Elluviidavad ja planeeritud tegevused

Tegevuskava hõlmab käesoleval hetkel aastaid 2025–2028. Tegevuskava seiratakse regulaarselt ning uuendatakse igal aastal, pikendades seda ühe aasta võrra.

Allpool on võimalik teha valik, kas soovite näha projekti- või teadustöö alaseid tegevusi.

Puhasta
Haridus- ja Teadusministeerium
Koolikeskkonna muutmine liikumist soodustavaks
Haridus- ja Teadusministeerium

Soovitud tulemus:

Koolipäeva korraldus ja füüsiline keskkond soodustavad laste liikumisaktiivsuse tõusu.

Pidev tegevus
Mõõdik

LKK võrgustiku koolides oli liikumisvõimaluste kohta koolis keskmine hinnang 3,54, mis on oluliselt kõrgem võrreldes võrgustikku mitte kuuluvate koolidega 3,47 (p<0,001) (2024a, 4.klassid).

Lühiülevaade

Üheks koolikeskkonnaga seotud rahulolufaktoriks on liikumisvõimalused koolis. On oluline, et kooli füüsiline keskkond toetaks nii aine- kui vahetundides õpilaste kehalist aktiivsust. Koolidel võiks olla eesmärgiks kehalist
aktiivsust soodustava keskkonna, näiteks jalgrattateede või mänguväljakute loomine, sest see pakuks kõikidele lastele võrdseid võimalusi olla kehaliselt aktiivne ning õpilaste kehalise aktiivsuse tase tõuseb. Kooliõu peaks olema mitmekesine ja läbimõeldud, mis kutsub liikuma ja pakub võimalusi kõigile.

01.09.2025 jõustunud VV määrus sätestab: “Kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel tuleb kasutada mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu- ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides”. See annab aluse koolide liikumist soodustava füüsilise keskkonna parendamiseks. Lisaks 2024a koolidele eraldatud ühekordne LÕ vahendite toetus võimaldas/b osadel koolidel kasutada antud rahastust ka kooli liikumisõpetust soodustava/toetava taristu loomiseks või uuendamiseks.

Varasemad tulemused:

Rahulolu liikumisvõimalustega koolis 4.;8.;11. klassi keskmine 3,01/5 (2021); 3,00/5 (2020); 4 kl 3,51 (2024)
(Rahuloluküsimustikust)

Vastutaja

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium
Liikumisõpetuse õpetajate premeerimine kaitseministri poolt
Kaitseressursside Amet

Soovitud tulemus:

Sarnaselt riigikaitseõpetajatele saavad premeeritud ka teised, sh liikumisõpetajad, kes oma tegevusega riigikatselistesse tegevustesse on panustanud.

50%
2025
2026
Indikaatorid

Määruse täiendamine

Arutelud ja kooskõlastamine

Määruse vastuvõtmine

Määruse jõustumine

Lühiülevaade

Kaitseministri 30. augusti 2021. a määruse nr 10 „Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ muutmine on plaanis selliselt, et õpetajate ring, kes võivad toetust saada, laieneks. Sarnaselt riigikaitseõpetajatele võiks potentsiaalselt premeerida liikumisõpetajaid, kes silma paistnud heas vormis noorte kasvatamisega.

Määrust muudetakse selliselt, et preemiale saab üles seada mistahes õpetaja, kes panustab oma tegevusega riigikaitselistesse tegevustesse suurel määral k.a liikumisõpetajad. Premeerida saab näiteks õpetajaid, kelle õpilased on ajateenistusse tulles hea füüsilise ettevalmistusega.

Vastutaja

Kaitseressursside Amet

Spordivägi äpp edasiarendused
Eesti Kaitsevägi

Soovitud tulemus:

Spordivägi äpp on laialt kasutuses nii ajateenistuses kui reservis olevate isikute poolt.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Spordivägi äpp kasutajate arv: 7 807 (sügis 2025)

Lühiülevaade

Kaitseväel on valminud spordirakendus „Spordivägi“, mille eesmärgiks on läbi erinevate äpis sisalduvate treeningkavade ja programmide pakkuda eelkõige nii kutsealustele kui ajateenijatele võimalust juhendatult treenida ja oma füüsilist vormi parandada. Rakendus on tasuta ning läbi selle on võimalik ka kõikidel teistel enda tervist ning vormi edendada.

Kutsealustele on rakenduse kaudu kättesaadavad erinevad programmid ja näidistreeningud oma füüsilise vormi parandamiseks ning ajateenistuseks valmistumiseks, samuti kaitseväe kehaliste võimete testi kalkulaator. Rakenduses on kättesaadavad ka erinevad treeningud koos juhendavate näidisvideotega.

Spordirakenduses on võimalik seadistada oma treeningpäevik, seada füüsiliste tegevuste eesmärgid ning pidada neist ülevaadet. Samuti on võimalik oma treeningute andmed enimlevinud spordikellade- ja rakendustega sünkroniseerida.

Vastutaja

Eesti Kaitsevägi

Ajateenistuse programmi täiustamine eesmärgiga parandada noorte kehalist vormi
Eesti Kaitsevägi

Soovitud tulemus:

Ajateenijate füüsiline vorm paraneb ajateenistuse jooksul olulisel määral.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Ajateenijate %, kes sooritavad ajateenistuse alguses KVKT edukalt: 30% (2024/25)

Ajateenijate %, kes sooritavad ajateenistuse jooksul KVKT edukalt: 71% (2024/25)

KVKT edukalt läbijad saavad kõrgemat sõduritoetust

Lühiülevaade

Kui 2019/20 aastal läbis KVKT ajateenistuse algul 36% ajateenijatest ja lõpus 62%, siis 2023/24 aastal olid samad näitajad 31% ja 54%. Ajateenistuse jooksul on eesmärk ühteaegu parandada ajateenijate vormi, kuid samal ajal anda neile häid teadmisi ka edaspidiseks eluks, et nad ka reservõppekogunemistel ja vajadusel sõjaolukorras füüsiliselt oleksid valmis enda panuse andma.

