Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse asutas 2022. aasta sügisel Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse valdkonna üleriigiliseks arendamiseks ja koordineerimiseks.
Meie tegevus hõlmab teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamist ja toetamist, parimate maailma praktikate kogumist ja tutvustamist, valdkonnas tegelevate organisatsioonide hindamist ning valdkonnale suunatud koolitussüsteemi arendamist ja juhtimist. Kompetentsikeskusena panustame aktiivselt Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamisse ja elluviimisesse ning koordineerime iga-aastase Euroopa Spordinädala tegevusi ja liikumissündmusi Eestis.
Oleme ka kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige. Alates 2025. aastast kuulume Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eestvedamisel tegutseva üleeuroopalise tervist toetavat kehalist aktiivsust edendava Health-Enhancing Physical Activity (HEPA) võrgustikku. Samuti kuulume 2023. aastast rahvusvahelisse liikumisharrastust edendavasse spordi- ja kultuurikatusorganisatsiooni International Sport and Culture Association (ISCA). Alates 2023. aastast oleme ka ülemaailmse liikumisharrastust ja tervisesporti edendava organisatsiooni The Association For International Sport for All (TAFISA) liige.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus seisab selle eest, et kõikidele inimestele – olenemata vanusest, rahalistest võimalustest, erivajadustest – on loodud võimalused olla kehaliselt aktiivne.
Suurendame teadlikkust liikumise olulisusest ja eelkõige võimalustest, et seeläbi tagada tervist hoidev elanikkond. Innustame eesti inimesi teadlikult liikuma, et parandada nende tervist ja heaolu ning vähendada passiivse eluviisi negatiivset mõju.
Me otsime praktilisi lahendusi ja teeme koostööd, et viia ellu liikumispööre ja tõsta inimeste elukvaliteeti.
2022. a sügisel avaldatud Euroopa Komisjoni spordi ja kehalise aktiivsuse Eurobaromeetri uuringu kohaselt teeb 42% Eesti elanikest (ELi keskmine 38%) sporti vähemalt kord nädalas, 28% Eesti elanikest (ELi keskmine 17%) tegeleb spordiga harvem ning ligi 30% (ELis 45%) ei tee üldse sporti ega ole füüsiliselt aktiivsed. 64% Eesti elanikest on füüsiliselt aktiivsed ka väljaspool sporti – nt jalgrattaga liikudes, tantsides või aiatöid tehes. Uuringust selgub ka, et COVID-19 pandeemia ajal vähenes poolte eurooplaste aktiivsuse tase või nad lõpetasid üldse spordiga tegelemise.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2022. a uuringu andmetel on liikumisharrastusega regulaarselt (2x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16-64 vanusegrupist 45,2%. Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta raporti kohaselt on vaid 10% nii noortest kui ka täiskasvanutest igapäevaselt tervise jaoks vajalikus ulatuses piisavalt aktiivsed. Objektiivse metoodikaga (kiirendusanduriga) mõõdetud 2021. aasta liikumisuuringu järgi on 1.- 9. klassi laste hulgas liikumissoovituse (60 minutit päevas) täitjate hulk 43%, seejuures 4.- 6. klassis oli liikumisaktiivsuse soovituse täitjate hulk vaid 29,8%.
LHKK visioon aastaks 2035 on, et erinevate osapoolte koostöö tulemusena on Eestist saanud Euroopa liikuvaim rahvas.
EOK asepresident – nõukogu esimees
Arenguseire Keskuse juhataja
Tervisekassa juhatuse liige
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
Endine Riigikogu liige ja kultuuriminister
Meie arengukavas oleme sõnastanud Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse strateegilised eesmärgid, arendustegevused ja nende hindamise mõõdikud.
Eesmärkide saavutamiseks teeme koostööd ministeeriumite ja liikumist edendavate organisatsioonidega. Arengukava koostatakse neljaks aastaks (2025-2028). Täpsemad tegevused planeeritakse igal aastal eraldi tegevuskavas.
Lae allaVaata pilte toimunud sündmuste kohta