Tegevuskava hõlmab käesoleval hetkel aastaid 2025–2028. Tegevuskava seiratakse regulaarselt ning uuendatakse igal aastal, pikendades seda ühe aasta võrra.
Allpool on võimalik teha valik, kas soovite näha projekti/programmipõhiseid tegevusi või erinevaid uuringuid.
Soovitud tulemus:
Sarnaselt üldhariduskoolidega on eesmärgiks analüüsida lasteaedade sportimispaiku, liikumist soodustavat keskkonda ja spordivahendeid ja -tegevusi.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2024. aastal viiakse Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt läbi küsitlusuuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused.
Sarnaselt koolidele on vaja välja selgitada tingimused ka lasteaedades.
Spordikoolituse ja -Teabe SA
TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Tervise Arengu Instituut
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus
Oodatav eluiga on kasvanud, kuid tervena elatud aastate arv ei kasva samas tempos, kuna vähene kehaline aktiivsus on üks peamisi krooniliste haiguste riskitegureid. Selle tagajärjeks on igapäevategevuste piiratus, raskused tööturul osalemisel ja suurenevad tervishoiukulud. Perearstid ja -õed ei jõua piisavalt ennetada, kuigi potentsiaal on olemas.
Projekti eesmärk on töötada välja rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine liikumisretsepti teenusmudel, katsetada seda ning viia läbi teostatavusuuring. Projekt kestab 2028. aastani.
Projekti tulemuste põhjal tehakse otsus teenusmudeli võimaliku laiendamise, rakendamise ja Eesti tervishoiusüsteemi lõimimise osas, et vähendada krooniliste haiguste ja tervishoiukulude kasvu ning tugevdada inimeste iseseisvat toimetulekut tervise hoidmisel.
Pikaajalist tervisekasu, nagu krooniliste haiguste vähenemine, käesoleva uuringu raames ei hinnata, kuna uuringu kestus on piiratud.
Projekt kestab kokku 38 kuud ning selle kogueelarve on suurusjärgus 1 miljon eurot.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Kultuuriministeerium kuulutas 21. juulil välja konkursi, et leida partner sekkumisuuringu “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine” läbiviimiseks.
Projektikonkursile oodatakse osalema teadus- ja arendusasutusi ning interdistsiplinaarseid meeskondi, kellel on kogemus terviseuuringute, liikumisteaduse ja digitehnoloogia rakendamises.
Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2025 kell 17 ja need tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu aadressil www.etis.ee.
Lisainfo ja küsimused:
24. aprillil 15-16:30 toimus projekti “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“ turukonsultatsioon. Kohtumine toimus Teamsi vahendusel. Konsultatsioonil tutvustas tellija oma nägemust projektist ning planeeritavast hankemenetlusest. Turukonsultatsiooni kutse leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt
Turukonsultatsioonil:
Projekti käigus on välja töötatud Eesti oludele sobiv rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine teenusmudel.
Läbi on viidud teostatavusuuring.
Välja on töötatud jätkusuutlikkuse ja süsteemse lõimimise plaan, mis käsitleb teenuse edasist rakendamist ja rahastamisvõimalusi.
Norman Põder
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
norman.poder@kul.ee, 628 2354
Kultuuriministeerium
Tervisekassa
Sotsiaalministeerium
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
On teostatud analüüs, mis toob välja laiema ühiskondliku kulu ja võimaliku ressursisäästu, mida on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
2024. aasta kevadel TAI poolt teostatud analüüsis on nii otseste kui kaudsete kulude puhul kasutatud üksnes neid kululiike ja -sisendeid, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Ka konservatiivsetel eeldustel teostatud analüüsi tulemused osutavad, et Eesti täiskasvanute madal liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik. Siiski tuleb silmas pidada, et uuringu tulemused näitavad käitumuslike riskitegurite majanduslikku mõju, mitte potentsiaalset ressursisäästu, mida oleks võimalik riskiteguri tervisemõju vähendamisel kokku hoida.
Lisaanalüüsi eesmärk on täiendada olemasolevat kitsast kulukäsitlust, mis lähtub vaid nendest kululiikidest ja -sisenditest, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Analüüsi eesmärk on näidata laiemat ühiskondlikku kulu ja võimalikku ressursisäästu, mida meil on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.
