatuks. Seetõttu on vajalik analüüsida ja pakkuda lahendused spordiabivahendite riigipoolse soodustusega võimaldamiseks.

Lühiülevaade

Tegevus, mis välja toodud ka ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis. Selleks, et suurendada puuetega inimeste ligipääsu treeningutele, on oluline, et oleks ka spetsialiste, kel vajalikud teadmised olemas. Tänaseks on nii Tallinna kui Tartu Ülikooli kehakultuuri õppekavades sees aine, mis hõlmab erivajadustega inimeste juhendamist. See tähendab, et liikumisõpetajad ja treenerid, kes omandavad vähemalt bakalaureusekraadi, saavad kätte algteadmised erivajadustega inimeste treenimise kohta.

Kuna on teada, et ülikoolidest väljuvad enamjaolt liikumisõpetajad ning treenerid saavad oma kutse valdavalt läbi EOK kutseõppe, siis on oluline, et erivajadustega inimeste juhendamise temaatika oleks käsitletud ka kõikide treenerite kutsestandardi koosseisus.

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kohalikele omavalitsustele partneriks liikumisaktiivsuse edendamisel ja selleks vajaliku võrgustiku arendamisel ning tegevuskava loomisel.

Indikaatorid 2023/24

• Nii 2023. a kui 2024. a on toimunud maakonnasisesed liikumise edendamise seminarid
• 2023. a Linnade ja Valdade päevadel oli eraldi liikumisaasta seminarimoodul

Lühiülevaade

Riigikantselei alla loodud ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal ning otsuse kohaselt pidi riigisekretär esitama valitsusele lõpparuande. Lõpparuanne annab ülevaate ligipääsetavuse peamistest probleemidest ja tehakse ettepanekud erinevatele valdkondadele, sh spordivaldkonnale.

Spordivaldkonda puudutavaid ettepanekuid tehti palju – ligi 30. Alates 2022. aastast on Kultuuriministeerium neid jõudu mööda hakanud ellu viima. Tasub ära märkida, et päris kõik tegevused, mis rakkerühm tegi, ellu ei lähe. Samuti on ettepanekuid, mille saab teostada ühe tegevuse raames, ehk siis tõhusamalt.

Liikumisaktiivsuse tegevuskavas on tegu “pideva” tegevusega ning indikaatoritena märgitud etapid, mis kavas käesoleval aastal (või varem teostatud).

Lisainfot

Lühiülevaade

Kohalikud spordijuhid peavad saama kaasatud liikumisaktiivsuse edendamisse ja üleriikliku võrgustiku tegemistesse. Liikumisharrastuse treeneri kutse läbib uuenduskuuri, muutub kvaliteetsemaks.

Lühiülevaade

Spordikeskustes on sageli võimalus rentida treenimiseks vajalikku inventari (suusad, reketid jm). Samas on puuetega inimestel vajadused natuke teistsugused ja hetkel nende jaoks selliseid võimalusi ei ole või on väga vähesel määral. Selleks, et suurendada nende kaasatust liikumisharrastuses, on oluline, et spordikeskustes oleks ka nende jaoks vajaliku inventari rentimise vajadus. Analüüsi ja ettepanekud, millised abivahendid erinevates spordikeskustes võiks olemas olla, teeb Eesti Paralümpiakomitee.

Lühiülevaade

Üleriigiline planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse. Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks. Seni kehtiv planeering “Eesti 2030+” on tänaseks päevaks suuresti ellu viidud. Lisaks puuduvad senises planeeringus mitmed nüüdseks aktuaalsed teemad nagu julgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Ühtlasi on üleriigiline planeering riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund.

Oluline on, et kvaliteetne elukeskkond oleks ühtlasi ka liikumist soodustav. Seda tuleb silmas pidada eelnõu kooskõlastamisel, mis plaani järgi toimub 2026. aastal.

Lisainfot

Lühiülevaade

Luuakse liikumist toetavate heade praktikate veebiplatvorm, mida tutvustatakse laiemalt.