Selleks, et motiveerida ajateenijaid teenistuse jooksul rohkem pingutama, toetab Kaitseressursside amet alates 2025. aasta juulist alanud katseperioodil (2025-2027) KVKT üle 240 punktile sooritanud ajateenijatele 50 euro suurust preemiat kuus. Arvestades ajateenija toetuse suurust 115-230 eurot kuus, on 50 eurone lisatoetus märkimisväärne.

Vastutaja

Eesti Kaitsevägi

Riigikaitseõpetuse edasiarendused
Kaitseressursside Amet

Soovitud tulemus:

Riigikaitseõpetuse praktiline osa on kohustuslik kõikides koolides.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Gümnaasiumide %, kus riigikaitseõpetuse praktiline osa on kohustuslik

Kutseõppeasutuste %, kus riigikaitseõpetuse praktiline osa on kohustuslik

Riikliku õppekava muudatus on jõustunud

Lühiülevaade

Riigikaitseõpetus on kohustuslik õppeaine, mida õpetatakse gümnaasiumides ja kutsekoolides. Riigikaitseõpetust tasub õppida, sest see on põnev, annab põhjalikud teadmised riigikaitsest, palju praktilisi oskusi ning esitab väljakutse igapäevasele koolirutiinile.

Teoreetiline kursus „Riigikaitse“ on alates 2023. aasta sügisest gümnaasiumisse õppima asujatele kohustuslik. Kursus „Praktiline õpe välilaagris“, mille viib läbi Kaitseliidu või kaitseväe struktuuriüksus, on vabatahtlik. Praktilise kursuse ehk välilaagris osalemise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine.

Eesmärk on see, et ka riigikaitseõpetuse praktiline osa saaks õpilastele kohustuslik, sest just see annab elulisi oskusi edaspidiseks. Samuti on praktiline õpe aktiivse iseloomuga ning annab õpilastele mh orienteerumise alaseid teadmisi, mida edasises elus rakendada.

Vastutaja

Kaitseressursside Amet

Partnerid

Õppeasutused

Noorte eeltestimine kutse- ja gümnaasiumiõppes
Kaitseressursside Amet

Soovitud tulemus:

Eeltestimine gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes toimib ning annab sisendit nii Kaitseväele, Sisekaitseakadeemiale kui laiemalt.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Õppeasutuste arv, kus KVKT läbi viiakse

Õpilaste %, kes läbivad KVKT: 40% (sügis 2025)

Lühiülevaade

Kui praegu on KVKT (kehalise võimekuse kontrolltest) gümnaasiumide liikumisõpetuse ainekavas soovituslik, siis kutseõppes on taoline testimine alates 2025/2026 õppeaastast kohustuslik. Seda viiakse läbi liikumisõpetuse mooduli alguses ja lõpus.
KVKT sooritamine võiks noortel nii Sisekaitseakadeemiasse sisseastumist kui ajateenistusse asumist lihtsustada. Ajateenistuse puhul saab see olla abiks ka Kaitseressursside ametile, kes ajateenijaid teenistuspaikadesse suunab.
Lisaks testimistele võiks pikemas perspektiivis tulemused olla ka teadusvaldkonnale kättesaadavad ja abiks poliitika kujundamisel.

Vastutaja

Kaitseressursside Amet

Partnerid

Õppeasutused

Kliimaministeerium
Jalgrattaturismi marsruutide tähistamissüsteemi korrastamine, täiendamine, ajakohastamine ja kinnitamine​
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Olemasolevad marsruudid on välja selgitatud, määratud, ajakohastatud ja hooldatud. Marsruute kajastatakse kaardirakenduses.

2025
2028
Indikaatorid

Uuendatud marsruutide arv

Uuendatud marsruutide km

Lühiülevaade

Selgelt tähistatud ja ajakohastatud marsruudid loovad turvalise ja meeldiva rattaturismi kogemuse. Kui olemasolevad marsruudid on määratud, hooldatud ja kajastatud kaardirakendustes, muutub Eesti rattaturistidele ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks. Ühtne tähistamissüsteem toetab piirkondlikku arengut, suurendab külastajate teadlikkust ning aitab siduda turismi- ja liikumisvõimalused terviklikuks võrgustikuks.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti EuroVelo marsruutide ajakohastamine​
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Marsruudid on ajakohastatud ja korrastatud ning sellega seotud turismisihtkohad on selgelt tähistatud ja hooldatud. Inimesed on teadlikumad rattaturismi võimalustest Eestis. Eesti on atraktiivne rattaturismi sihtkoht ning marsruudid on kaardilt lihtsalt leitavad. Rattaturismi koordinaator on määratud.