Selgumisel
Soovitud tulemus:
Rakendusuuringu eesmärgiks on läbi koolipõhise sekkumise suurendada teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja toetada vaimset heaolu.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Ettepanekud ja praktiline rakendatavus
Eesmärk on töötada välja ja valideerida sekkumised tervisekäitumise edendamiseks teises kooliastmes (4.-6. klass). Analüüsitakse parimate sekkumiste mõju kognitiivsetele ja vaimse tervise näitajatele. Sekkumisprogrammis arendatakse välja digitaalne lahendus, mis võimaldab eelpool kirjeldatud tervisekäitumist mõjutada, ning on laiendatav süsteemselt kõikidesse üldhariduskoolidesse.
Projekti kogueelarve on kuni 571 429 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.
Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.
Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs“ uuringuettepanekute konkursile laekus kolm taotlust:
1) „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana ülikool;
2) „Heaolu edendamine positiivse noorte arengu läbi spordis: Süsteemne sekkumine tervisliku ööpäevase aktiivsustsükli kujundamiseks“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA3), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Tehnikaülikool, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool, SA Mõttekoda Praxis;
3) „SPARKC: Süsteemne füüsilise aktiivsuse tugevdamine võtmekonstruktorite kaudu“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA4), taotleja konsortsium: Tallinna Ülikool (juhtpartner), Tartu Ülikool.
Retsensendid ja hindamiskomisjon lähtusid hindamisel ETAGi juhatuse 24.04.2024 käskkirjast nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“ ning RITA+ toetuse andmise tingimustest (TAT). Juhtkomisjonis ja uuringu kontsortsiumis algab töö 2025. aasta II kvartalis tõenäoliselt.
Läbiviijaks osutus: „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana ülikool;
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Soovitud tulemus:
Toimub uuringute lähteülesannete koostamise ja rahastamisvõimalustega seotud koordinatsioon ning liikumisaktiivsuse tegevuskava iga-aastase aruande koostamine.
Pidev tegevus
Ühine uuringuplaan on koostatud ja ajakohastatud
Liikumisaktiivsuse tegevuskava aruanne 2024. aasta kohta on koostatud
Teadusasutuste koostööpäev on toimunud
Uuringute töörühm on kaks korda kohtunud
Valdkondadeülene koostöö uuringute planeerimisel ja teostamisel. Ühine planeerimine vähendab dubleerimist ja annab võimaluse vajalikud andmed saada kätte väiksema arvu uuringutega. Üheskoos tehakse selgeks, mis on lähiaastate uuringuvajadused. Ühine uuringuplaan vajab ülevaatamist iga-aastaselt. Toimub horisontaalne koostöö.
Oktoober 2024: Eesmärk on 2024 nov-dets kokku panna iga-aastane uuringuplaani lühikokkuvõte.
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Arenguseire Keskus
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Tallinna Ülikool
Soovitud tulemus:
Olemas on alusinfo, mille põhjal erinevaid algatusi kavandada. Kogutud on info Rahvastiku tervise arengukava mõõdikute hindamiseks.
Pidev tegevus
Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu küsitluse läbiviimine 2024
Raporti valmimine 2025
Eesti noorte uimastitarvitamise uuringu küsitluse läbiviimine 2024
Raporti valmimine 2025
Regulaarselt ellu viidavad rahvastikupõhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt. Eri vanuserühmade (lapsed, noored, täiskasvanud) seas tehtavad uuringud annavad ülevaate rahvastiku terviseseisundist, tervisekäitumisest ja neid mõjutavatest teguritest. Nende tulemuste aegread võimaldavad hinnata muutusi pikema aja vältel ja loovad tõenduspõhise aluse tervisepoliitika kujundamiseks.
Tervise Arengu Instituut
Soovitud tulemus:
Vanemaealiste kohta on olemas andmed nende liikumisaktiivsusest, soodustavatest ja takistavatest teguritest.
Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus on läbi viidud
Valminud on raport
Teostatud on analüüs vanemaealiste osas
Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus viiakse läbi 2025. aastal ning see hõlmab ka inimesi vanuses 65+. Küsitlus viiakse läbi telefonis, silmast silma ja veebis. Teostatakse eraldi analüüs vanemaealiste vanusegrupile, mis hõlmab nende liikumisaktiivsust ja soodustavaid ning takistavaid tegureid.
Leila Oja
Soovitud tulemus:
Peaeesmärgiks on saada teada, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.
Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.
Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.
Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.
Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.
Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.
Selgumisel
Soovitud tulemus:
Projekti eesmärk on läbi tõenduspõhiste sekkumiste rakendatavuse hindamise panustada pikemas perspektiivis tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise suurendamisele laste ja noorte hulgas.
Uuringu planeerimine
Uuringu andmekogumine
Tulemuste analüüs
Lõppraporti valmimine
Selleks et efektiivselt piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui koolis edendada, peab tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama.
Praxis
Tartu Ülikooli Liikumislabor
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus