Tegevused

Lühiülevaade

Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.

01.09.2025 jõustunud VV määrus sätestab: “Kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel tuleb kasutada mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu- ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides”. See annab aluse koolide liikumist soodustava füüsilise keskkonna parendamiseks. Lisaks 2024a koolidele eraldatud ühekordne LÕ vahendite toetus võimaldas/b osadel koolidel kasutada antud rahastust ka kooli liikumisõpetust soodustava/toetava taristu loomiseks või uuendamiseks.

Varasemad tulemused:

Rahulolu liikumisvõimalustega koolis 4.;8.;11. klassi keskmine 3,01/5 (2021); 3,00/5 (2020); 4 kl 3,51 (2024)
(Rahuloluküsimustikust)

Lühiülevaade

Kaitseministri 30. augusti 2021. a määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ muutmine on plaanis selliselt, et õpetajate ring, kes võivad toetust saada, laieneks. Sarnaselt riigikaitseõpetajatele võiks potentsiaalselt premeerida liikumisõpetajaid, kes silma paistnud heas vormis noorte kasvatamisega.

Määrust muudetakse selliselt, et preemiale saab üles seada mistahes õpetaja, kes panustab oma tegevusega riigikaitselistesse tegevustesse suurel määral k.a liikumisõpetajad. Premeerida saab näiteks õpetajaid, kelle õpilased on ajateenistusse tulles hea füüsilise ettevalmistusega.

Lühiülevaade

Kaitseväel on valminud spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada. Rakendus on tasuta ning läbi selle on võimalik ka kõikidel teistel enda tervist ning vormi edendada.

Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.

Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.

Lühiülevaade

Kui 2019/20 aastal läbis KVKT ajateenistuse algul 36% ajateenijatest ja lõpus 62%, siis 2023/24 aastal olid samad näitajad 31% ja 54%. Ajateenistuse jooksul on eesmärk ühteaegu parandada ajateenijate vormi, kuid samal ajal anda neile häid teadmisi ka edaspidiseks eluks, et nad ka reservõppekogunemistel ja vajadusel sõjaolukorras füüsiliselt oleksid valmis enda panuse andma.

Selleks, et motiveerida ajateenijaid teenistuse jooksul rohkem pingutama, toetab Kaitseressursside amet alates 2025. aasta juulist alanud katseperioodil (2025-2027) KVKT üle 240 punktile sooritanud ajateenijatele 50 euro suurust preemiat kuus. Arvestades ajateenija toetuse suurust 115-230 eurot kuus, on 50 eurone lisatoetus märkimisväärne.

Lühiülevaade

Riigikaitseõpetus on kohustuslik õppeaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Riigikaitseõpetust tasub õppida, sest see on põnev, annab põhjalikud teadmised riigikaitsest, palju praktilisi oskusi ning esitab väljakutse igapäevasele koolirutiinile.

Teoreetiline kursus „Riigikaitse“ on alates 2023. aasta sügisest gümnaasiumisse õppima asujatele kohustuslik. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“, mille viib läbi Kaitseliidu või kaitseväe struktuuriüksus, on vabatahtlik. Praktilise kursuse ehk välilaagris osalemise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine.

Eesmärk on see, et ka riigikaitseõpetuse praktiline osa saaks õpilastele kohustuslik, sest just see annab elulisi oskusi edaspidiseks. Samuti on praktiline õpe aktiivse iseloomuga ning annab õpilastele mh orienteerumise alaseid teadmisi, mida edasises elus rakendada.

Lühiülevaade

Kui praegu on KVKT (kehalise võimekuse kontrolltest) gümnaasiumide liikumisõpetuse ainekavas soovituslik, siis kutseõppes on taoline testimine alates 2025/2026 õppeaastast kohustuslik. Seda viiakse läbi liikumisõpetuse mooduli alguses ja lõpus.
KVKT sooritamine võiks noortel nii Sisekaitseakadeemiasse sisseastumist kui ajateenistusse asumist lihtsustada. Ajateenistuse puhul saab see olla abiks ka Kaitseressursside ametile, kes ajateenijaid teenistuspaikadesse suunab.
Lisaks testimistele võiks pikemas perspektiivis tulemused olla ka teadusvaldkonnale kättesaadavad ja abiks poliitika kujundamisel.

