Tegevused

Lühiülevaade

SPIN on Eestis ainulaadse mudeliga spordil põhinev ja teaduslikult tõendatult mõjus noorte arenguprogramm. SPIN-programmi eesmärk on arendada ja tugevdada selles osalevate noorte sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi ning tuua läbi spordi noortele rõõmu.

Lühiülevaade

Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.

01.09.2025 jõustunud VV määrus sätestab: “Kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel tuleb kasutada mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu- ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides”. See annab aluse koolide liikumist soodustava füüsilise keskkonna parendamiseks. Lisaks 2024a koolidele eraldatud ühekordne LÕ vahendite toetus võimaldas/b osadel koolidel kasutada antud rahastust ka kooli liikumisõpetust soodustava/toetava taristu loomiseks või uuendamiseks.

Varasemad tulemused:

Rahulolu liikumisvõimalustega koolis 4.;8.;11. klassi keskmine 3,01/5 (2021); 3,00/5 (2020); 4 kl 3,51 (2024)
(Rahuloluküsimustikust)

Lühiülevaade

Meeste füüsiline vorm ja tervis on riigikaitse vaatest võtmetähtsusega, et tagada Eesti kaitsevõime. Tervislikel põhjustel vabastatakse õppekogunemistelt 10-20 protsenti kõikidest kutsutud reservväelastest ja Eesti inimeste kehaline aktiivsus üleüldiselt on madal. Seetõttu on meeste tervis muutumas oluliseks väljakutseks Eesti riigikaitses.
Meeste tervise kuu raames kutsuvad Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Kaitseliit üles reservväelasi ja Eesti mehi enda füüsilisele vormile suuremat tähelepanu pöörama.

Lühiülevaade

Kaitseväel on valminud spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada. Rakendus on tasuta ning läbi selle on võimalik ka kõikidel teistel enda tervist ning vormi edendada.

Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.

Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.

Lühiülevaade

Kui 2019/20 aastal läbis KVKT ajateenistuse algul 36% ajateenijatest ja lõpus 62%, siis 2023/24 aastal olid samad näitajad 31% ja 54%. Ajateenistuse jooksul on eesmärk ühteaegu parandada ajateenijate vormi, kuid samal ajal anda neile häid teadmisi ka edaspidiseks eluks, et nad ka reservõppekogunemistel ja vajadusel sõjaolukorras füüsiliselt oleksid valmis enda panuse andma.

Selleks, et motiveerida ajateenijaid teenistuse jooksul rohkem pingutama, toetab Kaitseressursside amet alates 2025. aasta juulist alanud katseperioodil (2025-2027) KVKT üle 240 punktile sooritanud ajateenijatele 50 euro suurust preemiat kuus. Arvestades ajateenija toetuse suurust 115-230 eurot kuus, on 50 eurone lisatoetus märkimisväärne.

Lühiülevaade

Riigikaitseõpetus on kohustuslik õppeaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Riigikaitseõpetust tasub õppida, sest see on põnev, annab põhjalikud teadmised riigikaitsest, palju praktilisi oskusi ning esitab väljakutse igapäevasele koolirutiinile.

Teoreetiline kursus „Riigikaitse“ on alates 2023. aasta sügisest gümnaasiumisse õppima asujatele kohustuslik. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“, mille viib läbi Kaitseliidu või kaitseväe struktuuriüksus, on vabatahtlik. Praktilise kursuse ehk välilaagris osalemise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine.

Eesmärk on see, et ka riigikaitseõpetuse praktiline osa saaks õpilastele kohustuslik, sest just see annab elulisi oskusi edaspidiseks. Samuti on praktiline õpe aktiivse iseloomuga ning annab õpilastele mh orienteerumise alaseid teadmisi, mida edasises elus rakendada.