2025
2029
Indikaatorid

Uuendatud marsruutide arv

Uuendatud marsruutide km

Lühiülevaade

Ajakohastatud ja korrastatud EuroVelo marsruudid koos selgelt tähistatud turismisihtkohtadega muudavad Eesti atraktiivseks ja usaldusväärseks rattaturismi sihtkohaks. Hästi hooldatud taristu, lihtsasti leitavad marsruudid ning teadlikkus rattaturismi võimalustest suurendavad külastajate huvi ja toetavad kohalikku majandust. Rattaturismi koordinaatori määramine tagab tegevuste järjepidevuse ja kvaliteetse arenduse.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Haridus- ja Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit

Mootorsõidukijuhi koolituse täiendamine rattasõidu käsitlusega, välja töötamine ja kokkulepete saavutamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Kokkulepped on saavutatud, kuidas juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (bussijuhid, veokite juhid jmt) saavad koolitatud võimalikest ohuolukordadest nii autojuhi kui ka rattaga liikuja perspektiivist.

2026
2028
Indikaatorid

Välja on töötatud õppekava täiendused

Lühiülevaade

Ratturite ja autojuhtide vaheline ohutu kooseksisteerimine liikluses eeldab vastastikust mõistmist. Kui juhtimisõigust taotlevad ja elukutselised juhid (nt bussijuhid, veokijuhid) saavad koolituse, mis käsitleb ohuolukordi nii autojuhi kui ratturi vaatenurgast, paraneb liiklusohutus ja väheneb konfliktide risk. Kokkulepped koolituskorralduses ning spetsiaalselt välja töötatud õppeosa aitavad kujundada teadlikumaid ja vastutustundlikumaid juhte.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet
Autokoolid

Kontakt

mer

Liikumisõpetuse õppekava täiendamine jalgratturi koolitusega
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Liikumisõpetajatel on teadmised ja oskused laste jalgratturi koolituse sõiduõppe tundide läbiviimiseks ainetunni raames (liikumine vahendil), sh õpe imiteeritud liiklusega väljakul või grupiga vähese liiklussagedusega teedel.

2026
2029
Indikaatorid

Välja on töötatud õppekava täiendused

Jalgratturi koolitus on osa liikumise ainetunnist

Lühiülevaade

Kui liikumisõpetajatel on vajalikud teadmised ja oskused jalgratturi koolituse läbiviimiseks, saab koolides pakkuda kvaliteetset ja järjepidevat rattasõiduõpet. Õpe ainetunni raames, sh imiteeritud liiklusega väljakul või vähese liiklusega teedel, aitab lastel omandada praktilisi oskusi ja liikluskäitumist turvalises keskkonnas. See toetab ohutut ja teadlikku rattakasutust juba varases eas ning aitab kujundada liiklusohutuse kultuuri.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Haridus- ja Teadusministeerium
Ülikoolid

Praktilise koolituse korraldamine täiskasvanutele, sh eakatele rattasõidu oskuste täiendamiseks
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Koolitussüsteem täiskasvanutele (sh eakatele) toimib.

2027
2028
Indikaatorid

Toimunud koolituste arv (aastas)

Koolitustel osalenute arv (aastas)

Lühiülevaade

Täiskasvanute, eriti eakate, rattasõiduoskuste arendamine aitab suurendada nende enesekindlust ja turvalisust liikluses. Praktiline koolitus, mis keskendub ohutu ja meeldiva argiliikumise kavandamisele ning liikluskorralduse mõistmisele ratturi vaates, toetab aktiivset ja iseseisvat eluviisi. Koolitajate väljaõpe rahvusvaheliste programmide (nt Bikeability, Mobiel21) kaudu tagab koolituse kvaliteedi. Tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku kaasamine aitab laiendada mõju ja toetada rattasõbralikku töökeskkonda.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Laste jalgratturi koolituse arendamine ja jalgratta eksamiks ettevalmistavat koolitust läbiviivate õpetajate kompetentsi tõstmine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Eestis kasvab nende koolide arv, kus igal aastal toimub jalgratturite koolitus ja eksamid (10-15a) ning õpetajate koolitussüsteem toimib.

2026
2029
Indikaatorid

Koolitatud õpetajate arv (aastas)

Koolitatud laste arv (aastas)

Lühiülevaade

Regulaarne jalgratturi koolitus koolides vanusevahemikus 10–15 eluaastat aitab kujundada ohutuid ja teadlikke liiklejaid juba varakult. Mänguline ja kodulähedases liikluskeskkonnas toimuv õpe suurendab praktilisi oskusi ja enesekindlust. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning toetavad meetmed, nagu eraldi toetusprojekt või kohustuslik ainetund, aitavad koolitust süsteemselt juurutada. Õpetajate kompetentsi tõstmine kogemusseminaride kaudu tagab koolituse kvaliteedi ja järjepidevuse.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Haridus- ja Teadusministeerium
Kohalikud omavalitsused

Teavitustöö ja kampaaniad rattasõidu populariseerimiseks
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Ratas on ühiskonnas nähtav – rohkem inimesi näeb, et rattaga sõitmine on väärt tegevus, mida tasub proovida.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Kampaaniate arv (aastas)

Osalejate arv (aastas)

Lühiülevaade

Rattasõidu nähtavus ühiskonnas on võtmetähtsusega selle populaarsuse ja aktsepteeritavuse suurendamisel. Hästi kavandatud kampaaniad ja teavitustegevused – nagu „Rattaga tööle“, „Autovaba päev“ või rattalinnapea valimine – aitavad kujundada positiivset hoiakut, murda stereotüüpe ning innustada uusi kasutajaid. Ühtne sõnumi- ja pildipank ning professionaalne partnerlus tagavad kvaliteetse ja mõjusa kommunikatsiooni. Teavitustöö, sh lihtsad vahendid nagu rattakellad ja käemärgid, suurendavad liiklejate teadlikkust ja vastastikust arvestamist. Tööandjate, haridusasutuste ja teenusepakkujate kaasamine loob laiapõhjalise toetuse rattasõbralikule elustiilile.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Koostöövõrgustik

ERS-i elluviimise kommunikatsioonijuhendi väljatöötamine jalgrattakasutuse edendamiseks
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Olemas on kommunikatsioonijuhised avalikule sektorile jalgrattakasutuse edendamiseks. Loodud on sõnumite- ja pildipank, et tagada kommunikatsiooni ühtset arusaama.

2025
2026
Indikaatorid

Kommunikatsioonijuhend on välja töötatud

Lühiülevaade

Selged kommunikatsioonijuhised aitavad avalikul sektoril ühtselt ja mõjusalt edendada jalgrattakasutust. Ühtne sõnumite- ja pildipank tagab visuaalse ja sisulise järjepidevuse, suurendab usaldusväärsust ning aitab kujundada positiivset hoiakut rattasõidu suhtes. See toetab strateegia eesmärkide elluviimist ja suurendab elanike teadlikkust ning osalust.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Koostöövõrgustik
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Transpordiamet

Rattaga tööle ja ratta töösõitudeks kasutamise kompenseerimise (sh erisoodustusmaksust vabastamise) kaalumine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Rattaga tööle ja töösõitude eest on lihtne töötajale kompenseerida, erinevate sõidukite kasutajad on võrdselt koheldud.

2026
2027
Indikaatorid

Rattaga tööle ja ratta töösõitudeks kasutamine on kompenseeritud

Lühiülevaade

Kui rattaga tööle käimist ja töösõite saab lihtsalt kompenseerida, sh erisoodustusmaksust vabastamise kaudu, muutub rattakasutus tööelus atraktiivsemaks ja tavapärasemaks. Võrdne kohtlemine erinevate transpordiviiside osas toetab kestlikku liikumist, vähendab autostumist ning aitab kaasa tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma töökultuuri kujunemisele.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Rahandusministeerium

Toetusskeemide välja töötamine rattakasutuse soodustamiseks elu- ja töökohtadel
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Toetused nt korteriühistute, ilmastikukindlate rattaparklate ja -hoidlate, rattaringluse, jms rahastamiseks.

2026
2028
Indikaatorid

Toetusskeemid on välja töötatud

Lühiülevaade

Toetusskeemid, nagu korteriühistute rattaparklad, ilmastikukindlad hoiukohad ja rattaringluse lahendused, aitavad luua igapäevaseks rattakasutuseks vajaliku taristu seal, kus inimesed elavad ja töötavad. See vähendab autostumist, soodustab tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ning toetab rattasõidu muutumist mugavaks ja loomulikuks valikuks. Hästi sihitud toetusmeetmed kiirendavad rattasõbraliku keskkonna kujunemist.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

EL meetmete rahastusvõimaluste tõhusam kasutamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

EL toetusfondidesse on projektid esitatud koordineeritult ning vahendid tõhusalt kasutatud.

2025
2027
Indikaatorid

Koordineeritud projektide esitamine toimib

Lühiülevaade

Koordineeritud projektide esitamine tagab, et rahastusvõimalused on maksimaalselt ära kasutatud ning investeeringud toetavad ühtseid eesmärke. See väldib dubleerimist, suurendab projektide mõju ja aitab luua sidusat rattataristut. Tõhus vahendite kasutamine tugevdab usaldust rahastajate seas ning loob aluse jätkusuutlikule toetusele ka tulevikus.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet
Kohalikud omavalitsused

Püsiva ja stabiilse rahastuse katteallikate analüüs ja võimaldamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Analüüsitakse võimalusi tagada rattataristu rahastus kindla osana transpordiinvesteeringutest või muude allikate kaudu. Vajadusel luuakse spetsiaalne fond.

2026
2029
Indikaatorid

Rahastuse katteallikate analüüs on teostatud

Tehtud on otsus spetsiaalse fondi loomiseks

Lühiülevaade

Rattataristu arendamine vajab järjepidevat ja usaldusväärset rahastust, et tagada kvaliteetne, toimiv ja ajas arenev võrgustik. Kui rahastus on kindlalt seotud transpordiinvesteeringutega või toetatud spetsiaalse fondi kaudu, saab vältida katkestusi planeerimises ja ehituses. See loob eeldused strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning toetab kestlikku ja inimsõbralikku liikumiskeskkonda.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kriisiolukordade käitumisjuhistesse ratta kui kriisikindla sõiduvahendi käsitluse lisamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Eesti käitumisjuhend kriisiolukordadeks arvestab rattaga kui ühe toimekindla transpordivahendiga kriisi ajal nii inimeste liikumiseks, toidu ja tarvikute transpordiks kui ka sidepidamiseks ja evakueerimiseks.

2026
2027
Indikaatorid

Kriisiolukordade käitumisjuhised on uuendatud

Lühiülevaade

Ratas on kriisiolukordades usaldusväärne, sõltumatu ja paindlik liikumisviis, mis ei vaja kütust ega keerukat taristut. See võimaldab inimestel liikuda, toimetada toitu ja esmatarbekaupu, hoida sidet ning vajadusel evakueeruda ka siis, kui muud transpordivõimalused on piiratud. Rattaga arvestamine kriisijuhistes suurendab kogukondade toimepidevust ja valmisolekut eriolukordadeks.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Siseministeerium
Kaitseministeerium

Rattakasutuse edendamise rakenduskavade koostamise juhendi väljatöötamine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

On tekkinud ühtne arusaam rattakasutuse edendamise kavade metoodikast ja koostamisest.

