2022. aastal alustati valdkondade ülese liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist, mis aitab muuta liikumisharjumuste parandamise võimalikult paljude poliitikate ning eluvaldkondade osaks.
Tegevuskavasse said kirja tegevused alates 2023. aastast ning allpool on näha juba teostatud algatused.
Samuti on võimalik tutvuda liikumisaktiivsuse tegevuskava aruandega 2024. aasta kohta.
Soovitud tulemus:
Eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused, mis hõlmab spordipaiku, koolikeskkonda ning spordivahendeid ja -tegevusi.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2024. aasta küsitluse eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused, mis hõlmab põhikoolide ja gümnaasiumide vastuseid. Uuringu korraldab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli liikumislabori, Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Uuring keskendub koolide sportimispaikadele, liikumisaktiivsust toetavale koolikeskkonnale, spordivahenditele, tunnivälisele spordiharrastusele ning koolide spordiringidele. Lisaks hõlmab küsitlus koolide üleminekut uuele kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse ainekavale, koolitusvajadust ja praktikal põhinevaid väljakutseid. Küsitluse vastuste põhjal koostab sihtasutus kokkuvõtte, mis saadetakse koolidele ja kohalikele omavalitsustele tagasisidena, pakkudes võrdlust Eesti keskmise ja maakonna keskmisega.
Spordikoolituse ja -Teabe SA
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Soovitud tulemus:
Läbi multisporditreeningute laiema pakkumise vähendada laste ja noorte seas treeningutelt väljalangemist.
Treeneritoetuse määruse esitamine kooskõlastamiseks partneritele
Ettepanekutega arvestamine
Treeneritoetuse määrus on muudetud
Laste ja noorte treeningutel osalemise %: 54,1 (2023)
Multisporditreeningud on üheks võimaluseks, kuidas noori kauem treeningutel hoida.
Üheks suunaks konkreetsed multisporditreeningute grupid, mis tähendab, et regulaarselt harrastatakse erinevaid spordialasid.
Teiseks suunaks on see, et treeneri tööjõukulu toetuse määrus ei piiraks teiste spordialade pakkumist. See võiks võimaldada näiteks korvpalligrupil vahepeal juurde võtta teise ala treeneri, et treeninguid mitmekesistada.
Multispordi vaate sissetoomine treeneri tööjõukulu toetusesse vajab tõenäoliselt ka mõningast lisarahastust.
Oktoober 2024: uuendatud ministri määrus on heaks kiidetud.
Kultuuriministeerium
Eesti Olümpiakomitee
Spordialaliidud
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
Tegevus liideti algatusega “Väikelastega peredele suunatud liikumishommikud ning -tegevused”
Perekesksete, mitteaktiivsetele suunatud tegevuste ja teenuste disainimise pilootprojekt läbi viidud
Teenusedisaini töötoad 4 regionaalses tervisespordikeskuses
Koostöös teenuseosutajatega viiakse läbi perekesksete teenuste ja tegevuste disainimine, et luua võimalusi peredele üheskoos aktiivseks ajaveetmiseks.
Oktoober 2024: Käivitatud on 2 projekti: 1. Piloot perede spordihommikud 5 keskuses, mis toetavad selle teema analüüsimist. 2. Teenusedisaini töötoad 4 regionaalses tervisespordikeskuses, et kaardistada perekesksete ja mitteaktiivsetele suunatud teenuste disainimisele.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Spordikeskused
Tervisespordikeskused
Ürituste korraldajad
Maakondlikud spordiliidud
Soovitud tulemus:
Regionaalsed tervisespordikeskused pakuvad inimestele üle Eesti mitmekesiseid ja kvaliteetseid liikumisvõimalusi.
2023-2026 regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeede on välja töötatud ja toimib
Analüüs ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus on teostatud
Kultuuriministeeriumi kolmest toetusmeetmest „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusmeede 2019-2022“, Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetusmeede 2023-2026“ ja regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmest“ on toetust saanud kokku 27 erinevat regionaalset tervisespordikeskust. 2023-2026. aasta meetme ning olme- ja teenindushoonete meetmega defineeriti regionaalse tervisespordikeskusena maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatavat liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise ning muu hulgas peab seal olema kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.
Vabariigi Valitsuse tööplaani punkt 8.2.6. alusel edastatakse kultuuriministrile analüüs ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. On tõenäoline, et ettepanekute rakendamine vajab lisarahastust.
Kultuuriministeerium
Regionaalsed tervisespordikeskused
Kohalikud omavalitsused
Soovitud tulemus:
Läbi küsitlusuuringu on välja selgitatud, kas Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatud võistlustel saavad osaleda kõik soovijad, kuidas see mõjutab ülejäänud õppetööd ning millise kehalise aktiivsusega on lapsed ja noored, kes seal osalevad.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2023. aasta mais viis Kultuuriministeerium läbi koolispordi teemalise uuringu, mille raames küsitleti Eesti üldhariduskoolide III, VI, IX ja XII klasside õpilasi ning liikumisõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetajaid, teiste õppeainete õpetajaid ning koolide juhtkondade liikmeid.
Küsitlusuuringuga sooviti saada infot koolidevahelise võistlussüsteemi toimimise kohta, mida korraldab Eesti Koolispordi Liit – eelkõige, kui paljud lapsed on võistlustele kaasatud ja mis on nende liikumisharjumused. Uuringu tulemused on abiks koolispordi suunalise tegevuse planeerimisel.
Leiti, et võistlussüsteemi on kaasatud kolmandik lastest, kellest enamus võistlevad paralleelselt ka mõnes muus süsteemis. Samuti on osalejad keskmisest aktiivsemad, seega mitteaktiivsete kaasamise osas ei ole koolidevahelised võistlused kuigi tulemuslikud. Samas, need, kes võistlustel osalevad, väljendasid rahulolu.
Kultuuriministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Tervise Arengu Instituut
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Kogu 2023. aasta vältel on tähelepanu keskmes liikumisaktiivsus, sellega seotud võimalused ja teadlikkus. Tegevuste positiivne mõju kandub edasi järgmistesse aastatesse.
Liikumisaastat kokkuvõttev aruanne on koostatud
2023. aasta lõpus läbi viidud uuringu kohaselt olid liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest
Liikumisaasta 2023 eesmärk oli tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellega seotud võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Liikumisaasta igal kuul võeti tulipunkti erinev liikumisviis või -võimalus ning koostöös
partneritega kutsuti inimesi teemakuugaseotud algatustel osalema.
Liikumisaasta peamisteks eesmärkideks olid:
– teadmisvara on kogutud ja jagatud, on toimunud teadlikkuse kasv;
– iga kuu on toimunud vähemalt üks liikuma kutsuv algatus, mis inspireerib ala proovima;
– organisatsioonid on kaasatud ja toimunud eraldi algatused (uute algatuste teke);
– pilootprojektid on ellu viidud;
– on loodud mudelid, et iga järgnev aasta oleks liikumisaasta.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
TÜ Liikumislabor
Tervisekassa
Tervise Arengu Instituut
Maakondlikud spordiliidud
Kohalikud omavalitsused
Spordialaliidud
Soovitud tulemus:
Koostatud on teemaleht „Tervislik liikumine töökohal“.
Teemaleht “Liikumine töökohal” on valminud
Lehekülje kuvamiste arv: >200 (aprill 2024)
Tööelu portaali www.tooelu.ee tehakse eraldi teemaleht „Liikumine töökohal“, kuhu lähevad üles erinevad video ja plakatid, mis on TI enda poolt välja antud (nt võimlemine töökohal).
Tööinspektsioon
Soovitud tulemus:
Täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ning liigse kehakaalu majanduslik mõju Eestis on hinnatud.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
Soomes teostati 2022. aastal analüüs, milles leiti, et madala kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kulu riigile on 4,7 miljardit eurot aastas. See oli oluline tõuge selleks, et riik hakkaks tõeliselt kehalise aktiivsuse edendamist prioritiseerima.
Uuring valmis TAI poolt 2024. aasta aprillis ja hindas täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ning liigse kehakaalu vahetut majanduslikku mõju Eestis. Uuring käsitles vaid kululiike, mida oli võimalik andmepõhiselt seostada riskiteguri ning terviseseisunditega.
Tervise Arengu Instituut