Süda tagab meie organismi hapnikuvarustuse ja vereringe. Selleks, et meie sisemine mootor töötaks veatult, vajab see pidevat ja korrapärast liigutamist.

Tervisekassa ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskus pööravad sel aastal südamekuul rohkem tähelepanu meeste südametervisele. Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt nii meeste kui ka naiste hulgas peamiseks surmapõhjuseks Eestis, kuid mehed haigestuvad keskmiselt kümmekond aastat varem kui naised. Samuti on mehed suurema tõenäosusega ülekaalulised ja rasvunud, suitsetavad ja tarbivad alkoholi rohkem ning elavad vähem kui naised. Käitumuslikel riskiteguritel on väga suur roll meie tervisele ja koguni 80% südame-veresoonkonna haigustest on ennetatavad eluviisi muutmisega.

KUIDAS REGULAARSE LIIKUMISEGA TUGEVDADA OMA SÜDAME TERVIST?

Regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise oma südame tervena hoidmiseks ja  tervena elatud aastate juurde saamiseks.

Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega liikumine, soovitavalt 3─5 korda, ideaalis 5─7 korda nädalas vähemalt 30 minutit korraga. Regulaarne kehaline aktiivsus on oluline südame-veresoonkonna haiguste, samuti 2. tüüpi diabeedi ja mitmete vähivormide ennetamisel.

Aktiivsel elustiilil on positiivne mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele:

  • alaneb kõrgenenud vererõhk
  • väheneb “halva” ja suureneb “hea” kolesterooli tase
  • väheneb tromboosirisk
  • langeb kehakaal
  • paraneb meeleolu

Kas teadsid?

  • Ligi 60% täiskasvanutest ei liigu piisavalt, et oma tervist hoida.
  • Enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest on ülekaalulised või rasvunud.
  • Naistest on ülekaalus või rasvunud 46% ja meestest koguni 60%.

Tutvu Maailma Terviseorganisatsiooni liikumissoovitustega täiskasvanutele.
Vaata, kuidas väikeste sammudega saab kujudnada püsiv liikumisharjumus.

KUIDAS SÜDAMETERVIST JÄLGIDA JA KONTROLLIDA?

Kas teadsid, et peamiselt teevad tööealisele mehele muret liigsest kehakaalust põhjustatud tervisemured, nt kõrge vererõhk ja kolesteroolitase?

Lihtsad meetodid oma tervise hindamiseks pärast 40. eluaastat

Iga-aastaselt tuleks kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähe aeroobset liikumist ja needki, kellel on suurenenud terviserisk (nt liigne kehakaal, suitsetajad, aga ka sage alkoholi tarvitamine).

  • Kehamassiindeks (KMI) on üks kõige enam levinum meetod, mis arvutatakse kehakaalu (kg) ja pikkuse (m) suhte alusel.
  • Vööümbermõõt. Eesti meeste vööümbermõõt üle 102 cm on seotud kõrge ning üle 94 cm suurenenud riskiga tervisele.
  • Vööümbermõõdu ja pikkuse suhe, millega hinnata rasvumist, võiks jääda väiksemaks kui 0,5. See tähendab, et tervislik vööümbermõõt on selline, mis on pool või vähem meie pikkusest.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

KUIDAS TOETADA SÜDAMETERVIST TOITUMISE KAUDU?

Ebatervislik toitumine on oluline südame ohutegur. Südame töökindluseks tuleb üle vaadata soolade, rasvade ja magusa tarbimist. Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast toidus ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse eest.

Toitumissoovitused sinu sisemise mootori paremaks toimimiseks leiad Tervise Arengu Instituudi lehelt toitumine.ee.

KUIDAS HOIDA OMA VAIMSET TERVIST?

Stress, ärevus ja pinged koormavad ka südant. Kuidas saab vaimse tervise toetamise kaudu tugevdada ka oma südant? Vaimse tervise vitamiinide abiga saad end paremini tasakaalus ja rõõmsana hoida.

Peaasi.ee lehelt leiad info selle kohta, mida meie vaimne tervis oma heaoluks vajab ning mis on need tegevused, millega saad enda vaimset tervist ning rõõmu ja heaolu tunnet suurendada.

HOIA OMA SISEMIST MOOTORIT REGULAARSELT LIIGUTADES!

LÄBISÕIT

KÜTUS

ÜLEVAATUS

PINGE

Rohkem infot südamekuu kohta leiad Tervisekassa lehelt.

 

Fotod: Pexels