Indikaator 2024

2024. a on loodud heade praktikate veebiplatvorm, mida on plaanis pidevalt täiendada – TEHTUD

Lühiülevaade

2024. aasta kevadel TAI poolt teostatud analüüsis on nii otseste kui kaudsete kulude puhul kasutatud üksnes neid kululiike ja -sisendeid, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Ka konservatiivsetel eeldustel teostatud analüüsi tulemused osutavad, et Eesti täiskasvanute madal liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik. Siiski tuleb silmas pidada, et uuringu tulemused näitavad käitumuslike riskitegurite majanduslikku mõju, mitte potentsiaalset ressursisäästu, mida oleks võimalik riskiteguri tervisemõju vähendamisel kokku hoida.

Lisaanalüüsi eesmärk on täiendada olemasolevat kitsast kulukäsitlust, mis lähtub vaid nendest kululiikidest ja -sisenditest, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Analüüsi eesmärk on näidata laiemat ühiskondlikku kulu ja võimalikku ressursisäästu, mida meil on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.

Lühiülevaade

Rakendusuuringu eesmärgiks on läbi koolipõhise sekkumise suurendada teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja toetada vaimset heaolu. Lähtutakse teaduskirjanduses viidatud tõenduspõhiste sekkumiste põhimõtetest ja elementidest ning arendatakse ja piloteeritakse lahendusi, mis omavad potentsiaali Eesti koolides rakendumiseks ja skaleerimiseks.

Projekti kogueelarve on kuni 571 429 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.

Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikool, partneriteks Tallinna Ülikool ja Ljubljana Ülikool.

Lühiülevaade

Selleks, et oleks olemas valdkondade ülene ülevaade arengutest ja uutest plaanidest, on oluline, et tegevuskava oleks ajakohastatud nii tegevuste kui värskeimate andmete poolest.
Tegevuskava täitmist tuleb regulaarselt (vähemalt 2 korda aastas seirata) ja iga aasta lõpus teha kokkuvõte toimunust. Kuna tegemist on “rulluva” kavaga, millel ei ole lõpptähtaega, siis peab selle iga aasta lõpus üle vaatama ja vajadusel täiendama uute algatustega.

Lühiülevaade

Valdkondadeülene koostöö uuringute planeerimisel ja teostamisel. Ühine planeerimine vähendab dubleerimist ja annab võimaluse vajalikud andmed saada kätte väiksema arvu uuringutega. Üheskoos tehakse selgeks, mis on lähiaastate uuringuvajadused. Ühine uuringuplaan vajab ülevaatamist iga-aastaselt. Toimub horisontaalne koostöö.

Oktoober 2024: Eesmärk on 2024 nov-dets kokku panna iga-aastane uuringuplaani lühikokkuvõte.

Lühiülevaade

Organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse
üksuste, nende liidu või maakondliku
arenduskeskuse tegevuste tõhususe/mõjususe
hindamise metoodika on väljatöötatud ning organisatsioonid, kohalike omavalitsuste üksused, kogukonna spordijuhid, terviseedendajad jt on vastavalt vajadusele nõustatud, koolitatud ja järgnevate aastate koolitusvajadus on kaardistatud.

Lühiülevaade

Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.

Lühiülevaade

Tark vanem veebi kaudu jagatakse lapsevanematele näpunäiteid erinevate teemade osas. Sinna alla kuulub lisaks teistele (nt alkohol, nikotiinitooted, toitumine, suhe lapsega) ka liikumisaktiivsuse alaleht. Soovitusi on antud erinevate vanuserühmade suunal.

Lisainfot

Lühiülevaade

Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist „Seikluste Laegas sõpradega liikumise ja maitsete maailmas” (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste
aste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. 2025/26 õa pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassa ja KOV toetusega üle Eesti. Alustas 9 koolitusgruppi, kokku liitus 59 lasteaeda (kaasatud 88 uut rühma).
Sekkumise ülevaade ja mõju-uuringu aruanne avaldatakse oktoobri lõpus 2025.

