Tegevused

Lühiülevaade

2024. aastal viiakse Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA poolt läbi küsitlusuuring, mille eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolide sportimistingimused.
Sarnaselt koolidele on vaja välja selgitada tingimused ka lasteaedades.

Lühiülevaade

Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju füüsilisele tervisele, psühholoogilisele heaolule, akadeemilistele edukusele ja vaimsele töövõimele. Kehalise kirjaoskuse (physical literacy) kontseptsioon selgitab, mil moel sõltub kehaline aktiivsus indiviidi kognitiivsetest, afektiivsetest, käitumuslikest, sotsiaalsetest ja füüsilistest omadustest. Sekkumisprogrammi eesmärk on püsivalt edendada noorte täiskasvanute kehaliselt aktiivset eluviisi.
Igal aastal läbib Eesti Kaitseväes (KV) ajateenistuse umbes 4000 noort täiskasvanut. Kehaline kasvatus on lahutamatu osa KV väljaõppeprogrammist, mis kestab 8-11 kuud. See ajavahemik ning Eesti KV organisatsioon ja infrastruktuur pakuvad optimaalseid tingimusi potentsiaalselt tõhusaks sekkumiseks, mille eesmärk on parandada märkimisväärse osa Eesti elanikkonna kehalist aktiivsust ja tõhustada nende tervisekäitumist.

Sekkumisuuringu peamine eesmärk on parandada kehalist kirjaoskust, tõsta tervisega seotud kehalist aktiivsust ja suurendada ajateenijate kehalist töövõimet moel, mis aitaks osalejatel säilitada paranenud tervisekäitumist ka pärast ajateenistuse lõppu, reservväelastena. Sellega püütakse parandada olulise osa Eesti ühiskonna – reservväelaste – tervisekäitumist ja psühholoogilist heaolu. Eesmärk on viia läbi KV praeguse kehalise kasvatuse programmi psühholoogiliste aspektide põhjalik analüüs ning töötada välja sekkumise strateegiad, mis parandavad erinevaid kehalise kirjaoskuse elemente ning suurendavad kehalist aktiivsust ja kehalist töövõimet.

Lühiülevaade

Kaitseväe inimvara kompleksuuring on ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste seas iga-aastaselt (al 2016) läbiviidav uuring. Selle eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda. Ajateenijate seas korraldatakse küsitlust kahel korral: teenistuse alguses ja lõpus. Reservväelaste ja kaitseliitlaste küsitlusi tehakse suuremate õppekogunemiste raames. Kompleksuuringut viiakse läbi kaitseväe ja Tartu Ülikooli koostöös.

Uuringus osalemine jääb rangelt konfidentsiaalseks, mis tähendab, et küsitletavate poolt antud vastuseid ei seostata nende isikutega. Andmeid analüüsitakse Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia ühise uurimisrühma poolt ning tulemused esitatakse üldistatud kujul. Uuringu tulemused avaldatakse aruannetena ennekõike kaitseministeeriumi valitsemisala siseseks kasutamiseks ning uuringutulemuste esitlemine väljaspool kaitseministeeriumi valitsemisala toimub ainult kooskõlastatult kaitseväega, s.h andmete kasutamine teadustöödes ning üliõpilastöödes. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib igal hetkel loobuda ilma, et sellega kaasneks tagajärgi küsitletule.

Lühiülevaade

Oodatav eluiga on kasvanud, kuid tervena elatud aastate arv ei kasva samas tempos, kuna vähene kehaline aktiivsus on üks peamisi krooniliste haiguste riskitegureid. Selle tagajärjeks on igapäevategevuste piiratus, raskused tööturul osalemisel ja suurenevad tervishoiukulud. Perearstid ja -õed ei jõua piisavalt ennetada, kuigi potentsiaal on olemas.

Projekti eesmärk on töötada välja rahvusvahelisel praktikal põhinev teaduspõhine liikumisretsepti teenusmudel, katsetada seda ning viia läbi teostatavusuuring. Projekt kestab 2028. aastani.

Projekti tulemuste põhjal tehakse otsus teenusmudeli võimaliku laiendamise, rakendamise ja Eesti tervishoiusüsteemi lõimimise osas, et vähendada krooniliste haiguste ja tervishoiukulude kasvu ning tugevdada inimeste iseseisvat toimetulekut tervise hoidmisel.

Pikaajalist tervisekasu, nagu krooniliste haiguste vähenemine, käesoleva uuringu raames ei hinnata, kuna uuringu kestus on piiratud.

Projekt kestab kokku 38 kuud ning selle kogueelarve on suurusjärgus 1 miljon eurot.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.

Konkursi väljakuulutamine: Kultuuriministeerium otsib liikumisretsepti sekkumisuuringu läbiviijat

Kultuuriministeerium kuulutas 21. juulil välja konkursi, et leida partner sekkumisuuringu “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine” läbiviimiseks.

Projektikonkursile oodatakse osalema teadus- ja arendusasutusi ning interdistsiplinaarseid meeskondi, kellel on kogemus terviseuuringute, liikumisteaduse ja digitehnoloogia rakendamises.

Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2025 kell 17 ja need tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu aadressil www.etis.ee.

Lisainfo ja küsimused:

• projektiga seotud küsimused: kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Norman Põder (norman.poder@kul.ee) ja kultuuriministeeriumi teadusnõunik Viivian Jõemets, (viivian.joemets@kul.ee).
• ETISega seotud tehnilised küsimused: etis@etag.ee, 7300373.