Lühiülevaade

Selgelt tähistatud ja ajakohastatud marsruudid loovad turvalise ja meeldiva rattaturismi kogemuse. Kui olemasolevad marsruudid on määratud, hooldatud ja kajastatud kaardirakendustes, muutub Eesti rattaturistidele ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks. Ühtne tähistamissüsteem toetab piirkondlikku arengut, suurendab külastajate teadlikkust ning aitab siduda turismi- ja liikumisvõimalused terviklikuks võrgustikuks.

Lühiülevaade

Ajakohastatud ja korrastatud EuroVelo marsruudid koos selgelt tähistatud turismisihtkohtadega muudavad Eesti atraktiivseks ja usaldusväärseks rattaturismi sihtkohaks. Hästi hooldatud taristu, lihtsasti leitavad marsruudid ning teadlikkus rattaturismi võimalustest suurendavad külastajate huvi ja toetavad kohalikku majandust. Rattaturismi koordinaatori määramine tagab tegevuste järjepidevuse ja kvaliteetse arenduse.

Lühiülevaade

Ratturite ja autojuhtide vaheline ohutu kooseksisteerimine liikluses eeldab vastastikust mõistmist. Kui juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (nt bussijuhid, veokijuhid) saavad koolituse, mis käsitleb ohuolukordi nii autojuhi kui ratturi vaatenurgast, paraneb liiklusohutus ja väheneb konfliktide risk. Kokkulepped koolituskorralduses ning spetsiaalselt välja töötatud õppeosa aitavad kujundada teadlikumaid ja vastutustundlikumaid juhte.

Lühiülevaade

Kui liikumisõpetajatel on vajalikud teadmised ja oskused jalgratturi koolituse läbiviimiseks, saab koolides pakkuda kvaliteetset ja järjepidevat rattasõiduõpet. Õpe ainetunni raames, sh imiteeritud liiklusega väljakul või vähese liiklusega teedel, aitab lastel omandada praktilisi oskusi ja liikluskäitumist turvalises keskkonnas. See toetab ohutut ja teadlikku rattakasutust juba varases eas ning aitab kujundada liiklusohutuse kultuuri.

Lühiülevaade

Täiskasvanute, eriti eakate, rattasõiduoskuste arendamine aitab suurendada nende enesekindlust ja turvalisust liikluses. Praktiline koolitus, mis keskendub ohutu ja meeldiva argiliikumise kavandamisele ning liikluskorralduse mõistmisele ratturi vaates, toetab aktiivset ja iseseisvat eluviisi. Koolitajate väljaõpe rahvusvaheliste programmide (nt Bikeability, Mobiel21) kaudu tagab koolituse kvaliteedi. Tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku kaasamine aitab laiendada mõju ja toetada rattasõbralikku töökeskkonda.

Lühiülevaade

Regulaarne jalgratturi koolitus koolides vanusevahemikus 10–15 eluaastat aitab kujundada ohutuid ja teadlikke liiklejaid juba varakult. Mänguline ja kodulähedases liikluskeskkonnas toimuv õpe suurendab praktilisi oskusi ja enesekindlust. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning toetavad meetmed, nagu eraldi toetusprojekt või kohustuslik ainetund, aitavad koolitust süsteemselt juurutada. Õpetajate kompetentsi tõstmine kogemusseminaride kaudu tagab koolituse kvaliteedi ja järjepidevuse.

Lühiülevaade

Rattasõidu nähtavus ühiskonnas on võtmetähtsusega selle populaarsuse ja aktsepteeritavuse suurendamisel. Hästi kavandatud kampaaniad ja teavitustegevused – nagu „Rattaga tööle“, „Autovaba päev“ või rattalinnapea valimine – aitavad kujundada positiivset hoiakut, murda stereotüüpe ning innustada uusi kasutajaid. Ühtne sõnumi- ja pildipank ning professionaalne partnerlus tagavad kvaliteetse ja mõjusa kommunikatsiooni. Teavitustöö, sh lihtsad vahendid nagu rattakellad ja käemärgid, suurendavad liiklejate teadlikkust ja vastastikust arvestamist. Tööandjate, haridusasutuste ja teenusepakkujate kaasamine loob laiapõhjalise toetuse rattasõbralikule elustiilile.

