SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus viis koostöös Turu-uuringute AS-iga 2025. aasta oktoobris läbi üleeestilise liikumisaktiivsuse küsitluse, milles osales 1001 Eesti elanikku vanuses 15-69 aastat. Uuringust selgub, et inimeste liikumisharrastuse tase on võrreldes varasemate aastatega jätkuvalt kasvamas.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutel harrastada nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega liikumist. Uuring näitab, et selles mahus tegeleb liikumisharrastusega ligi pool (46%) elanikkonnast.
Küsitluse andmetel on liikumisharrastusega tegelevate inimeste osakaal võrreldes 2024. aastaga pisut suurenenud – 2024. aastal oli vastav osakaal 79% ja 2025. aastal 84%. Iganädalaselt liigub 60% inimestest ning 44% teeb seda sagedamini kui kord nädalas. Ka treeningutele pühendatud aeg on kasvanud - vähemalt viis tundi nädalas liikumisele kulutavate inimeste hulk on kahe aastaga tõusnud 14 protsendilt 20 protsendini.
Kõndimine on endiselt Eesti elanike seas populaarseim liikumisviis. Liikumisharrastuse kontekstis on märgatavalt suurenenud üksi treenivate inimeste osakaal, tõustes aastaga 58 protsendilt 62 protsendile. Juhendatud treeningut nimetab oma peamiseks liikumisvormiks 12% vastanutest. Seejuures need, kes treenivad treeningrühmas või treeneri juhendamisel, on tavaliselt aktiivsemad kui omal käel treenijad. Samal ajal mõjutab liikumisharrastust tugevalt igapäevane koormus. 94% elanikest saab füüsilist koormust argitegevustest ning 55% töötajatest kogeb lisaks koormust töö käigus. Tööpäeva lõpus tekkiv väsimus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks liikumisharrastusega regulaarselt ei tegeleta. Tööandja tuge tunnetab 62% töötajatest, ja enamiku hinnangul suurendaks suurem tööandjapoolne tugi nende liikumisaktiivsust.
Uuringu kohaselt soovib 62% elanikest praegusest rohkem liikuda. Täiendava liikumise soov on suurim nende seas, kes juba tegelevad liikumisega väiksemas mahus, ning madalaim nende seas, kes üldse ei liigu. Liikumist takistavatena mainitakse kõige sagedamini väsimust, huvi ja motivatsiooni puudumist ning ajapuudust. Liikumisharjumuste kujundamisel on viimase aasta jooksul meditsiinitöötajatelt tuge saanud 24% elanikest. Tehnoloogilist tuge kasutatakse üha enam – liikumisaktiivsust mõõtvaid seadmeid kasutab 58% elanikest ning enamik neist tajub seadmete positiivset mõju. Tehisintellekti rakendusi kasutab liikumisharjumuste toetamiseks 7% vastanutest.
Kodulähedased sportimisvõimalused on võrreldes varasemaga paranenud. Matkarada või kergliiklustee asub ühe kilomeetri raadiuses 57% elanike kodudest, spordiplats või välijõusaal viie kilomeetri raadiuses 76% ning spordihall, jõusaal või ujula 68% elanikest. Kokkuvõttes leiab 61% vastajatest, et sobivad liikumis- ja sportimisvõimalused on nende kodu lähedal. Enamik peab koolide ja lasteaedade õuealade avamist tähtsaks, kuid oma kodukohas oskab avatud koolihoovi nimetada vaid kolmandik elanikest ning avatud lasteaiahoovi 8%. Teadlikest inimestest on avatud hoovide sportimisalasid kasutanud 19% ning kooliealiste lastega peredest 62%.
Uuring kinnitab, et regulaarne liikumine toetab märkimisväärselt vaimset ja füüsilist heaolu. 84% elanikest tunneb, et kehaline aktiivsus on aidanud hoida tervist tasakaalus, ning 77% leiab, et liikumine vähendab stressi ja parandab töövõimet. 76% elanikest ütleb, et on liikumispäevadel õnnelikumad ja rahulolevamad. Osalus tervisespordiüritustel on püsinud stabiilsena – viimase 12 kuu jooksul on sellistel üritustel osalenud 16% elanikest.
Uuringu põhjal järeldub, et eestimaalaste liikumisaktiivsus kasvab tasapisi, kuigi liikumissoovi ja tegeliku aktiivsuse vahel on endiselt märkimisväärne erinevus. Tööandjate tugi, kodulähedased võimalused ja teadlikum info liikumist toetavatest tegevustest võivad aidata seda lõhet vähendada ning toetada inimeste tervislikke valikuid.
Täispika uuringuga saad tutvuda siin.
