23.-30. septembrini toimub Eestis spordinädal – üle 1000 liikumissündmuse ootab kõiki osalema. Küsisime Spordinädala patroonidelt, milline on nende suhe liikumisega ja mida nad soovitavad neile, kes mingil põhjusel täna veel regulaarselt ei liigu.
Kuldar Schüts, dirigent ja laulja
Olles tegev paljude kollektiividega, pean ma oluliseks, et vaimne pingutus oleks tasakaalus füüsilisega. Jooksmise, rannavõrkpalli ja jõusaaliga olen rohkem tegelenud viimasel viiel aastal ja julgen väita, et positiivsed muutused on selle ajaga toimunud nii eraelus, kui ka tööalastes tegemistes. Kunagi pole liiga hilja mistahes spordiga tegelema hakata ja ma garanteerin teile, iga väiksemgi liikumine muudab teie elu koheselt väärtuslikumaks.
Hanna Taaramäe, rattaentusiast
Nooruses oli sport minu igapäeva loomulik osa, kuid kümneks aastaks jäi see sootuks kõrvale. Tagantjärele tunnen, et need olid kaotatud aastad. Viis aastat tagasi võtsin end kokku, astusin mugavustsoonist välja ja leidsin uuesti tee spordi juurde. Täna tean, et liikumine ei anna mulle ainult head vormi, vaid ka rahulolu ja rõõmu, mida mujal ei leia, ning oma eeskujuga olen inspireerinud sadu naisi üle Eesti rattaga sõitma. Tee aktiivsest liikumisest enda jaoks harjumus – pea aga meeles, et iga harjumus vajab kujunemiseks aega.
Kätlin Hõbemägi, jooksuentusiast ja Kopli Sörgi eestvedaja
Minu ellu tuli Kopli Sörk täitsa kogemata. Olen terve elu sporti teinud, aga eks on ka pause sisse tulnud ja sellises pausis kulgesin ma paar viimast aastat. Siis aga oli olukord, kus tööd oli palju ja tundsin, et ei jaksa ja liikumiseks aega ei ole ja tuhat muud vabandust. Tegelikult just siis ongi liigutada vaja, kui arvad, et ei jaksa. Kui üksi treenides võib motivatsioon kaduda, siis tuleb leida see „oma kamp“ – seda need meie sörgid pakuvadki. On raske sõnadesse panna, mida ma näen inimeste silmis, kui nad lihtsalt tulevad ja sörgivad koos. Tulevad ja jäävad. Kopli Sörki alustasime me väikse seltskonnaga 2024. aasta detsembris ja praegu on sörke ligi 20 ja sörgi-liikumine kogub aina enam hoogu. Nii et tule ja otsi oma sörk ja oma kamp! Kui sinu kodukandis sörki veel ei ole, siis lihtsalt kutsu inimesed kaasa ja nad tulevad, ausõna. Pole vahet, millises vormis sa oled või kui aeglaselt sörgid. Kõik saavad sellega hakkama ja kõik toetavad.
Valdur Mikita, kirjanik ja mõtterändur
Olen osalenud umbes poolesajal rattamaratonil, kuid siiski ei söandaks ma sporti arvata oma kõige mõjusamata liikumiskogemuste hulka. Metsas hulkumine ja rütmiline maatöö võivad viia palju põnevamate tajumustrite juurde. Mind inspireerivad pärimuslikud liikumisviisid, mis ei ole otseselt seotud spordiga. Need kannavad endas teistsugust liikumiskogemust, teistsugust liikumise signatuuri. See, et spordist on saanud inimeste kõige levinum liikumisviis, on maailma ajaloos midagi ebatavalist. Sport on tore, kuid tegemist on siiski anomaaliaga. Tõtt-öelda olen oma mõõdukat sportlikku vormi sageli kasutanud mitte inimeste suunas, vaid neist eemale liikumiseks. Tõstkem spordinädalal au sisse ka kõik vähesotsialiseeritud liikumise vormid, mida on võimalik sooritada õndsas üksinduses!
Kersti Kaljulaid, Eesti Olümpiakomitee president
Sport ja liikumine on minu jaoks igaühe õigus - olgu see laps, kes mängib õues, või harrastaja, kes tahab rattaga sõita turvaliselt. Minu enda suurim rõõm on see eriliselt elus tunne, kui asfalt libiseb ratta all või kui jooksen läbi metsa, kus lõhnab kanarbik ja sookail. Käin ka jõusaalis, mitte seepärast, et see mulle hirmsasti meeldiks, vaid selleks, et ka 30 aasta pärast oleks jõudu kanda poekotti või tõsta sülle lapselaps. Liikumine ei pea olema medal, vaid igaühe enda sport ja oma viis olla terve ning rõõmus. Väiksemad sammud nagu näiteks jalutuskäik, venitus või rattasõit, need annavad kokku suure tulemuse. Soovitan kõigile leida see liikumisviis, mis pakub rõõmu, ja hakata seda tasapisi harjumuseks muutma, sest igal ühel on õigus oma spordile!