Turukonsultatsioon, 24.04.2025

24. aprillil 15-16:30 toimus projekti “Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“ turukonsultatsioon. Kohtumine toimus Teamsi vahendusel. Konsultatsioonil tutvustas tellija oma nägemust projektist ning planeeritavast hankemenetlusest. Turukonsultatsiooni kutse leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt

Turukonsultatsioonil:

• teavitasime turuosalisi eelseisvast konkursist/hankest;
• saime ülevaate potentsiaalsetest pakkujatest ja sellest, milline on pakkujate valmisolek moodustada konsortsium töö tegemiseks;
• andsime ülevaate projekti eesmärkidest ja vajadustest;
• saime turuosalistelt tagasisidet planeeritavate tööde mahu ning etappideks jagamise kohta;
• saime sisendit hanke/konkursi tehnilise kirjelduse jaoks.

Lühiülevaade

2024. aasta kevadel TAI poolt teostatud analüüsis on nii otseste kui kaudsete kulude puhul kasutatud üksnes neid kululiike ja -sisendeid, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Ka konservatiivsetel eeldustel teostatud analüüsi tulemused osutavad, et Eesti täiskasvanute madal liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik. Siiski tuleb silmas pidada, et uuringu tulemused näitavad käitumuslike riskitegurite majanduslikku mõju, mitte potentsiaalset ressursisäästu, mida oleks võimalik riskiteguri tervisemõju vähendamisel kokku hoida.

Lisaanalüüsi eesmärk on täiendada olemasolevat kitsast kulukäsitlust, mis lähtub vaid nendest kululiikidest ja -sisenditest, mida sai olemasolevatelt andmetelt käsitletud terviseseisunditega seostada. Analüüsi eesmärk on näidata laiemat ühiskondlikku kulu ja võimalikku ressursisäästu, mida meil on võimalik saavutada madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu levimuse vähendamisel.

Lühiülevaade

Rakendusuuringu eesmärgiks on läbi koolipõhise sekkumise suurendada teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja toetada vaimset heaolu. Lähtutakse teaduskirjanduses viidatud tõenduspõhiste sekkumiste põhimõtetest ja elementidest ning arendatakse ja piloteeritakse lahendusi, mis omavad potentsiaali Eesti koolides rakendumiseks ja skaleerimiseks.

Projekti kogueelarve on kuni 571 429 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.

Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikool, partneriteks Tallinna Ülikool ja Ljubljana Ülikool.

Lühiülevaade

Valdkondadeülene koostöö uuringute planeerimisel ja teostamisel. Ühine planeerimine vähendab dubleerimist ja annab võimaluse vajalikud andmed saada kätte väiksema arvu uuringutega. Üheskoos tehakse selgeks, mis on lähiaastate uuringuvajadused. Ühine uuringuplaan vajab ülevaatamist iga-aastaselt. Toimub horisontaalne koostöö.

Oktoober 2024: Eesmärk on 2024 nov-dets kokku panna iga-aastane uuringuplaani lühikokkuvõte.

Lühiülevaade

Regulaarselt ellu viidavad rahvastikupõhised uuringud võimaldavad jälgida tervise ja tervisekäitumisega seotud tegureid järjepidevalt. Eri vanuserühmade (lapsed, noored, täiskasvanud) seas tehtavad uuringud annavad ülevaate rahvastiku terviseseisundist, tervisekäitumisest ja neid mõjutavatest teguritest. Nende tulemuste aegread võimaldavad hinnata muutusi pikema aja vältel ja loovad tõenduspõhise aluse tervisepoliitika kujundamiseks.

Lisainfot

Lühiülevaade

Eesti Terviseuuring (ETeU) küsitlus viiakse läbi 2025. aastal ning see hõlmab ka inimesi vanuses 65+. Küsitlus viiakse läbi telefonis, silmast silma ja veebis. Teostatakse eraldi analüüs vanemaealiste vanusegrupile, mis hõlmab nende liikumisaktiivsust ja soodustavaid ning takistavaid tegureid.

Lühiülevaade

Mitteliikujate käitumis- ja sekkumisuuringu peamine eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad mitteliikujate käitumist ning kuidas neid tegureid saab mõjutada, et suurendada argipäevast füüsilist aktiivsust.

Uuring keskendub hüpoteesidele, mis uurivad, kuidas käitumuslikud, keskkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud tegurid mõjutavad inimeste otsust aktiivselt liikuda.

Sihtgrupiks on mitteliikujad erinevatest demograafilistest rühmadest—vanuse, soo ja sotsiaal-majandusliku staatuse järgi—nii linnalises kui ka maapiirkondades.

Metoodika hõlmab kvantitatiivset uuringut, kasutades küsitlusi ja ankeete, mis käsitlevad mitteliikujate praegusi liikumisharjumusi, tajutud takistusi, motivatsiooni ja käitumuslikke tegureid. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring süvaintervjuude või fookusgruppide kaudu, et saada sügavamat arusaama mitteliikujate käitumise põhjustest ja nende suhtumisest aktiivsesse liikumisse.

Sekkumiskatsed põhinevad käitumisteaduslikel põhimõtetel nagu nudging, motivatsioonikõnelused või haridusprogrammid, mille mõju hinnatakse enne ja pärast katset.

Andmekogumisvahenditena kasutatakse aktiivsusmonitore või sammulugejaid osalejate füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks uuringuperioodi jooksul ning küsimustikke ja päevikuid käitumise ja tajutud muutuste dokumenteerimiseks.

Lühiülevaade

Selleks et efektiivselt piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii koolieelses lasteasutuses kui koolis edendada, peab tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama.