Kristel Peel
Liikumisaasta vabatahtlik katsejänes
Muul ajal Saaremaa Vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja
Juulis otsustasin Liikumisaasta katsejänesena täita oma ammuse unistuse ja heita end (surfi)lainetesse. Ja jänes on müüdud. Täiesti võlutud. Surf on tõepoolest ülimalt kihvt ja kaasahaarav ning ma ei jõua järgmist trenni ära oodata.
Mina katsetasin treener Kaur Filippovi juhendamisel lohesurfi. Tegelikult me loomulikult surfamiseni esimeses trennis veel ei jõudnud, aga Kaur arvas, et paari treeningtunniga saaksin hakkama, et surfilauale tõusta ja esimesed „triibud teha.“ Nii kutsuvad surfarid oma keeles laual merelainetel sõitmist.
Kuidas meie trenn siis välja nägi? Alustasime kiire teoorialoenguga ja lohe merekõlbulikuks seadmisega. Selles osas tegi Kaur seekord kogu töö ära ja tabasin end mõttelt, et kas selle kõigega ise üldse hakkama saaksingi, kui peaksin selle hobiga edasi tegelema.
Meie aga asusime seekord kohe põnevama osa juurde ehk hakkasime meres lohelennutamist õppima. Võin kohe ära öelda, et see tundus alguses ikka võimatult keeruline - tundsin end kui väike kirp selle tohutu tuulejõuaga liikuva lohemonstrumi taga. Tundus, et mul pole selle üle mingit kontrolli ja kui treener lahti laseks, siis lendaksin, kuhu juhtub. Aga taaskord pean ma kiitma treenerit - Kaur oli ülimalt rahulik, kannatlik ja julgustav ning peagi hakkas lohe meie käes taltuma.
Ei läinudki kaua, kui liikusime lennutamisest edasi body drag`ini ehk lohe järel meres keha lohistamiseni. Nüüd läks lõbusaks. Surfamist õppisime Ööri rannas, aga usun, et mu kiljumist kuuldi ka Salme poe juures. Suu ja silmad vett täis, suurel kiirusel lausa lendasin mööda vett.
Kaur kiitis ja parandas ning õpetas, kus vaja. Loomulikult kukkus lohe ka mitu korda vette, siis sikutasime selle jälle üheskoos taevasse ja jätkasime rõõmsal meelel.
Kaks tundi möödusid linnutiivul ja ühel hetkel teatas treener, et mu keha on juba nii väsinud, et ma päris hästi enam lohet ei kontrolli. Ise ma sellest üldse aru ei saanud, sest adrenaliin möllas soontes täie jõuga. Oli aeg esimene trenn lõppenuks kuulutada ja kaldale suunduda.
Saaremaal elades olen alati merega seotud hobist unistanud ja nüüd tunnen tõesti, et tahan surfamise paremini selgeks saada ja ootan juba väga järgmist trenni. Kui sinul on samamoodi, siis saladuskatte all võin öelda, et Kaur arvas, et mõne uue huvilise ta võtaks hea meelega veel õpetada. Nii äge oleks sinuga rannas kohtuda!