Heidy Purga, kultuuriminister
Eestis on suurepärane terviseradade võrgustik, kus saab teha turvaliselt ja hästi hooldatud radadel täiesti tasuta kasvõi pooletunnine jalutusring. See oleks kõige esimene soovitus – kõndida. Lihtne oma keha jõul liikumine on kõige alus. Kel julgust ja võimalust rohkemaks, siis soovitan kindlasti liituda mõne treeningrühmaga või pöörduda mõne kogenuma treeneri poole, kes aitaks hinnata senist liikumisharjumust ning seada targalt uusi väikeseid eesmärke. Ei tasu kohe uljalt asuda läbima maratone või tõstma jõusaalis sadu kilosid. Tark ei torma, aga liigub.
Kristina Kallas, haridus- ja teadusminister
Minu jaoks on sport palju enamat kui lihtsalt kehaline liikumine. Füüsiline aktiivsus aitab parandada keskendumisvõimet ja avab meele uutele ideedele. See on kriitilise tähtsusega vaimsele tervisele, mis on tänapäeval muret tekitav väljakutse isegi laste seas. Lisaks sellele õpetab sport distsipliini, meeskonnatööd ja eesmärkide seadmist – oskusi, mis on elus sama olulised kui akadeemilised teadmised. Julgustan kõiki, nii pisikesi põnne kui ka väärikaid, leidma endale sobiva viisi liikumiseks ja avastama sellest rõõmu. Sportlik eluviis on vundament, millele saab ehitada õnneliku, eduka ja täisväärtusliku elu pikkadeks aastateks.
Karmen Joller, sotsiaalminister
Liikumine aitab kaasa nii füüsilise kui ka vaimse tervise hoidmisele. Ja liikumine ei pea tingimata ja alati tähendama rasket füüsilist trenni. Minule meeldib näiteks jalutada – oma perega ja koeraga, vahel käia rahulikult ratsutamas, mängida lastega sulgpalli, tantsida, sõita kanuuga, valida tööpäeval lifti asemel trepp. Kui sulle aga meeldib joosta maratone, tõsta rasket kangi või läbida IronMani võistlust, siis ka see on suurepärane. Peaasi, et liikumine pakuks rõõmu. Ning kui see toetab ka sotsiaalseid suhteid, siis seda parem. Eestis on liikumiseks väga head võimalused, ülejäänu on igaühe enda kätes.
Spordinädalat korraldab SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Keskuse teadusjuhi Henek Tomsoni sõnul seostatakse Eestis kehalise inaktiivsusega igal aastal hinnanguliselt üle 42 000 haigusjuhu, millest suure osa moodustavad südame-veresoonkonna ja ainevahetushaigused. “Veelgi suurem on liigsest kehakaalust tulenev haiguskoormus – täiskasvanute ülekaal ja rasvumine põhjustavad aastas kokku ligikaudu 250 000 haigusjuhtu. Seda leevendaks aga oluliselt tervislikum toitumine ja teadlikum regulaarne liikumine,” rääkis Tomson eestlaste murettekitava tervisestatistikast.
Üleeuroopaline Spordinädal toimub sel aastal juba 11. korda ning kutsub kõiki pikema ja tervema elu nimel regulaarselt liikuma.
Spordinädala raames leiab üle Eesti aset enam kui 1000 erinevat liikumissündmust, millest kõigil on võimalik osa võtta. Sobivaid sportlikke ettevõtmisi leiab igale vanusele ja füüsilisele vormile – rattaorienteerumistest ja sammuväljakutsetest padeli treeninguteni.
Lisainfot spordinädala ja teiste inspireerivate patroonide mõtteid leiab https://spordinadal.ee/. Spordinädala sündmuste kalendri, kuhu saavad kõik oma liikumissündmusi ise lisada kuni 22. septembrini, leiab https://spordinadal.ee/et/sundmuste-kalender.
Leia sinagi endale spordinädala sündmuste kalendrist meelepärane ning liigu regulaarselt ja iga ilmaga!
Fotodel (tagantpoolt ettepoole): sotsiaalminister Karmen Joller (foto: sotsiaalministeerium); kultuuriminister Heidi Purga (foto: Renee Altrov); haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (foto: haridus- ja teadusministeerium); Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid (foto: Karli Saul/EOK); kirjanik ja mõtterändur Valdur Mikita oma vanaisa jalgrattaga (foto: Kadri-Ann Väärsi/Tartu LV); jooksuentusiast Kätlin Hõbemägi koos Kopli Sörgi sörkijatega (foto: Sandra Süsi/LHKK); rattaentusiast Hanna Taaramäe oma rattasõbrannadega (foto: Sandra Süsi/LHKK); dirigent ja laulja Kuldar Schüts ja Kalamaja segakoor (foto: Sandra Süsi/LHKK)