2025
2026
Indikaatorid

Rakenduskavade koostamise juhend on välja töötatud

Lühiülevaade

Ühtne metoodika loob aluse kvaliteetsetele ja võrreldavatele kavadele eri piirkondades. See tagab, et rattakasutuse edendamine toimub süsteemselt, tõenduspõhiselt ja kooskõlas riiklike eesmärkidega. Selge ja ühtne lähenemine aitab paremini hinnata vajadusi, planeerida investeeringuid ning jälgida arengut kogu Eestis.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kliimaministeerium

Teede projekteerimise normides ja juhendites rattataristuga seonduva ajakohastamine ja tänavaruumi giidi suuniste integreerimine juhenditesse ja asulaid läbivatele riigiteedele
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Üle on vaadatud ja muudetud protsessid, juhendid ja kaardistatud normide muutmise vajadus. Asulaid läbivate riigiteede tüübid on kaardistatud, loodud on paremad jalgsi ja rattaga liikumise tingimused.

2025
2028
Indikaatorid

Protsessid ja juhendid on üle vaadatud ning muudetud

Normide muutmise vajadus on kaardistatud

Asulaid läbivate riigiteede tüübid on kaardistatud

Paremad jalgsi ja rattaga liikumise tingimused on loodud

Lühiülevaade

Kui protsessid ja juhendid on ajakohastatud ning normid vastavad tegelikele vajadustele, saab rattataristut kavandada ja hooldada sihipärasemalt. Asulaid läbivate riigiteede paremini mõtestatud käsitlus võimaldab kujundada turvalisema ja sidusama liikumiskeskkonna, kus rattasõit on loomulik ja eelistatud valik.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kliimaministeerium
Kohalikud omavalitsused

Kogu baaskiiruste süsteemi uuendamine kooskõlas nullvisiooniga
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Teed ja tänavad on ohutumad kõikidele liiklejatele, igale teele on kehtestatud ohutu ja usutav baaskiirus ning liiklejad peavad sellest kinni. Paljudel kõrvalteedel ja elamupiirkondade tänavatel, kus puudub vajadus eraldi rattataristu järele, muutub rattaga liiklemine ohutuks, sest erinevate liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe muutub väiksemaks kui 30 km/h.

2025
2029
Indikaator

Baaskiiruste süsteem on uuendatud

Lühiülevaade

Kui teedele kehtestatakse liikluskeskkonnale vastav ohutu ja usutav baaskiirus ning sellest peetakse kinni, muutub liiklemine turvalisemaks kõigile. Eriti kõrvalteedel ja elamupiirkondades, kus eraldi rattataristut ei ole, aitab kiiruste ühtlustamine vähendada ohtlikke olukordi ja võimaldab ratturitel turvaliselt koos teiste liiklejatega liigelda. Kui kiiruste vahe jääb alla 30 km/h, muutub rattasõit loomulikuks ja ohutuks liikumisviisiks ka jagatud ruumis.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kliimaministeerium
Kohalikud omavalitsused

Ratturite ja kergliikurite juhtide õiguste ja kohustuste regulatsiooni täpsustamisvajaduse analüüs
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Ratturite ja kergliikurite õiguste ja kohustuste, sh eesõiguste regulatsiooni tõlgendusraskused on hinnatud, õigusaktide täpsustuste vajadused välja selgitatud ja õigusruum vajadusel korrastatud

2025
2029
Indikaatorid

Tõlgendusraskused on hinnatud

Õigusaktide täpsustuste vajadused on välja selgitatud

Õigusruum on korrastatud

Lühiülevaade

Selged ja üheselt mõistetavad reeglid loovad turvalise ja sujuva liikluskeskkonna kõigile liiklejatele. Tõlgendusraskuste hindamine ja õigusaktide täpsustamine aitab vältida arusaamatusi, suurendab õiguskindlust ning toetab ratturite ja kergliikurite vastutustundlikku liiklemist. Korrastatud õigusruum on aluseks ka tõhusale järelevalvele ja liikluskasvatusele.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet

Rattataristu ja rattaliikluse mõistete korrastamine valdkondlikes dokumentides
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Valdkondlikud mõisted on ühtlustatud ja korrastatud, kasutusel korrektsed nimetused

2025
2029
Indikaatorid

Valdkondlikud mõisted on ühtlustatud ja korrastatud, kasutusel korrektsed nimetused

Lühiülevaade

Ühtlustatud ja korrektsed mõisted loovad selguse nii planeerimises, projekteerimises kui ka hoolduses. See aitab vältida tõlgendamisvigu, tagab parema koostöö eri osapoolte vahel ning toetab ühtset ja kvaliteetset rattataristu arendamist kogu riigis.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet

Ühtlane hooldus tervikteekondade lõikes
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

KOV-id ja TRAM teevad koostööd hooldelepingute sõlmimisel nii, et võimalikult terviklikku jalg- ja jalgrattatee lõiku hooldab üks teenusepakkuja, et tagada ühtlane hooldus teekonnal olulisse sihtkohta.

Pidev tegevus
Indikaator

Hooldelepingute põhimõtted on kokku lepitud

Lühiülevaade

Koostöö KOV-ide ja Transpordiameti vahel võimaldab korraldada jalg- ja jalgrattateede hooldust terviklike lõikude kaupa, kus vastutab üks teenusepakkuja. See tagab ühtlase hoolduskvaliteedi kogu teekonnal, vähendab katkestusi hoolduses ning parandab liiklejate ohutust ja kasutusmugavust, eriti oluliste sihtkohtade suunal.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kohalikud omavalitsused

Rattateede talviste seisunditasmete uuendamine ja rakendamine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Uuendatud on seisunditasemete süsteemi määrus ja vajaminev ressurss kaardistatud ning rattateed on talviti hästi hooldatud.