Lisainfot

Lühiülevaade

Nii riikliku õppekava raames kui haridusasutuse muude tegevuste raames arendatakse eelkooliealiste laste ja kooliõpilaste liikumisalaseid hoiakuid, harjumusi ja oskusi. Liikuma Kutsuva Kooli programmi eesmärgiks on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele ja õpetajatele ideid ja lahendusi, mis vähendaksid laste ja noorte istumisaega ning suurendaksid liikumisaktiivsust terve koolipäeva vältel. Strateegilise partnerluse raames Praxisega piloteeritakse liikumist edendavaid sekkumisi lasteasutustes.

Lühiülevaade

2023. a sügisest on võimalik tööandjatel taotleda “Tervist edendav töökoht” märgist. Liikumisaktiivsuse edendamine töökohal on üks fookustest, millele saab tööandja seada eesmärgid ja tegevuskava.
Liikumisaktiivsuse edendamine on üks valdkondi, mis töökoha tervisedenduses on fookuses, keskendudes kehalise tervise ja töövõime juhtimisele, töötajate teadlikumaid valikuid soodustavate võimaluste pakkumisele töökeskkonnas, sobitades liikumissoovitusi töö iseloomuga (istuv väheaktiivne töö vs kõrge füüsilise intensiivsusega töö).
Liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamise all mõistame tööviisist ja liikumisharjumustest tulenevate terviseriskide ennetamist ja töötajate tervise arendamist.

3 aasta pärast saab märgist uuesti taotleda ning pärast antud perioodi toimub ka märgise saanud tööandjate hindamine – kas võrreldes varasemaga toimus positiivne muutus.

Märgise väljaandmise protsessi veab TAI koostöös Tööinspektsiooniga.

Lühiülevaade

Sotsiaaltöötajate erinevad juhendid, kuidas nad nõustavad koduvisiitide raames, peaksid hõlmama ka liikumisaktiivsuse alast nõustamist. Juhendite sisu valmib koostöös partneritega – Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Sotsiaalkindlustusamet

Lühiülevaade

Võrgustike koolitamise osas on TAI peamisteks sihtrühmadeks maakonna rahvatervise spetsialistid (sh haridusasutuste suund) ja tööandjad (Tervist Edendava Tööandja märgise raames). Maakonna tervisenõukogude ja teiste maakondlike võrgustike koolitamise eest rahvatervise teemadel vastutab eelkõige maakonna rahvatervise spetsialist.

Oktoober 2024: Kõigis maakondades (15) ja kahes suuremas linnas Tallinn ja Tartu (2+1) on tööle võetud haridusasutuste tervisedenduse spetsialist.
Võrgustikule on aastal 2024 korraldatatud täiendkoolitusi (6 tk).
Kõik spetsialistid on läbinud ennetuskoolituse EUPC.
Võrgustikule on pakutud töötuge ja mentorlust ning retrospetiivi tegemine möödunud kuue kuu valguses. Toimunud on veebipõhised töötoad.
Alates septembrist töötavad kovisoonigrupid (kuus korra).

Lühiülevaade

Regulaarselt ellu viidavad rahvastikupõhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt. Eri vanuserühmade (lapsed, noored, täiskasvanud) seas tehtavad uuringud annavad ülevaate rahvastiku terviseseisundist, tervisekäitumisest ja neid mõjutavatest teguritest. Nende tulemuste aegread võimaldavad hinnata muutusi pikema aja vältel ja loovad tõenduspõhise aluse tervisepoliitika kujundamiseks.

Lisainfot

Lühiülevaade

Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus viiakse läbi 2025. aastal ning see hõlmab ka inimesi vanuses 65+. Küsitlus viiakse läbi telefonis, silmast silma ja veebis. Teostatakse eraldi analüüs vanemaealiste vanusegrupile, mis hõlmab nende liikumisaktiivsust ja soodustavaid ning takistavaid tegureid.

Lühiülevaade

Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.

Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.

Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.

Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.

Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.

Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.

Lühiülevaade

Selleks et efektiivselt piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui koolis edendada, peab tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama.