Kristel Peel
Liikumisaasta vabatahtlik katsejänes
Muul ajal Saaremaa Vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja
Septembris tundsin, et peale suviseid ekstreemseid seiklusi katsejänesena (loe: surf, motokross jne) tahaksin proovida liikuda veidi rahulikumalt ja naiselikumalt. Seega, mis oleks selleks veel parem viis kui tantsimine. Täpsemalt minu suur armastus juba lapsepõlvest: rahvatants.
Mind ootas seekord Nooruse kooli Sõleseppade tantsurühma treening imelise Inge Jalaka juhendamisel. Rühma moodustavad suures osas Kuressaare erinevate koolide õpetajad ja nende kaaslased. On päris suur au selliste tarkade ja ägedate õpetajate seltsis jalga keerutada.
Trenn algab nagu iga tõsine treening soojendusega ja koordinatsiooniharjutustega, mis võtavad selja niiskeks ja sunnivad mõtte tantsule. See on üks põhjusi, miks liikumist ja sporti armastan ja harrastan – mida raskem on füüsiline pingutus, seda suurem on vaimne puhkus töö ja igapäeva mõtetest. Fookus on trennisaalis.
Soojendus tehtud alustame uue tantsu õppimist – Helmi Tohvelmani „Labajalg kolmele paarile“. Kõigepealt põhisammud ja seejärel tantsujoonis. Tegemist on ülimalt tempoka ja kindlasti mitte lihtsa tantsuga, kuid trenni lõpuks oleme pool sellest selgeks saanud. Järgmine kord teine pool. Seejärel algab tantsu puhastamine ja detailide lihvimine.
Rahvatantsu puhul peab lisaks treeninguefektile rääkima kindlasti ka sellest, mida see pakub su hingele ja südamele. Minu armsad trennikaaslased on öelnud, et tants on miski, mis viib muud mõtted ära ning paneb keha ja mõtte ühes rütmis tööle. Pole suuremat rõõmu, kui näha partneri silmis sama sädet tehes midagi, mis on saanud ootamatult omaks. Samuti seda, et kuigi rahvatants on ennekõike väljakutse endale, on äge suure seltskonnaga koos töötada ühise eesmärgi nimel. Kes korra tantsupeol käinud, teab, kuidas see ühine pingutus inimesi liidab ja teab ka seda, et pärast ei saa enam ilma tantsimata kuidagi olla.
„Meil on imeline Inge ning palju rõõmu ja huumorit koos tantsimisest. Läbi tantsu õpime iseend tundma ning kaaslasi austama – sest kui mõni samm ei edene üheksal korral, siis kümnendaga on ikka selge või siis Ants aitab. Ehk siis puhas meeskonnamäng!“ ütles üks armas trenniline.
Igal sügisel, uue hooaja alguses ootavad meie kultuuri- ja rahvamajad uusi liikmeid oma laulukooridesse, rahvatantsu rühmadesse ja muudesse huviringidesse. Seega, kui oled mõelnud, et tahaksid ka tantsuliselt liikuda, siis tasub kindlasti oma rahvamajaga ühendust võtta. Ja ära üldse muretse, kui see on sinu esimene katsetus tantsuga – kõik on õpitav ja harjutamine teeb meistriks.
Niisiis – poolteist tundi heas seltskonnas veedetud, 10 000 sammu tehtud, 400 kcal kulutatud, suur hulk endorfiine võidetud ja suurepärases tujus koju minnes, saan tõdeda, et rahvatants on armastus kogu eluks. Ja lõpetada tahaksin meie targa matemaatika õpetaja ja ülimalt hea rahvatantsija Mareni sõnadega, kes teab rääkida, et Voltaire on öelnud, et lugemine ja tantsimine on kaks kõrvalekallet, mis ei kahjusta kunagi maailma.