2026
2029
Indikaatorid

Rattateede talvised seisunditasemed on välja töötatud

Vajaminev võimalik lisaressurss on kaardistatud

Hooldatud rattateede km, kus teehoole toimub vähemalt 1 kord päevas

Lühiülevaade

Uuendatud seisunditasemete süsteem võimaldab määratleda rattateede hooldusvajadused selgemalt ja siduda need areneva võrgustikuga. Süsteemiga määratakse kindlaks rattateede seisunditasemed ja uuendatakse neid võrgustiku arengust lähtudes.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kohalikud omavalitsused

Rattateede ja jalgteede talihoolde parimate praktikate ja tehnoloogiate koolitus ning pilootprojekti läbiviimine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Teehooldajad oskavad rattateid talviti hästi ja optimaalselt hooldada ning vastavat tehnikat kasutada.

2026
2027
Indikaatorid

Koolituse sisu on välja töötatud

Koolitatud spetsialistide arv

Pilootprojekt on käivitatud

Lühiülevaade

Talvine rattateede hooldus on võtmetähtsusega aastaringse rattakasutuse tagamisel. Kui teehooldajad valdavad sobivaid töövõtteid ja kasutavad spetsiaalset tehnikat, on võimalik tagada rattateede ohutus, läbitavus ja kasutusmugavus ka talvetingimustes. See suurendab rattasõidu usaldusväärsust, toetab kestlikku liikumist ning aitab vähendada hooajalist sõltuvust autotranspordist.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kohalikud omavalitsused

Rataste veo võimaldamine ühistranspordis, rattaveo võimaluste tähistamine sõiduplaanides
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Nii rongide kui ka busside sõiduplaanides on rattaveo võimalused tähistatud ja Eesti eri piirkondadesse on võimalus ratas ühistranspordis kaasa võtta.

2025
2030
Indikaator

Liinide osakaal, millel on võimalik ratast transportida

Lühiülevaade

Rattaveo ja rattakohtade broneerimisvõimaluste info on leitav reisiplaneerijates. Rongidega katmata põhisuundadel luuakse uutes liiniveolepingute kaudu rataste transpordivõimalus maakonnaliinibussides.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet
Kohalikud omavalitsused
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ühistranspordikeskused

Liikuvuskeskuste ja oluliste ühistranspordipeatuste ühendamine rattateedega
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Välja on töötatud liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad ühistranspordireformiga, sh uue liinivõrguga, olulised peatused on tuvastatud ja neile on hea ligipääs rattaga.

2027
2029
Indikaatorid

Välja on töötatud liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted

Ühendatud peatuste arv

Lühiülevaade

Rattasõidu ja ühistranspordi sidumine on oluline samm säästva ja integreeritud liikumisvõrgustiku suunas. Selleks on vaja välja töötada liikuvuskeskuste rajamise põhimõtted, mis arvestavad käimasoleva ühistranspordireformiga, sealhulgas uue liinivõrguga. Tuvastada tuleb olulised peatused ning tagatud hea ligipääs rattaga.

See võimaldab:

sujuvat ja mugavat liikumist erinevate liikumisviiside vahel, vähendades sõltuvust autost;
rattasõidu atraktiivsuse kasvu, kuna rattaga pääseb hõlpsalt ühistranspordi sõlmpunktidesse;
paremat piirkondlikku ühenduvust, toetades igapäevast liikumist tööle, kooli ja teenuste juurde;
keskkonna- ja terviseeesmärkide täitmist, soodustades aktiivset ja säästvat liikumist.

Selline lähenemine aitab kujundada terviklikku ja kasutajasõbralikku liikuvusvõrgustikku, kus rattasõit ja ühistransport toimivad koos, mitte eraldi.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet
Kohalikud omavalitsused

Teehoiukava säästvate liikumisviiside (SÄLI) meetme rahastuse jätkamine ja suurendamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Rohkem vahendeid mugava ja ligipääsetava rattataristu rajamiseks

Pidev tegevus
Indikaatorid

Kaasatud KOV-ide arv

Rahastatud projektide arv

Lühiülevaade

Säästvate liikumisviiside (SÄLI) meede on oluline instrument mugava ja ligipääsetava rattataristu arendamiseks. Meetme rahastuse jätkamine ja suurendamine võimaldab:

rajada rohkem kvaliteetset rattataristut, mis toetab igapäevast rattasõitu ja vähendab sõltuvust autotranspordist;
kiirendada omavalitsuste ja riigi koostööd, pakkudes stabiilset ja prognoositavat rahastusallikat;
täita strateegilisi eesmärke, sealhulgas liikuvuse, keskkonna ja rahvatervise valdkonnas;
tagada ligipääs ka väiksematele ja regionaalsetele projektidele, mis muidu jääksid rahastusest kõrvale.

Rohkem vahendeid tähendab rohkem ühendusi, paremat kvaliteeti ja suuremat mõju – see on oluline samm rattasõidu kui säästva liikumisviisi edendamisel.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Jätkatakse meetmega „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Loodud on läbipaistev taotlusvoorude süsteem koos hindamiskriteeriumitega ning rahastatakse objekte, mis toetavad mugava ja hea ligipääsetavusega rattataristu loomist.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Loodud on läbipaistev taotlusvoorude süsteem

Meede on rakendatud

Lühiülevaade

Rattataristu arendamise järjepidevuse tagamiseks on oluline jätkata meetmega „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“. Selle meetme raames:

luuakse läbipaistev taotlusvoorude süsteem, mis tagab võrdse ligipääsu rahastusele kõigile omavalitsustele;
kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid, mis suunavad investeeringud projektidesse, mis loovad mugava, ohutu ja hea ligipääsetavusega rattataristu;
rahastatakse objekte, mis toetavad igapäevast rattasõitu, ühendades elupiirkonnad, teenused ja töö-/õppimiskohad.

Selline süsteem motiveerib omavalitsusi panustama rattataristu arendamisse strateegiliselt ja kvaliteetselt, toetades ühtlasi riiklikke liikuvuse, keskkonna ja tervise eesmärke.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Olemasoleva rattateede võrgustiku laiendamine ja parandamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Ühendatakse olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel. Olemasolevat taristut uuendatakse, parandades kvaliteeti, kõrvaldades auke ja kõrgeid äärekive. Luuakse mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond, julgustades pikemaid ja sagedasemaid sõite. See aitab lahendada ka katkendliku ja halva kvaliteediga taristu probleemi.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Ühendatud katkestuste arv

Uuendatud võrgustiku km

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline mitte ainult uute ühenduste loomine, vaid ka olemasoleva võrgustiku kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb:

ühendada olulised piirkonnad linnades ja naaberomavalitsuste vahel, et tagada rattasõidu järjepidevus ja piirkondadevaheline ligipääsetavus;
uuendada ja parandada olemasolevat taristut, kõrvaldades katkised lõigud, augud, kõrged äärekivid ja muud takistused, mis vähendavad sõidumugavust ja ohutust;
luua mugavam ja atraktiivsem rattasõidu keskkond, mis julgustab inimesi tegema pikemaid ja sagedasemaid rattasõite.

Selline lähenemine aitab lahendada katkendliku ja halva kvaliteediga taristu probleemi, mis on sageli peamine takistus rattasõidu igapäevaseks muutumisel. Kvaliteetne ja ühendatud võrgustik toetab rattasõidu kasvu ning aitab saavutada liikuvuse, keskkonna ja tervisega seotud eesmärke.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Transpordiamet

Tervikteekondi loovate taristu väikeinvesteeringute meetme väljatöötamine ja rakendamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Meetme abil on võimalik lahendada olemasoleva taristu puudusi, väiksemaid katkestusi ja üleminekuid, sh tegeletakse liikluse rahustamise ja liikluskorralduse muutmise, ristmike ohutusega, nn pop-up lahendustega ja 2-1 teede rajamisega.

2026
2029
Indikaatorid

Meetme põhimõtted on välja töötatud

Meede on rakendatud

Lühiülevaade

Rattataristu arendamisel on oluline pöörata tähelepanu ka väiksematele, kuid kriitilistele puudujääkidele, mis takistavad sujuvat ja ohutut rattaliikumist. Selleks on vaja välja töötada ja rakendada väikeinvesteeringute meede, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt lahendada:

olemasoleva taristu katkestusi ja üleminekuid, mis takistavad järjepidevat liikumist;
liikluse rahustamist ja liikluskorralduse muutmist, et tagada ratturitele turvalisem keskkond;
ristmike ohutuse parandamist, kus ratturid puutuvad kokku suurenenud riskidega;
ajutisi nn pop-up lahendusi, mis võimaldavad kiiret katsetamist ja vajaduspõhist sekkumist;
2-1 teede rajamist, kus üks sõidurada on jagatud autode ja ratturite vahel, kuid ratturitele on tagatud eelis ja ohutus.

Meetme abil on võimalik igal aastal ellu viia ca 5 sihitud sekkumist, mis loovad terviklikke ja kasutajasõbralikke rattateekondi ning toetavad rattasõidu kasvu igapäevase liikumisviisina.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Ratta parkimistingimuste parendamine avalike asutuste juures
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Rajatud on mugavad ja turvalised ratta parkimistingimused avalike asutuste klientidele ja töötajatele. Rattakasutus on nähtavam. Rajatakse ca 50 turvalist rattaparklat.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Objektide valimise põhimõtted on välja töötatud

Rajatud rattaparklate ning lisandunud rattakohtade arv

Lühiülevaade

Rattakasutuse soodustamiseks on oluline, et avalike asutuste juures oleksid olemas mugavad ja turvalised rattaparkimisvõimalused nii klientidele kui töötajatele. Hästi kavandatud rattaparklad:

suurendavad rattasõidu nähtavust ja aktsepteeritavust, muutes selle igapäevaseks ja loomulikuks liikumisviisiks;
tagavad rataste turvalisuse, vähendades varguste riski ja suurendades kasutajate usaldust;
toetavad asutuste jalgrattasõbralikkust, mis on oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka töötajate heaolu seisukohalt.

Eesmärgiks on rajada ca 50 turvalist rattaparklat, mis kataks erinevaid avalikke asutusi – koolid, tervishoiuasutused, kultuuri- ja spordirajatised ning omavalitsuste hooned. See on oluline samm rattasõidu igapäevaseks muutmisel ja rattataristu terviklikkuse tagamisel.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Riigi Kinnisvara

Liikluse rahustamine elamupiirkondades ja kõrvalmaanteedel liikluskorralduslike ja ehituslike meetmetega
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Väiksema koormusega tänavad ja kõrvalmaanteed on rattaga liiklejatele ohutud ka ilma eraldi rattateedeta, võimalus kasutada jagatud liiklusruumi kui ka ohutuid rattaradu nii asula sees kui väljas.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Objektide valimise põhimõtted on välja töötatud

Rahustatud liiklusega objektide arv aastas

Lühiülevaade

Rattasõidu ohutuse ja atraktiivsuse suurendamiseks on oluline, et väiksema liikluskoormusega tänavad ja kõrvalmaanteed oleksid rattaga liiklejatele turvalised ka ilma eraldi rajatud rattateedeta. Selleks tuleb rakendada liikluskorralduslikke ja ehituslikke meetmeid, mis võimaldavad:

jagatud liiklusruumi loomist, kus ratturid ja mootorsõidukid liiguvad koos, kuid ratturite ohutus on tagatud madala kiiruse ja selge ruumikasutusega;
ohutute rattaradade rajamist nii asulates kui ka nende vahel, kus liikluskoormus või kiirus seda nõuab;
liikluskiiruse vähendamist ja rahustavaid elemente, nagu tõkked, kitsendused, tõstetud ristmikud ja selged märgistused.

