Tööelu ja istuv eluviis

Tööelu on sageli täis mitmeid väljakutseid – kuidas viia projekt edukalt ellu, uued ülesanded ja palju suhtlemist nii klientide kui ka kolleegidega.

Kontoris või kodukontoris töötades kipume sageli seda kõike tegema istudes. Selle tõttu võib meie päevade aktiivsus jääda madalaks, mis ei toeta meie füüsilist ega vaimset tervist ning mõjutab negatiivselt ka töö produktiivsust.

Kui elus on istumist liiga palju

Rasvumine

Vähene kehaline aktiivsus ja sageli seotud suurenenud kaloraaž võivad viia kaalutõusuni.

Alaselja- ja liigesevalud

Pikalt istumine põhjustab lihaspingeid ja liigeste ülekoormust.

Luude hõrenemine

Vähene liikumine vähendab luude koormust ja soodustab luutiheduse vähenemist.

Üleliigne kehakaal

Vähene liikumine soodustab ainevahetuse aeglustumist ja seeläbi tõuseb kehakaal.

Vähenenud stressitaluvus

Pikalt istumine mõjutab vaimset võimekust stressiga toime tulla.

II tüübi diabeet

Vähene liikumine ja kehakaalu tõus võivad halvendada insuliini tootmist ja kasutamist organismis.

Südame-veresoonkonna haigused

Vähene füüsiline aktiivsus soodustab kõrget vererõhku, kolesteroolitaseme tõusu ja kehakaalu suurenemist.

Kuidas liikumist istuvasse 
päeva lisada?

Istuva töö puhul, olgu see kontoris või kodukontoris, on oluline leida päeva jooksul hetki, mil rohkem liikuda. Väikesed muudatused, nagu lühikesed jalutuskäigud, sirutusharjutused ja aktiivsed pausid, aitavad hoida energiataset kõrgel ja vähendavad terviseriske.

  • Planeeri teadlikult liikumispausid oma päeva
  • Käi lõunapausil õues jalutamas
  • Pane endale kord tunnis meeldetuletus liigutada
  • Tee ettepanek kolleegidele pidada mõni koosolek püstijalu
  • Tee päeva jooksul lihtsaid harjutusi

Kui palju peavad täiskasvanud liikuma?

Täiskasvanute puhul avaldab kehaline aktiivsus kasulikku mõju järgmistele tervisenäitajatele: väheneb nii üldine kui ka südame-veresoonkonnahaigustesse suremus; väheneb kõrgvererõhktõve, spetsiifiliste vähivormide (põie-, rinna-, käärsoole-, emakakaela-, söögitoru-, mao-, neeruvähk) ja 2. tüüpi diabeedi risk; paraneb vaimne tervis (leevenevad ärevuse ja depressiooni sümptomid), kognitiivne võimekus ja une kvaliteet ning väheneb ülekaalulisuse ja rasvumise risk.

  • Tervise tugevdamiseks peaksid täiskasvanud ja vanemaelised inimesed harrastama nädalas vähemalt 2,5-5 tundi mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist.
  • Tervisekasu suurendamiseks võiks mõõduka intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus olla üle 5 tunni nädalas või tugeva intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus üle 2,5 tunni nädalas.
  • Lisaks peaksid täiskasvanud ja vanemaealised inimesed vähemalt kaks korda nädalas tegema lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmaksid kõiki peamisi lihasgruppe, ning vähemalt kolm korda nädalas tasakaalu- ja venitusharjutusi.
  • Mida vähem päeva jooksul istuda, seda parem on tervisele.

Seotud uuringud

Liikumisharrastuse uuringud pakuvad teaduslikku tõestust liikumise olulisusest ning vajalikkusest tervisele.

Eesti elanike kehaline aktiivsus

2020 - Turu-uuringute AS

Eesti täiskasvanud elanike kehaline aktiivsus

2022 - Turu-uuringute AS, Ühendus Sport Kõigile

Veel mõtteid

Tervis
Liikumine & vaimne tervis

Uuri, kuidas saab liikumisega oma vaimset tervist turgutada.

Liikumine ja trenn
Pole kunagi trenni teinud – kuidas alustada?

Uuri, milline peaks olema Sinu esimene samm ning millest alustada.

Eluetapid
Kiire eluviis

Käid koolis ja tööl korraga? Karjäär on pingeline ja aeganõudev? Leia võimalusi, kuidas liikumiseks aega leida!

Tervis
Liikumine & füüsiline tervis

Kui palju sa igapäevaselt liigud? Ja kas sellest piisab, et tervist korras hoida?

Liikumine ja trenn
Testi oma liikumist!

Kõnnid? Jooksed? Sõidad autoga? Uuri välja, kui aktiivne sa tegelikult oled!

Uudised ja lood
Eestis hakatakse katsetama liikumisretsepti

Riigikantselei innovatsioonifondist otsustati toetada liikumisretsepti sekkumise väljatöötamist ja katsetamist.