Mai lõpus toimus Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel õppereis Norrasse, mille käigus tutvuti innovaatiliste lahendustega liikumisharrastuse ja tervisedenduse valdkonnas. Eesti delegatsiooni kuulusid Taire Ojala Pärnumaa Spordiliidust, Lily Allas Jõulumäe Tervisespordikeskusest, Janne Tomberg Harku vallast, Evelin Kruusalu Tervisekassast ning Henek Tomson, Maiu Merihein, Kertu Tort ja Kaili Uusmaa Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest.
Külastati mitmeid asutusi Trondheimis ja Oslos, sealhulgas Frisklivssentralit (Healthy Life Centre) – kohaliku omavalitsuse teenuskeskust, mis pakub tuge tervisekäitumise muutmiseks. Tippspordikeskust Olympiatoppenit, kus teaduspõhine lähenemine toetab tippsporti ja Norra Teadus- ja Tehnikaülikooli (NTNU), mille teadusuuringud annavad tõenduspõhise aluse sellele, kuidas liikumine mõjutab elukvaliteeti, meie vananemist ja vähendab haigusriske.
“Minule, kui tervisedendajale avaldas muljet Frisklivssentrali (Healthy Life Centre) kontseptsiooni rakendamine kohalikes omavalitsustes, kus fookuses on ennetus, eluviisi nõustamine tuginedes motiveeriva intervjueerimise (MI) tehnikatele ning praktiliste oskuste ja harjumuste kujundamise toetamine,” rääkis Janne Tomberg Harku vallast ning lisas, et on seda kogemust jõudnud juba jagada ka Harjumaa tervisedendajate võrgustikus.
NTNU teadlased Ulrik Wisløff ja Dorthe Stensvold tutvustasid teaduspõhiseid tulemusi, mille kohaselt võib tervist toetav eluviis lisada inimese elueale kuni 24 aastat, millest 14 aastat on otseselt seotud liikumisega. “Näiteks piisab juba 30 minutist tugeva intensiivsusega liikumisest nädalas, et vähendada südame-veresoonkonnahaigustesse suremust kuni 50 protsendi võrra. Samuti aitab liikumine ennetada dementsust, kuna tugev süda tähendab ka paremat ajutalitlust,” võttis Taire Ojala Pärnumaa Spordiliidust kokku tippteadlaste värskemad uuringutulemused.
Teadlased tõid esile Norra pikaajalise terviseuuringu HUNT, mille andmed on kujundanud riiklikku tervisepoliitikat ja toetanud mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte. Uuringus on osalenud üle 250 000 inimese alates 1984. aastast.
Õppereisil käsitleti ka ühiskondliku vananemisega seotud väljakutseid. Kuigi eluiga pikeneb, seab see tervishoiusüsteemile suurema koormuse. Hetkel kulub Norras 97 protsenti tervishoiukuludest ravile ja vaid 3 protsenti ennetusele. Eestis investeeris Tervisekassa 2024. aastal haiguste ennetusele ja tervisedendusele 1,4 protsenti eelarvest. Eksperdid kutsuvad üles muutma fookust – rohkem tuleks investeerida ennetusse ja tervisekäitumise kujundamisse.
Külastati ka Åsvangi kooli, kus õuesõpe ja mängulisus on hariduse keskmes ning õpilaste heaolu teadlikult esikohal. “Koolis on erivajadustega õpilased liidetud tavaklassidesse ja neile on tagatud sujuv ligipääs koolimajades. Õppetöös püütakse õppeaineid omavahel siduda – näiteks liikumisõpetusega paralleelselt õpiti geograafiat ja loodusõpetust. Eriti tore oli näha, et ka vihmasajus oli õues õppimine normaalsus,” rääkis Norra õppereisi korraldaja ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusjuht Henek Tomson.
Ka Lily Allas Jõulumäe Tervisespordikeskusest nõustus, et Norra kooli lähenemine, kus ühelt poolt integreeritakse erinevad õppeained sujuvalt tegevustesse ja teiselt poolt lähenetakse ning peetakse oluliseks lapse vaadet, oli huvitav kogemus. “Need, kellele tegevused on mõeldud, ka nende arvamustega arvestatakse õppekava ja õpitegevusi luues,” sõnas ta.
Uuringute ja visiitide põhjal on selge: liikumine ja tervislik eluviis ei ole ainult sportlikele inimestele, vaid igaühele, kes soovib elada pikemat ja kvaliteetsemat elu.
Norra õppereisi ettekannetega saab tutvuda siin.