Lühiülevaade

Selged kommunikatsioonijuhised aitavad avalikul sektoril ühtselt ja mõjusalt edendada jalgrattakasutust. Ühtne sõnumite- ja pildipank tagab visuaalse ja sisulise järjepidevuse, suurendab usaldusväärsust ning aitab kujundada positiivset hoiakut rattasõidu suhtes. See toetab strateegia eesmärkide elluviimist ja suurendab elanike teadlikkust ning osalust.

Lühiülevaade

Kui rattaga tööle käimist ja töösõite saab lihtsalt kompenseerida, sh erisoodustusmaksust vabastamise kaudu, muutub rattakasutus tööelus atraktiivsemaks ja tavapärasemaks. Võrdne kohtlemine erinevate transpordiviiside osas toetab kestlikku liikumist, vähendab autostumist ning aitab kaasa tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma töökultuuri kujunemisele.

Lühiülevaade

Toetusskeemid, nagu korteriühistute rattaparklad, ilmastikukindlad hoiukohad ja rattaringluse lahendused, aitavad luua igapäevaseks rattakasutuseks vajaliku taristu seal, kus inimesed elavad ja töötavad. See vähendab autostumist, soodustab tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ning toetab rattasõidu muutumist mugavaks ja loomulikuks valikuks. Hästi sihitud toetusmeetmed kiirendavad rattasõbraliku keskkonna kujunemist.

Lühiülevaade

Koordineeritud projektide esitamine tagab, et rahastusvõimalused on maksimaalselt ära kasutatud ning investeeringud toetavad ühtseid eesmärke. See väldib dubleerimist, suurendab projektide mõju ja aitab luua sidusat rattataristut. Tõhus vahendite kasutamine tugevdab usaldust rahastajate seas ning loob aluse jätkusuutlikule toetusele ka tulevikus.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamine vajab järjepidevat ja usaldusväärset rahastust, et tagada kvaliteetne, toimiv ja ajas arenev võrgustik. Kui rahastus on kindlalt seotud transpordiinvesteeringutega või toetatud spetsiaalse fondi kaudu, saab vältida katkestusi planeerimises ja ehituses. See loob eeldused strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning toetab kestlikku ja inimsõbralikku liikumiskeskkonda.

Lühiülevaade

Ratas on kriisiolukordades usaldusväärne, sõltumatu ja paindlik liikumisviis, mis ei vaja kütust ega keerukat taristut. See võimaldab inimestel liikuda, toimetada toitu ja esmatarbekaupu, hoida sidet ning vajadusel evakueeruda ka siis, kui muud transpordivõimalused on piiratud. Rattaga arvestamine kriisijuhistes suurendab kogukondade toimepidevust ja valmisolekut eriolukordadeks.

Lühiülevaade

Ühtne metoodika loob aluse kvaliteetsetele ja võrreldavatele kavadele eri piirkondades. See tagab, et rattakasutuse edendamine toimub süsteemselt, tõenduspõhiselt ja kooskõlas riiklike eesmärkidega. Selge ja ühtne lähenemine aitab paremini hinnata vajadusi, planeerida investeeringuid ning jälgida arengut kogu Eestis.

Lühiülevaade

Kui protsessid ja juhendid on ajakohastatud ning normid vastavad tegelikele vajadustele, saab rattataristut kavandada ja hooldada sihipärasemalt. Asulaid läbivate riigiteede paremini mõtestatud käsitlus võimaldab kujundada turvalisema ja sidusama liikumiskeskkonna, kus rattasõit on loomulik ja eelistatud valik.

Lühiülevaade

Kui teedele kehtestatakse liikluskeskkonnale vastav ohutu ja usutav baaskiirus ning sellest peetakse kinni, muutub liiklemine turvalisemaks kõigile. Eriti kõrvalteedel ja elamupiirkondades, kus eraldi rattataristut ei ole, aitab kiiruste ühtlustamine vähendada ohtlikke olukordi ja võimaldab ratturitel turvaliselt koos teiste liiklejatega liigelda. Kui kiiruste vahe jääb alla 30 km/h, muutub rattasõit loomulikuks ja ohutuks liikumisviisiks ka jagatud ruumis.

Lühiülevaade

Selged ja üheselt mõistetavad reeglid loovad turvalise ja sujuva liikluskeskkonna kõigile liiklejatele. Tõlgendusraskuste hindamine ja õigusaktide täpsustamine aitab vältida arusaamatusi, suurendab õiguskindlust ning toetab ratturite ja kergliikurite vastutustundlikku liiklemist. Korrastatud õigusruum on aluseks ka tõhusale järelevalvele ja liikluskasvatusele.

Lühiülevaade

Ühtlustatud ja korrektsed mõisted loovad selguse nii planeerimises, projekteerimises kui ka hoolduses. See aitab vältida tõlgendamisvigu, tagab parema koostöö eri osapoolte vahel ning toetab ühtset ja kvaliteetset rattataristu arendamist kogu riigis.

Lühiülevaade

Koostöö KOV-ide ja Transpordiameti vahel võimaldab korraldada jalg- ja jalgrattateede hooldust terviklike lõikude kaupa, kus vastutab üks teenusepakkuja. See tagab ühtlase hoolduskvaliteedi kogu teekonnal, vähendab katkestusi hoolduses ning parandab liiklejate ohutust ja kasutusmugavust, eriti oluliste sihtkohtade suunal.

Lühiülevaade

Uuendatud seisunditasemete süsteem võimaldab määratleda rattateede hooldusvajadused selgemalt ja siduda need areneva võrgustikuga. Süsteemiga määratakse kindlaks rattateede seisunditasemed ja uuendatakse neid võrgustiku arengust lähtudes.

Lühiülevaade

Talvine rattateede hooldus on võtmetähtsusega aastaringse rattakasutuse tagamisel. Kui teehooldajad valdavad sobivaid töövõtteid ja kasutavad spetsiaalset tehnikat, on võimalik tagada rattateede ohutus, läbitavus ja kasutusmugavus ka talvetingimustes. See suurendab rattasõidu usaldusväärsust, toetab kestlikku liikumist ning aitab vähendada hooajalist sõltuvust autotranspordist.

Lühiülevaade

Rattaveo ja rattakohtade broneerimisvõimaluste info on leitav reisiplaneerijates. Rongidega katmata põhisuundadel luuakse uutes liiniveolepingute kaudu rataste transpordivõimalus maakonnaliinibussides.

Lühiülevaade

Rattasõidu ja ühistranspordi sidumine on oluline samm säästva ja integreeritud liikumisvõrgustiku suunas. Selleks on vaja välja töötada liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad käimasoleva ühistranspordireformiga, sealhulgas uue liinivõrguga. Tuvastada tuleb olulised peatused ning tagatud hea ligipääs rattaga.

See võimaldab:

sujuvat ja mugavat liikumist erinevate liikumisviiside vahel, vähendades sõltuvust autost;
rattasõidu atraktiivsuse kasvu, kuna rattaga pääseb hõlpsalt ühistranspordi sõlmpunktidesse;
paremat piirkondlikku ühenduvust, toetades igapäevast liikumist tööle, kooli ja teenuste juurde;
keskkonna- ja terviseeesmärkide täitmist, soodustades aktiivset ja säästvat liikumist.

Selline lähenemine aitab kujundada terviklikku ja kasutajasõbralikku liikuvusvõrgustikku, kus rattasõit ja ühistransport toimivad koos, mitte eraldi.

Lühiülevaade

Säästvate liikumisviiside (SÄLI) meede on oluline instrument mugava ja ligipääsetava rattataristu arendamiseks. Meetme rahastuse jätkamine ja suurendamine võimaldab:

rajada rohkem kvaliteetset rattataristut, mis toetab igapäevast rattasõitu ja vähendab sõltuvust autotranspordist;
kiirendada omavalitsuste ja riigi koostööd, pakkudes stabiilset ja prognoositavat rahastusallikat;
täita strateegilisi eesmärke, sealhulgas liikuvuse, keskkonna ja rahvatervise valdkonnas;
tagada ligipääs ka väiksematele ja regionaalsetele projektidele, mis muidu jääksid rahastusest kõrvale.

Rohkem vahendeid tähendab rohkem ühendusi, paremat kvaliteeti ja suuremat mõju – see on oluline samm rattasõidu kui säästva liikumisviisi edendamisel.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamise järjepidevuse tagamiseks on oluline jätkata meetmega „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“. Selle meetme raames:

luuakse läbipaistev taotlusvoorude süsteem, mis tagab võrdse ligipääsu rahastusele kõigile omavalitsustele;
kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid, mis suunavad investeeringud projektidesse, mis loovad mugava, ohutu ja hea ligipääsetavusega rattataristu;
rahastatakse objekte, mis toetavad igapäevast rattasõitu, ühendades elupiirkonnad, teenused ja töö-/õppimiskohad.

Selline süsteem motiveerib omavalitsusi panustama rattataristu arendamisse strateegiliselt ja kvaliteetselt, toetades ühtlasi riiklikke liikuvuse, keskkonna ja tervise eesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline mitte ainult uute ühenduste loomine, vaid ka olemasoleva võrgustiku kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb:

ühendada olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel, et tagada rattasõidu järjepidevus ja piirkondadevaheline ligipääsetavus;
uuendada ja parandada olemasolevat taristut, kõrvaldades katkised lõigud, augud, kõrged äärekivid ja muud takistused, mis vähendavad sõidumugavust ja ohutust;
luua mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond, mis julgustab inimesi tegema pikemaid ja sagedasemaid rattasõite.

Selline lähenemine aitab lahendada katkendliku ja halva kvaliteediga taristu probleemi, mis on sageli peamine takistus rattasõidu igapäevaseks muutumisel. Kvaliteetne ja ühendatud võrgustik toetab rattasõidu kasvu ning aitab saavutada liikuvuse, keskkonna ja tervisega seotud eesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline pöörata tähelepanu ka väiksematele, kuid kriitilistele puudujääkidele, mis takistavad sujuvat ja ohutut rattaliikumist. Selleks on vaja välja töötada ja rakendada väikeinvesteeringute meede, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt lahendada:

olemasoleva taristu katkestusi ja üleminekuid, mis takistavad järjepidevat liikumist;
liikluse rahustamist ja liikluskorralduse muutmist, et tagada ratturitele turvalisem keskkond;
ristmike ohutuse parandamist, kus ratturid puutuvad kokku suurenenud riskidega;
ajutisi nn pop-up lahendusi, mis võimaldavad kiiret katsetamist ja vajaduspõhist sekkumist;
2-1 teede rajamist, kus üks sõidurada on jagatud autode ja ratturite vahel, kuid ratturitele on tagatud eelis ja ohutus.

Meetme abil on võimalik igal aastal ellu viia ca 5 sihitud sekkumist, mis loovad terviklikke ja kasutajasõbralikke rattateekondi ning toetavad rattasõidu kasvu igapäevase liikumisviisina.

Lühiülevaade

Rattakasutuse soodustamiseks on oluline, et avalike asutuste juures oleksid olemas mugavad ja turvalised rattaparkimisvõimalused nii klientidele kui töötajatele. Hästi kavandatud rattaparklad:

suurendavad rattasõidu nähtavust ja aktsepteeritavust, muutes selle igapäevaseks ja loomulikuks liikumisviisiks;
tagavad rataste turvalisuse, vähendades varguste riski ja suurendades kasutajate usaldust;
toetavad asutuste jalgrattasõbralikkust, mis on oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka töötajate heaolu seisukohalt.

Eesmärgiks on rajada ca 50 turvalist rattaparklat, mis kataks erinevaid avalikke asutusi – koolid, tervishoiuasutused, kultuuri- ja spordirajatised ning omavalitsuste hooned. See on oluline samm rattasõidu igapäevaseks muutmisel ja rattataristu terviklikkuse tagamisel.

Lühiülevaade

Rattasõidu ohutuse ja atraktiivsuse suurendamiseks on oluline, et väiksema liikluskoormusega tänavad ja kõrvalmaanteed oleksid rattaga liiklejatele turvalised ka ilma eraldi rajatud rattateedeta. Selleks tuleb rakendada liikluskorralduslikke ja ehituslikke meetmeid, mis võimaldavad:

jagatud liiklusruumi loomist, kus ratturid ja mootorsõidukid liiguvad koos, kuid ratturite ohutus on tagatud madala kiiruse ja selge ruumikasutusega;
ohutute rattaradade rajamist nii asulates kui ka nende vahel, kus liikluskoormus või kiirus seda nõuab;
liikluskiiruse vähendamist ja rahustavaid elemente, nagu tõkked, kitsendused, tõstetud ristmikud ja selged märgistused.

Selline lähenemine võimaldab laiendada rattasõbraliku taristu ulatust ka piirkondades, kus eraldi rattateede rajamine ei ole otstarbekas või võimalik. Eesmärgiks on rajada ja korrastada ca 5 objekti aastas, mis loovad turvalise ja järjepideva rattaliikumise võimaluse ka väiksematel teedel.

Lühiülevaade

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsioon on oluline strateegiline tööriist, mis võimaldab ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, ohutute ja atraktiivsete rattateedega. Selle kontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine tagab, et:

liikumine rattaga on kiire, mugav ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste transpordiviisidega;
rattateed on hästi tähistatud ja hooldatud, mis suurendab kasutajate turvatunnet ja usaldust taristu vastu;
ühendused on loogilised ja järjepidevad, toetades igapäevast rattasõitu tööle, kooli ja teenuste juurde;
planeerimine on koordineeritud ja andmepõhine, võimaldades suunata ressursse sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal ja mõju.

Selline lähenemine toetab rattasõidu kasvu regionaalsel tasandil, vähendab autostumist ning aitab saavutada kliima- ja terviseeesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu kvaliteet ja ohutus algab hästi kavandatud objektidest. Selle tagamiseks on oluline, et auditite põhimõtted oleksid kaasajastatud ja ühtselt kokku lepitud. See loob selged raamid, mille alusel hinnata taristu vastavust ohutusnõuetele ja kasutusmugavusele.

Kaasaegne auditiprotsess tagab, et:

objektid on kavandatud ohutult, arvestades erinevate liiklejagruppide – sealhulgas lapsed, eakad ja kogenematud ratturid – vajadusi;
liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed, kuna tuvastatakse ja kõrvaldatakse varakult võimalikud ohukohad;
taristu vastab strateegilistele eesmärkidele, toetades rattasõidu kasvu ja liiklusohutuse paranemist.

Ühtlustatud auditipõhimõtted aitavad luua usaldusväärse ja võrreldava kvaliteedihinnangu, mis toetab paremat planeerimist, rahastuse suunamist ja kasutajate usaldust rattataristu vastu.

Lühiülevaade

Tõhus ja sihipärane rattataristu arendamine eeldab, et avalikul sektoril on olemas kvaliteetsed teadmised ja tööriistad, mis toetavad strateegilist planeerimist. Selleks on oluline võimaldada:

põhivõrgu kaardistamist, mis loob selge arusaama peamistest rattaliikluse suundadest ja ühendustest;
prioriteetsete ühenduste määratlemist, mis aitab suunata investeeringuid sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal;
puuduvate lõikude tuvastamist, mis võimaldab lahendada katkestusi rattateede võrgustikus ja parandada liikumise järjepidevust.

Selline lähenemine toetab terviklikku ja andmepõhist otsustamist, aitab vältida ressursi raiskamist ning suurendab rattataristu kasutatavust ja atraktiivsust. Lõppkasutajale tähendab see paremaid ja turvalisemaid liikumisvõimalusi, mis omakorda toetab rattasõidu kasvu kui igapäevast liikumisviisi.

Lühiülevaade

Teeregister kajastab ratta- ja jalgteetaristu, sealhulgas jalgrattateede, jalgteede ning ühiste ratta- ja jalgteede paiknemist, seisukorda ja kvaliteeti. Selle eesmärk on koondada terviklik ja ajakohane ülevaade olemasolevast taristust, tuvastada puuduvad ühendused ning toetada planeerimist ja arendust.

Selleks on välja töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsessid, mis motiveerivad kõiki taristu haldajaid – kohalikke omavalitsusi, Transpordiametit ning erateede omanikke – esitama korrektselt struktureeritud ja ajakohastatud andmeid. Korrastatud andmestik võimaldab luua kvaliteetse kaardikihi, mis toetab strateegilist otsustamist ja investeeringute suunamist.

Tänu Teeregistri andmestikule saavad rattaga liiklejad planeerida oma teekondi täpsemalt kaardirakendustes (nt Google Maps), mis suurendab jalgrattaliikluse mugavust ja turvalisust ning toetab rattasõidu kui igapäevase liikumisviisi kasvu.

Lühiülevaade

Jalakäijate ja ratturite loendus on oluline, et saada objektiivne ja ajas võrreldav ülevaade liikumistrendidest ning hinnata taristuarenduste mõju. Loendusandmed aitavad planeerijatel ja otsustajatel suunata investeeringuid sinna, kus vajadus ja kasutuspotentsiaal on suurim. I etapis rajatavad ca 20 loenduspunkti loovad aluse süsteemsele seirele, võimaldavad jälgida muutusi ajas ning toetavad tõenduspõhist strateegia elluviimist ja kommunikatsiooni.

Lühiülevaade

Paremad teadmised ja regulaarne ülevaade rattaliikluse trendidest, taristu muutustest, kasutajate rahulolust ja tegevuste mõjust on strateegia tulemusliku elluviimise eelduseks. Ilma usaldusväärse ja ajakohase infota ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgid täituvad, millised tegevused toimivad ning kus on vaja täiendavat sekkumist. Iga-aastased seireülevaated peamiste mõõdikute lõikes loovad aluse teadlikuks otsustamiseks, aitavad suunata ressursse tõhusamalt ning toetavad läbipaistvust ja koostööd eri osapoolte vahel.

Lühiülevaade

Ülevaade Eesti Ratta- ja jalgteede strateegia (ERS) eesmärkide ja tegevuskava täitmisest on oluline, et hinnata senise töö tulemuslikkust, tuvastada kitsaskohad ning suunata edasisi tegevusi tõenduspõhiselt. Regulaarne seire loob aluse strateegia ajakohastamiseks, aitab hoida fookust kokkulepitud eesmärkidel ning toetab läbipaistvat ja vastutustundlikku juhtimist. Samuti võimaldab see KOV-idel, riigiasutustel ja partneritel paremini planeerida ressursse ning teha koostööd, lähtudes ühisest arusaamast senisest arengust ja vajalike sammude prioriteetsusest.

Lühiülevaade

Rattastrateegia põhimõtete ja eesmärkide arvestamine uute arengudokumentide koostamisel on oluline, et tagada poliitikate kooskõla ja strateegiline järjepidevus. Kui arengudokumentide koostajad on teadlikud rattastrateegiast ning varustatud vajaliku infoga, saab vältida vastuolusid ja dubleerimist ning tagada, et investeeringud ja tegevused toetavad juba kokku lepitud suundi. See aitab kiirendada rattakasutuse edendamist, tugevdada valdkondadevahelist koostööd ning tagada, et rattaga liikumine on integreeritud laiematesse transpordi-, ruumiplaneerimise ja keskkonnaeesmärkidesse.

Lühiülevaade

Kokkulepped kohalike eestvedajatega ja rakenduskava koostamise algatamine on kriitilise tähtsusega strateegia elluviimiseks piirkondlikul tasandil. Üle 5000 elanikuga KOV-id omavad suuremat potentsiaali rattakasutuse kasvuks ning nende eestvedamisel koostatud rakenduskavad aitavad tagada, et tegevused lähtuvad kohaliku konteksti vajadustest ja võimalustest. Selge seisukoht ja teekaart rattateede põhivõrgust, olulistest ühendustest ning prioriteetsetest tegevustest omavalitsustes loovad aluse sihipäraseks ja koordineeritud arendustegevuseks, mis toetab riiklikke eesmärke ning võimaldab ressursse tõhusamalt suunata.