Lühiülevaade

Kui praegu on KVKT (kehalise võimekuse kontrolltest) gümnaasiumide liikumisõpetuse ainekavas soovituslik, siis kutseõppes on taoline testimine alates 2025/2026 õppeaastast kohustuslik. Seda viiakse läbi liikumisõpetuse mooduli alguses ja lõpus.
KVKT sooritamine võiks noortel nii Sisekaitseakadeemiasse sisseastumist kui ajateenistusse asumist lihtsustada. Ajateenistuse puhul saab see olla abiks ka Kaitseressursside ametile, kes ajateenijaid teenistuspaikadesse suunab.
Lisaks testimistele võiks pikemas perspektiivis tulemused olla ka teadusvaldkonnale kättesaadavad ja abiks poliitika kujundamisel.

Lühiülevaade

Selgelt tähistatud ja ajakohastatud marsruudid loovad turvalise ja meeldiva rattaturismi kogemuse. Kui olemasolevad marsruudid on määratud, hooldatud ja kajastatud kaardirakendustes, muutub Eesti rattaturistidele ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks. Ühtne tähistamissüsteem toetab piirkondlikku arengut, suurendab külastajate teadlikkust ning aitab siduda turismi- ja liikumisvõimalused terviklikuks võrgustikuks.

Lühiülevaade

Ajakohastatud ja korrastatud EuroVelo marsruudid koos selgelt tähistatud turismisihtkohtadega muudavad Eesti atraktiivseks ja usaldusväärseks rattaturismi sihtkohaks. Hästi hooldatud taristu, lihtsasti leitavad marsruudid ning teadlikkus rattaturismi võimalustest suurendavad külastajate huvi ja toetavad kohalikku majandust. Rattaturismi koordinaatori määramine tagab tegevuste järjepidevuse ja kvaliteetse arenduse.

Lühiülevaade

Ratturite ja autojuhtide vaheline ohutu kooseksisteerimine liikluses eeldab vastastikust mõistmist. Kui juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (nt bussijuhid, veokijuhid) saavad koolituse, mis käsitleb ohuolukordi nii autojuhi kui ratturi vaatenurgast, paraneb liiklusohutus ja väheneb konfliktide risk. Kokkulepped koolituskorralduses ning spetsiaalselt välja töötatud õppeosa aitavad kujundada teadlikumaid ja vastutustundlikumaid juhte.

Lühiülevaade

Kui liikumisõpetajatel on vajalikud teadmised ja oskused jalgratturi koolituse läbiviimiseks, saab koolides pakkuda kvaliteetset ja järjepidevat rattasõiduõpet. Õpe ainetunni raames, sh imiteeritud liiklusega väljakul või vähese liiklusega teedel, aitab lastel omandada praktilisi oskusi ja liikluskäitumist turvalises keskkonnas. See toetab ohutut ja teadlikku rattakasutust juba varases eas ning aitab kujundada liiklusohutuse kultuuri.

Lühiülevaade

Täiskasvanute, eriti eakate, rattasõiduoskuste arendamine aitab suurendada nende enesekindlust ja turvalisust liikluses. Praktiline koolitus, mis keskendub ohutu ja meeldiva argiliikumise kavandamisele ning liikluskorralduse mõistmisele ratturi vaates, toetab aktiivset ja iseseisvat eluviisi. Koolitajate väljaõpe rahvusvaheliste programmide (nt Bikeability, Mobiel21) kaudu tagab koolituse kvaliteedi. Tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku kaasamine aitab laiendada mõju ja toetada rattasõbralikku töökeskkonda.

Lühiülevaade

Regulaarne jalgratturi koolitus koolides vanusevahemikus 10–15 eluaastat aitab kujundada ohutuid ja teadlikke liiklejaid juba varakult. Mänguline ja kodulähedases liikluskeskkonnas toimuv õpe suurendab praktilisi oskusi ja enesekindlust. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning toetavad meetmed, nagu eraldi toetusprojekt või kohustuslik ainetund, aitavad koolitust süsteemselt juurutada. Õpetajate kompetentsi tõstmine kogemusseminaride kaudu tagab koolituse kvaliteedi ja järjepidevuse.

Lühiülevaade

Kui rattaga tööle käimist ja töösõite saab lihtsalt kompenseerida, sh erisoodustusmaksust vabastamise kaudu, muutub rattakasutus tööelus atraktiivsemaks ja tavapärasemaks. Võrdne kohtlemine erinevate transpordiviiside osas toetab kestlikku liikumist, vähendab autostumist ning aitab kaasa tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma töökultuuri kujunemisele.

Lühiülevaade

Toetusskeemid, nagu korteriühistute rattaparklad, ilmastikukindlad hoiukohad ja rattaringluse lahendused, aitavad luua igapäevaseks rattakasutuseks vajaliku taristu seal, kus inimesed elavad ja töötavad. See vähendab autostumist, soodustab tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ning toetab rattasõidu muutumist mugavaks ja loomulikuks valikuks. Hästi sihitud toetusmeetmed kiirendavad rattasõbraliku keskkonna kujunemist.

Lühiülevaade

Ratas on kriisiolukordades usaldusväärne, sõltumatu ja paindlik liikumisviis, mis ei vaja kütust ega keerukat taristut. See võimaldab inimestel liikuda, toimetada toitu ja esmatarbekaupu, hoida sidet ning vajadusel evakueeruda ka siis, kui muud transpordivõimalused on piiratud. Rattaga arvestamine kriisijuhistes suurendab kogukondade toimepidevust ja valmisolekut eriolukordadeks.

Lühiülevaade

Kui protsessid ja juhendid on ajakohastatud ning normid vastavad tegelikele vajadustele, saab rattataristut kavandada ja hooldada sihipärasemalt. Asulaid läbivate riigiteede paremini mõtestatud käsitlus võimaldab kujundada turvalisema ja sidusama liikumiskeskkonna, kus rattasõit on loomulik ja eelistatud valik.

Lühiülevaade

Kui teedele kehtestatakse liikluskeskkonnale vastav ohutu ja usutav baaskiirus ning sellest peetakse kinni, muutub liiklemine turvalisemaks kõigile. Eriti kõrvalteedel ja elamupiirkondades, kus eraldi rattataristut ei ole, aitab kiiruste ühtlustamine vähendada ohtlikke olukordi ja võimaldab ratturitel turvaliselt koos teiste liiklejatega liigelda. Kui kiiruste vahe jääb alla 30 km/h, muutub rattasõit loomulikuks ja ohutuks liikumisviisiks ka jagatud ruumis.

Lühiülevaade

Selged ja üheselt mõistetavad reeglid loovad turvalise ja sujuva liikluskeskkonna kõigile liiklejatele. Tõlgendusraskuste hindamine ja õigusaktide täpsustamine aitab vältida arusaamatusi, suurendab õiguskindlust ning toetab ratturite ja kergliikurite vastutustundlikku liiklemist. Korrastatud õigusruum on aluseks ka tõhusale järelevalvele ja liikluskasvatusele.

Lühiülevaade

Ühtlustatud ja korrektsed mõisted loovad selguse nii planeerimises, projekteerimises kui ka hoolduses. See aitab vältida tõlgendamisvigu, tagab parema koostöö eri osapoolte vahel ning toetab ühtset ja kvaliteetset rattataristu arendamist kogu riigis.

Lühiülevaade

Koostöö KOV-ide ja Transpordiameti vahel võimaldab korraldada jalg- ja jalgrattateede hooldust terviklike lõikude kaupa, kus vastutab üks teenusepakkuja. See tagab ühtlase hoolduskvaliteedi kogu teekonnal, vähendab katkestusi hoolduses ning parandab liiklejate ohutust ja kasutusmugavust, eriti oluliste sihtkohtade suunal.

Lühiülevaade

Uuendatud seisunditasemete süsteem võimaldab määratleda rattateede hooldusvajadused selgemalt ja siduda need areneva võrgustikuga. Süsteemiga määratakse kindlaks rattateede seisunditasemed ja uuendatakse neid võrgustiku arengust lähtudes.

Lühiülevaade

Talvine rattateede hooldus on võtmetähtsusega aastaringse rattakasutuse tagamisel. Kui teehooldajad valdavad sobivaid töövõtteid ja kasutavad spetsiaalset tehnikat, on võimalik tagada rattateede ohutus, läbitavus ja kasutusmugavus ka talvetingimustes. See suurendab rattasõidu usaldusväärsust, toetab kestlikku liikumist ning aitab vähendada hooajalist sõltuvust autotranspordist.

Lühiülevaade

Rattaveo ja rattakohtade broneerimisvõimaluste info on leitav reisiplaneerijates. Rongidega katmata põhisuundadel luuakse uutes liiniveolepingute kaudu rataste transpordivõimalus maakonnaliinibussides.

Lühiülevaade

Rattasõidu ja ühistranspordi sidumine on oluline samm säästva ja integreeritud liikumisvõrgustiku suunas. Selleks on vaja välja töötada liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad käimasoleva ühistranspordireformiga, sealhulgas uue liinivõrguga. Tuvastada tuleb olulised peatused ning tagatud hea ligipääs rattaga.

See võimaldab:

sujuvat ja mugavat liikumist erinevate liikumisviiside vahel, vähendades sõltuvust autost;
rattasõidu atraktiivsuse kasvu, kuna rattaga pääseb hõlpsalt ühistranspordi sõlmpunktidesse;
paremat piirkondlikku ühenduvust, toetades igapäevast liikumist tööle, kooli ja teenuste juurde;
keskkonna- ja terviseeesmärkide täitmist, soodustades aktiivset ja säästvat liikumist.

Selline lähenemine aitab kujundada terviklikku ja kasutajasõbralikku liikuvusvõrgustikku, kus rattasõit ja ühistransport toimivad koos, mitte eraldi.

Lühiülevaade

Säästvate liikumisviiside (SÄLI) meede on oluline instrument mugava ja ligipääsetava rattataristu arendamiseks. Meetme rahastuse jätkamine ja suurendamine võimaldab:

rajada rohkem kvaliteetset rattataristut, mis toetab igapäevast rattasõitu ja vähendab sõltuvust autotranspordist;
kiirendada omavalitsuste ja riigi koostööd, pakkudes stabiilset ja prognoositavat rahastusallikat;
täita strateegilisi eesmärke, sealhulgas liikuvuse, keskkonna ja rahvatervise valdkonnas;
tagada ligipääs ka väiksematele ja regionaalsetele projektidele, mis muidu jääksid rahastusest kõrvale.

Rohkem vahendeid tähendab rohkem ühendusi, paremat kvaliteeti ja suuremat mõju – see on oluline samm rattasõidu kui säästva liikumisviisi edendamisel.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline mitte ainult uute ühenduste loomine, vaid ka olemasoleva võrgustiku kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb:

ühendada olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel, et tagada rattasõidu järjepidevus ja piirkondadevaheline ligipääsetavus;
uuendada ja parandada olemasolevat taristut, kõrvaldades katkised lõigud, augud, kõrged äärekivid ja muud takistused, mis vähendavad sõidumugavust ja ohutust;
luua mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond, mis julgustab inimesi tegema pikemaid ja sagedasemaid rattasõite.

Selline lähenemine aitab lahendada katkendliku ja halva kvaliteediga taristu probleemi, mis on sageli peamine takistus rattasõidu igapäevaseks muutumisel. Kvaliteetne ja ühendatud võrgustik toetab rattasõidu kasvu ning aitab saavutada liikuvuse, keskkonna ja tervisega seotud eesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline pöörata tähelepanu ka väiksematele, kuid kriitilistele puudujääkidele, mis takistavad sujuvat ja ohutut rattaliikumist. Selleks on vaja välja töötada ja rakendada väikeinvesteeringute meede, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt lahendada:

olemasoleva taristu katkestusi ja üleminekuid, mis takistavad järjepidevat liikumist;
liikluse rahustamist ja liikluskorralduse muutmist, et tagada ratturitele turvalisem keskkond;
ristmike ohutuse parandamist, kus ratturid puutuvad kokku suurenenud riskidega;
ajutisi nn pop-up lahendusi, mis võimaldavad kiiret katsetamist ja vajaduspõhist sekkumist;
2-1 teede rajamist, kus üks sõidurada on jagatud autode ja ratturite vahel, kuid ratturitele on tagatud eelis ja ohutus.

Meetme abil on võimalik igal aastal ellu viia ca 5 sihitud sekkumist, mis loovad terviklikke ja kasutajasõbralikke rattateekondi ning toetavad rattasõidu kasvu igapäevase liikumisviisina.

Lühiülevaade

Rattakasutuse soodustamiseks on oluline, et avalike asutuste juures oleksid olemas mugavad ja turvalised rattaparkimisvõimalused nii klientidele kui töötajatele. Hästi kavandatud rattaparklad:

suurendavad rattasõidu nähtavust ja aktsepteeritavust, muutes selle igapäevaseks ja loomulikuks liikumisviisiks;
tagavad rataste turvalisuse, vähendades varguste riski ja suurendades kasutajate usaldust;
toetavad asutuste jalgrattasõbralikkust, mis on oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka töötajate heaolu seisukohalt.

Eesmärgiks on rajada ca 50 turvalist rattaparklat, mis kataks erinevaid avalikke asutusi – koolid, tervishoiuasutused, kultuuri- ja spordirajatised ning omavalitsuste hooned. See on oluline samm rattasõidu igapäevaseks muutmisel ja rattataristu terviklikkuse tagamisel.

Lühiülevaade

Rattasõidu ohutuse ja atraktiivsuse suurendamiseks on oluline, et väiksema liikluskoormusega tänavad ja kõrvalmaanteed oleksid rattaga liiklejatele turvalised ka ilma eraldi rajatud rattateedeta. Selleks tuleb rakendada liikluskorralduslikke ja ehituslikke meetmeid, mis võimaldavad:

jagatud liiklusruumi loomist, kus ratturid ja mootorsõidukid liiguvad koos, kuid ratturite ohutus on tagatud madala kiiruse ja selge ruumikasutusega;
ohutute rattaradade rajamist nii asulates kui ka nende vahel, kus liikluskoormus või kiirus seda nõuab;
liikluskiiruse vähendamist ja rahustavaid elemente, nagu tõkked, kitsendused, tõstetud ristmikud ja selged märgistused.

Selline lähenemine võimaldab laiendada rattasõbraliku taristu ulatust ka piirkondades, kus eraldi rattateede rajamine ei ole otstarbekas või võimalik. Eesmärgiks on rajada ja korrastada ca 5 objekti aastas, mis loovad turvalise ja järjepideva rattaliikumise võimaluse ka väiksematel teedel.

Lühiülevaade

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsioon on oluline strateegiline tööriist, mis võimaldab ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, ohutute ja atraktiivsete rattateedega. Selle kontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine tagab, et:

liikumine rattaga on kiire, mugav ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste transpordiviisidega;
rattateed on hästi tähistatud ja hooldatud, mis suurendab kasutajate turvatunnet ja usaldust taristu vastu;
ühendused on loogilised ja järjepidevad, toetades igapäevast rattasõitu tööle, kooli ja teenuste juurde;
planeerimine on koordineeritud ja andmepõhine, võimaldades suunata ressursse sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal ja mõju.

Selline lähenemine toetab rattasõidu kasvu regionaalsel tasandil, vähendab autostumist ning aitab saavutada kliima- ja terviseeesmärke.

Lühiülevaade

Rattataristu kvaliteet ja ohutus algab hästi kavandatud objektidest. Selle tagamiseks on oluline, et auditite põhimõtted oleksid kaasajastatud ja ühtselt kokku lepitud. See loob selged raamid, mille alusel hinnata taristu vastavust ohutusnõuetele ja kasutusmugavusele.

Kaasaegne auditiprotsess tagab, et:

objektid on kavandatud ohutult, arvestades erinevate liiklejagruppide – sealhulgas lapsed, eakad ja kogenematud ratturid – vajadusi;
liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed, kuna tuvastatakse ja kõrvaldatakse varakult võimalikud ohukohad;
taristu vastab strateegilistele eesmärkidele, toetades rattasõidu kasvu ja liiklusohutuse paranemist.

Ühtlustatud auditipõhimõtted aitavad luua usaldusväärse ja võrreldava kvaliteedihinnangu, mis toetab paremat planeerimist, rahastuse suunamist ja kasutajate usaldust rattataristu vastu.

Lühiülevaade

Tõhus ja sihipärane rattataristu arendamine eeldab, et avalikul sektoril on olemas kvaliteetsed teadmised ja tööriistad, mis toetavad strateegilist planeerimist. Selleks on oluline võimaldada:

põhivõrgu kaardistamist, mis loob selge arusaama peamistest rattaliikluse suundadest ja ühendustest;
prioriteetsete ühenduste määratlemist, mis aitab suunata investeeringuid sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal;
puuduvate lõikude tuvastamist, mis võimaldab lahendada katkestusi rattateede võrgustikus ja parandada liikumise järjepidevust.

Selline lähenemine toetab terviklikku ja andmepõhist otsustamist, aitab vältida ressursi raiskamist ning suurendab rattataristu kasutatavust ja atraktiivsust. Lõppkasutajale tähendab see paremaid ja turvalisemaid liikumisvõimalusi, mis omakorda toetab rattasõidu kasvu kui igapäevast liikumisviisi.

Lühiülevaade

Teeregister kajastab ratta- ja jalgteetaristu, sealhulgas jalgrattateede, jalgteede ning ühiste ratta- ja jalgteede paiknemist, seisukorda ja kvaliteeti. Selle eesmärk on koondada terviklik ja ajakohane ülevaade olemasolevast taristust, tuvastada puuduvad ühendused ning toetada planeerimist ja arendust.

Selleks on välja töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsessid, mis motiveerivad kõiki taristu haldajaid – kohalikke omavalitsusi, Transpordiametit ning erateede omanikke – esitama korrektselt struktureeritud ja ajakohastatud andmeid. Korrastatud andmestik võimaldab luua kvaliteetse kaardikihi, mis toetab strateegilist otsustamist ja investeeringute suunamist.

Tänu Teeregistri andmestikule saavad rattaga liiklejad planeerida oma teekondi täpsemalt kaardirakendustes (nt Google Maps), mis suurendab jalgrattaliikluse mugavust ja turvalisust ning toetab rattasõidu kui igapäevase liikumisviisi kasvu.

Lühiülevaade

Jalakäijate ja ratturite loendus on oluline, et saada objektiivne ja ajas võrreldav ülevaade liikumistrendidest ning hinnata taristuarenduste mõju. Loendusandmed aitavad planeerijatel ja otsustajatel suunata investeeringuid sinna, kus vajadus ja kasutuspotentsiaal on suurim. I etapis rajatavad ca 20 loenduspunkti loovad aluse süsteemsele seirele, võimaldavad jälgida muutusi ajas ning toetavad tõenduspõhist strateegia elluviimist ja kommunikatsiooni.

Lühiülevaade

Kokkulepped kohalike eestvedajatega ja rakenduskava koostamise algatamine on kriitilise tähtsusega strateegia elluviimiseks piirkondlikul tasandil. Üle 5000 elanikuga KOV-id omavad suuremat potentsiaali rattakasutuse kasvuks ning nende eestvedamisel koostatud rakenduskavad aitavad tagada, et tegevused lähtuvad kohaliku konteksti vajadustest ja võimalustest. Selge seisukoht ja teekaart rattateede põhivõrgust, olulistest ühendustest ning prioriteetsetest tegevustest omavalitsustes loovad aluse sihipäraseks ja koordineeritud arendustegevuseks, mis toetab riiklikke eesmärke ning võimaldab ressursse tõhusamalt suunata.

Lühiülevaade

KOV-ide kavandamiskompetentsi tõstmine ja pilootprojekti käivitamine on vajalik, et tagada kvaliteetne, kasutajakeskne ja kestlik rattataristu arendamine. Kohalikud omavalitsused on võtmerollis rattateede planeerimisel ja elluviimisel, kuid sageli napib neil spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud tõenduspõhiste otsuste tegemiseks. Kavandamiskompetentsi tõstmine (sh planeerimine, projekteerimine, uuringute tellimine) aitab vältida vigu, suurendab investeeringute tõhusust ning toetab riikliku strateegia eesmärkide saavutamist. Pilootprojekt võimaldab testida ja levitada häid praktikaid, luua koostöömudeleid ning pakkuda praktilist tuge KOV-idele, et kiirendada kvaliteetse rattataristu arengut kogu Eestis.

Lühiülevaade

Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel on vajalik, kuna see aitab tagada kvaliteetse, turvalise ja jätkusuutliku liikluskeskkonna arendamise. Jalakäijad ja ratturid on liikluses kõige haavatavamad, mistõttu nende vajaduste arvestamine on otseselt seotud liiklusohutuse ja rahvatervise parandamisega. Pädevuse suurendamine toetab ka riigi ja Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide, sh kliimaeesmärkide, rohepöörde ja ligipääsetavuse nõuete täitmist. Teadlikum planeerimine ja otsustamine võimaldab teha kuluefektiivsemaid investeeringuid, vähendada vigade ja hilisemate ümberehituste riski ning suurendada elanike usaldust avaliku sektori otsuste vastu. Lisaks loob see sotsiaalselt õiglasema linnaruumi, kus liikumine on turvaline ja mugav kõigile, sõltumata vanusest, terviseseisundist või liikumisviisist.

Lühiülevaade

Programmi eesmärk on aidata eriolümpia sportlastel hoida ja parandada oma tervist ning sportlikku vormi. Tõstetakse võimet treenida ja võistelda nii eriolümpia võistlustel kui ka paremini hakkama saada tavaelus.

Eestis on hetkel olemas 3 programmi:

FUNfitness / Lõbus fitness – kliiniline direktor Lii Laanoja
Strong Minds / Vaimne tervis – kliiniline direktor Lilian Täht
Health Promotion / Tervisedendus – kliiniline direktor Katrin Arendi

Lühiülevaade

Laste liikumisaktiivsuse ja tema harjumuste kujunemise juures mängivad lapsevanemad suurt rolli. Seega on üheks viisiks laste liikumisaktiivsuse tõstmisel, seda teha läbi lapsevanemate. Oluline on suurendada lapsevanemate teadlikkust, kaasata neid erinevatesse liikumist toetavatesse tegevustesse ning samuti pakkuda välja lapsevanema ja lapse jaoks ühiseid liikumisvõimalusi.

Lühiülevaade

Vanemaealistele liikumisaktiivsust toetavate tegevuste edendamine ja vajaduste kaardistamine.

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga ajakohastas 2024. aastal liikumisharrastuse treeneri õppekava ning taaskäivitas treenerite väljaõppe. Üldiste füüsilise aktiivsusega seotud kompetentside arendamisele suunatud treenerite ettevalmistamine on üks süsteemseid lahendusi vähese kehalise aktiivsuse probleemile.

Nüüd on eesmärgiks, et kutse saanud liikumisharrastuse treenerid neid kompetentse ka edukalt kasutaksid ning, et lõpuks kõik Eesti maakonnad oleksid kaetud.

Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks loodi Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.

Indikaatorid 2024

1. Valdkondadeülene kampaaniate kalenderplaan 2024. aastaks on koostatud – TEHTUD
2. 2024. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud – TEHTUD
3. Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2025. aastaks – TEHTUD
4. Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2024. aasta kohta on koostatud – TEHTUD

Lühiülevaade

Spordi- ja tervisespordikeskustes juurutatakse regulaarsed väikelaste spordi- ja liikumishommikud koos lapsevanematega. Tegevus arendab laste kehalist kirjaoskust ning sotsiaalseid oskuseid ja loob liikumisharjumused juba varasest east.
5 maakonna regionaalsetes tervisespordikeskustes toimub Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel perede spordihommikute pilootprojekt august 2024-detsember 2024. Ettevalmistus, elluviimine ja analüüs on ühtsetel alustel. Antud teemal valmib ka lõputöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Lisaks korraldatakse spordihommikuid (mitte Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koordineerimisel) Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ja Hiiumaa Spordikeskuses.

Pilootprojekti analüüs valmib 2025.a I kvartalis ja samal ajal kaardistatakse ka maakondades selle jätkumine piirkondade enda vahenditest.

Lühiülevaade

Projekt “Sport Koolis” keskendab tähelepanu võimalikele spordi ja liikumisega seotud valikõppeainete käivitamisele, mille raames viiakse ühe piirkonna koolide lastele vanusegruppide kaupa läbi samaaegselt ühised sporditunnid. Tunnid viiakse läbi kohalike spordiklubide kvalifitseeritud treenerite juhendamisel.

Koolid saavad kavandatavad tunnid lisada oma päevakavasse riiklikult kehtestatud tunniplaanis olevatele kehalise kasvatuse tundide täienduseks. Nüüdisaegne koolikorraldus soodustab õppe korraldamist nii, et kõigile õpilastele saaks tagada regulaarse liikumise- ja spordiõpetuse kogu õppeperioodi vältel.

Lühiülevaade

2023. a sügisest on võimalik tööandjatel taotleda “Tervist edendav töökoht” märgist. Liikumisaktiivsuse edendamine töökohal on üks fookustest, millele saab tööandja seada eesmärgid ja tegevuskava.
Liikumisaktiivsuse edendamine on üks valdkondi, mis töökoha tervisedenduses on fookuses, keskendudes kehalise tervise ja töövõime juhtimisele, töötajate teadlikumaid valikuid soodustavate võimaluste pakkumisele töökeskkonnas, sobitades liikumissoovitusi töö iseloomuga (istuv väheaktiivne töö vs kõrge füüsilise intensiivsusega töö).
Liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamise all mõistame tööviisist ja liikumisharjumustest tulenevate terviseriskide ennetamist ja töötajate tervise arendamist.

3 aasta pärast saab märgist uuesti taotleda ning pärast antud perioodi toimub ka märgise saanud tööandjate hindamine – kas võrreldes varasemaga toimus positiivne muutus.

Märgise väljaandmise protsessi veab TAI koostöös Tööinspektsiooniga.

Lühiülevaade

Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.

Lühiülevaade

Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist „Seikluste Laegas sõpradega liikumise ja maitsete maailmas” (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste
aste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. 2025/26 õa pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassa ja KOV toetusega üle Eesti. Alustas 9 koolitusgruppi, kokku liitus 59 lasteaeda (kaasatud 88 uut rühma).
Sekkumise ülevaade ja mõju-uuringu aruanne avaldatakse oktoobri lõpus 2025.

Lisainfot