2023. aasta jääb meelde kui liikumispöörde käimalükkaja. Liikumisaastal oli eesmärgiks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Kui liikumisest saab iga inimese igapäevaelu osa, saame olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnnelikumana. Sellest johtuvalt oli liikumisaasta motoks: „Hakkame liigutama!“.
Liikumisaasta igal kuul võtsime fookusesse erineva liikumisviisi või -võimaluse ning koostöös partneritega kutsusime inimesi teemakuu algatustest osa võtma. Märkimisväärset rolli kandsid ka ürituste korraldajad. Nägime nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui rahvarohkeid spordiüritusi, millel kõigel oli üks eesmärk – hakkame liigutama! Liikumisaastal võttis ainuüksi avatud treeningutest, õpitubadest ja aktsioonidest osa üle 10 000 inimese. Teemakuude põhiprogrammile lisaks algatasid liikumisaastale pühendatud liikumissündmusi veel tuhanded organisatsioonid ja eraisikud.
Aasta avas 1. jaanuaril sotsiaalmeedias toimuv aktsioon „Minu esimesed 23“, mis kutsus inimesi õue liikuma ning jäädvustama oma 2023. aasta esimesed liikumismomendid, olgu need siis minutid, sammud või kilomeetrid. Algatus köitis tuhandete inimeste tähelepanu ning ligi 500 inimest jagas kaasmaalastega oma aasta esimesi liikumismomente kõndimisest ja jooksmisest kätekõverduste ja ujumistõmmeteni. Jaanuaris oli liikumisaasta fookuses talverõõmude nautimine ja suusatamine. Eesti parimad suusatreenerid andsid tasuta suusatunde lastele, noortele ja täiskasvanutele, keskendudes peamiselt algajatele suusahuvilistele. Algatus oli väga populaarne - kokku anti ligi 150 tundi, millest sai osa umbes 1100 huvilist.
Veebruaris kutsusime kõiki õue liikuma – enda ja vabariigi terviseks. 24.-26. veebruarini toimus Eesti terviseradadel algatus tähistada üheskoos tervisliku liikumisega Eesti sünnipäeva ja teha ringe ümber maakera. Ühiselt koguti 50 000 liikumiskilomeetrit.
Märtsis kutsusime üles vähendama istumisaega ning võtsime fookusesse liikumise töökohal ja koolis. Nii kuulutasime selle kuu esimese nädala (trepi)kõnninädalaks, teise seisunädalaks ning kolmanda liikumispauside nädalaks jagades juhiseid ja inspireerivad materjale, kuidas tuua tööpäeva rohkem liikumist. 6. märtsil startis Viimsi valla algatusel koolide liikumisväljakutse „Vunki juurde!“. Väljakutses osalemiseks tuli teha videojäädvustus koolipere liikumispausist ning jagada seda sotsiaalmeedia vahendusel. Kampaania kestis maini ning osales 57 kooli, kes jäädvustasid liikumispause nii koolimajas kui -hoovis, õuevahetundide tegevusi ja õuemänge, aktiivseid ainetunde ning lõbusaid mõõduvõtte. Väljakutsega liitusid nii klassid kui koolipered, samuti õpetajad ja teised koolitöötajad.
Aprillis keskendusime südame tervisele ning selle tugevdamisele regulaarse liikumise kaudu. Terve kuu jooksul oli üle Eesti võimalik osa võtta algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitasid teha tutvust kõnni, kepikõnni, jooksu ja tantsuga.
Mais kutsusime liikuma ja mängima õue. Eesti Discgolfi Liit korraldas algajatele tasuta koolitusi, mille käigus sai tutvuda Eestis üha populaarsemaks muutuva liikumisharrastuse - kettagolfiga. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit korraldas välijõusaale tutvustava nädala, mille raames tutvustati algajatele välijõusaalide masinaid ning anti nõu nende kasutamisel.
Juuni üleskutse oli panna rattad alla ja kiiver pähe ning tulla avastama rulluisutamist, pumptracki radasid ning maastikurattasõitu. Algatus oli suunatud eelkõige lastele ja noortele ning mitusada huvilist said suuniseid ja kogemuse, kuidas turvaliselt sõita ja trikitada nii rula, rulluiskude, rataste kui tõuksidega.
Juulis innustasime inimesi aktiivselt puhkama, tutvustades erinevaid õuemänge ja kogupere aktiivseid tegevusi värskes õhus.
Augustis jätkasime aastat juba avastades Eestimaa loodust ning kauneid paiku. Eesti Matkaliidu matkajuhid viisid paarsada huvilist liikumisaasta matkadele, mille käigus läbiti lõike ranniku- ja metsa matkarajast. 29. augustil, vahetult enne kooliaasta algust, toimusid koostöös Eesti Lauatenniseliiduga ligi 20 kohas üle Eesti välipinksi õpitoad. Algatuse eesmärk oli panna märkama välipinksilaudu ning näidata, et lauatennis sobib igas vanuses ja igasuguse füüsilise võimekusega inimestele aktiivse vaba aja tegevusena.
Septembris kutsus liikumisaasta proovima orienteerumist ja osa võtma üleeuroopalisest spordinädalast. Kümnel orienteerumispäevakul oli üles seatud õpperada, mille eesmärgiks oli julgustada inimesi seda ala proovima. Soovi korral sai tuge ka juhendajatelt, kes selgitasid orienteerumise algtõdesid ning õpetasid kaarti kasutama. 23.-30. septembrini toimunud üleeuroopalise spordinädala raames toimus Eestis mitmeid liikumissündmusi, millest võttis osa ligi 200 000 inimest. Avasündmusena toimus heategevuslik laste teatejooks, #BeActive Night raames sai linnas orienteeruda ning oma vormi panid kehaliste võimete testis proovile nii gümnasistid kui kaitseminister. Spordinädal kutsus osalema ka Paide-Türi Rahvajooksul, Sportland Kõrvemaa Rattamaratonil, Alutaguse Elamusmaratonil ning sammude kogumise aktsioonis. Spordinädala põhiprogrammile lisaks algatas liikumissündmusi 705 erinevat organisatsiooni, kellest suurima panuse liikumispisiku levitamisesse andsid 672 haridusasutust.
Oktoobris võtsime fookusesse liikumise ja vaimse tervise seosed, sest liikumine on üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise selle hoidmiseks. Vaimse tervise vitamiine jagati nii spordiklubides kui kõnniringides.
Novembris soovisime näidata, et liikumisrõõmu saab kogeda ka siseruumides mängides. Koostöös reketialade liitudega toimus üle 40 tasuta avatud treeningu, kus tutvustati algajatele sulgpalli, lauatennist, padelit ja squashi. Ligi 500 huvilist on nüüdseks uue kogemuse võrra rikkamad ning paljud neist jätkavad iseseisvalt mängimist.
Liikumisaasta lõppes detsembris kogupere liikumisüritustega „Liikudes uude aastasse“, mis toimusid kõikides Eesti maakondades ning pakkusid liikumisrõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.
Liikumisaasta 2023 lõppedes jätkab Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tööd liikumisharrastuse valdkonna üleriigilisel arendamisel ja koordineerimisel, panustades valdkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöö arendamisse, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamisse ja toetamisse ning parimate maailma praktikate kogumisse ja tutvustamisse. Teeme igast aastast liikumisaasta!
Janne Tomberg
Liikumisaasta projektijuht