Lühiülevaade

KOV-ide kavandamiskompetentsi tõstmine ja pilootprojekti käivitamine on vajalik, et tagada kvaliteetne, kasutajakeskne ja kestlik rattataristu arendamine. Kohalikud omavalitsused on võtmerollis rattateede planeerimisel ja elluviimisel, kuid sageli napib neil spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud tõenduspõhiste otsuste tegemiseks. Kavandamiskompetentsi tõstmine (sh planeerimine, projekteerimine, uuringute tellimine) aitab vältida vigu, suurendab investeeringute tõhusust ning toetab riikliku strateegia eesmärkide saavutamist. Pilootprojekt võimaldab testida ja levitada häid praktikaid, luua koostöömudeleid ning pakkuda praktilist tuge KOV-idele, et kiirendada kvaliteetse rattataristu arengut kogu Eestis.

Lühiülevaade

Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel on vajalik, kuna see aitab tagada kvaliteetse, turvalise ja jätkusuutliku liikluskeskkonna arendamise. Jalakäijad ja ratturid on liikluses kõige haavatavamad, mistõttu nende vajaduste arvestamine on otseselt seotud liiklusohutuse ja rahvatervise parandamisega. Pädevuse suurendamine toetab ka riigi ja Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide, sh kliimaeesmärkide, rohepöörde ja ligipääsetavuse nõuete täitmist. Teadlikum planeerimine ja otsustamine võimaldab teha kuluefektiivsemaid investeeringuid, vähendada vigade ja hilisemate ümberehituste riski ning suurendada elanike usaldust avaliku sektori otsuste vastu. Lisaks loob see sotsiaalselt õiglasema linnaruumi, kus liikumine on turvaline ja mugav kõigile, sõltumata vanusest, terviseseisundist või liikumisviisist.

Lühiülevaade

Tugeval koostöövõrgustikul on oluline roll strateegia elluviimisel. See aitab liikuda üksikute projektide tasandilt süsteemse rattakastutuse edendamiseni, mis on eeltingimus selleks, et tegevused oleksid mõjusad. Praktika näitab, et edukates riikides ja linnades on võrgustikupõhine koostöö sageli olnud strateegilise muutuse käivitaja.

Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks loodi Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.

Indikaatorid 2024

1. Valdkondadeülene kampaaniate kalenderplaan 2024. aastaks on koostatud – TEHTUD
2. 2024. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud – TEHTUD
3. Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2025. aastaks – TEHTUD
4. Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2024. aasta kohta on koostatud – TEHTUD

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kaasanud avalik-õigusliku ringhäälingu teavitustegevustesse, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri juurutamisele.

Indikaatorid 2024

1. 2023. a koostati 6 liikumissoovituste klippi, mida näidati ERR kanalites ja LHKK sotsiaalmeedias, edastati ka LHKK partneritele kasutamiseks – TEHTUD
2. 2024. a on planeeritud 5 lühiloengut liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
3. 2024. a on planeeritud 5 inspiratsioonivideot liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
4. 2024. a on planeeritud lastele suunatud liikumisklipid lasteprogrammide vahelisel ajal – TEHTUD
5. Olemas on valdkondadeülene kalenderplaan liikumise teema järjepideval kajastamisel – TEHTUD

Lühiülevaade

Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.

Lühiülevaade

Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist „Seikluste Laegas sõpradega liikumise ja maitsete maailmas” (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste
aste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. 2025/26 õa pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassa ja KOV toetusega üle Eesti. Alustas 9 koolitusgruppi, kokku liitus 59 lasteaeda (kaasatud 88 uut rühma).
Sekkumise ülevaade ja mõju-uuringu aruanne avaldatakse oktoobri lõpus 2025.

Lisainfot