Selline lähenemine võimaldab laiendada rattasõbraliku taristu ulatust ka piirkondades, kus eraldi rattateede rajamine ei ole otstarbekas või võimalik. Eesmärgiks on rajada ja korrastada ca 5 objekti aastas, mis loovad turvalise ja järjepideva rattaliikumise võimaluse ka väiksematel teedel.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kohalikud omavalitsused

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsiooni välja töötamine ja juurutamine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Kontseptsioon on välja töötatud, et ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, hästi tähistatud ja hooldatud rattateedega.

2025
2027
Indikaatorid

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsiooni põhimõtted on välja töötatud ja kokku lepitud

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsiooni on juurutatud

Lühiülevaade

Rattakiirteede võrgustiku kontseptsioon on oluline strateegiline tööriist, mis võimaldab ühendada peamised tõmbekeskused ja linnalähipiirkonnad sujuvate, ohutute ja atraktiivsete rattateedega. Selle kontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine tagab, et:

liikumine rattaga on kiire, mugav ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste transpordiviisidega;
rattateed on hästi tähistatud ja hooldatud, mis suurendab kasutajate turvatunnet ja usaldust taristu vastu;
ühendused on loogilised ja järjepidevad, toetades igapäevast rattasõitu tööle, kooli ja teenuste juurde;
planeerimine on koordineeritud ja andmepõhine, võimaldades suunata ressursse sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal ja mõju.

Selline lähenemine toetab rattasõidu kasvu regionaalsel tasandil, vähendab autostumist ning aitab saavutada kliima- ja terviseeesmärke.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kliimaministeerium
Kohalikud omavalitsused

Teedeprojektide sõltumatute auditite koostamine liiklusõnnetuste arvu ja nende raskusastme miinimumini viimiseks
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Auditite põhimõtted on kaasajastatud ja kokku lepitud. Objektid on kavandatud ohutult, arvestatud on kõikide liiklejagruppidega ning liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed.

2027
2029
Indikaatorid

Teedeprojektide auditite uuendamise vajadused ja võimalused on välja selgitatud ja kokku lepitud

Teedeprojektide auditite läbi viimise juhendmaterjalid on uuendatud

Lühiülevaade

Rattataristu kvaliteet ja ohutus algab hästi kavandatud objektidest. Selle tagamiseks on oluline, et auditite põhimõtted oleksid kaasajastatud ja ühtselt kokku lepitud. See loob selged raamid, mille alusel hinnata taristu vastavust ohutusnõuetele ja kasutusmugavusele.

Kaasaegne auditiprotsess tagab, et:

objektid on kavandatud ohutult, arvestades erinevate liiklejagruppide – sealhulgas lapsed, eakad ja kogenematud ratturid – vajadusi;
liiklusõnnetuste riskid on minimaalsed, kuna tuvastatakse ja kõrvaldatakse varakult võimalikud ohukohad;
taristu vastab strateegilistele eesmärkidele, toetades rattasõidu kasvu ja liiklusohutuse paranemist.

Ühtlustatud auditipõhimõtted aitavad luua usaldusväärse ja võrreldava kvaliteedihinnangu, mis toetab paremat planeerimist, rahastuse suunamist ja kasutajate usaldust rattataristu vastu.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kohalikud omavalitsused

Jalgsi ja rattaga liikumiste potentsiaalimudeli edasiarendus ja koolitused
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Avalikul sektoril on paremad teadmised ja tööriistad suure kasutuspotentsiaaliga rattataristu kavandamiseks, nt võimalus kaardistada põhivõrku ja prioriteetseid ühendusi ning puuduvaid lõike tuvastada.

2025
2027
Indikaatorid

Potentsiaalimudeli edasiarenduste vajadused kaardistatud

Potentsiaalimudeli edasiarendused ellu viidud

Potentsiaalimudeli koolitused läbi viidud

Lühiülevaade

Tõhus ja sihipärane rattataristu arendamine eeldab, et avalikul sektoril on olemas kvaliteetsed teadmised ja tööriistad, mis toetavad strateegilist planeerimist. Selleks on oluline võimaldada:

põhivõrgu kaardistamist, mis loob selge arusaama peamistest rattaliikluse suundadest ja ühendustest;
prioriteetsete ühenduste määratlemist, mis aitab suunata investeeringuid sinna, kus on suurim kasutuspotentsiaal;
puuduvate lõikude tuvastamist, mis võimaldab lahendada katkestusi rattateede võrgustikus ja parandada liikumise järjepidevust.

Selline lähenemine toetab terviklikku ja andmepõhist otsustamist, aitab vältida ressursi raiskamist ning suurendab rattataristu kasutatavust ja atraktiivsust. Lõppkasutajale tähendab see paremaid ja turvalisemaid liikumisvõimalusi, mis omakorda toetab rattasõidu kasvu kui igapäevast liikumisviisi.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kliimaministeerium

Rattateede ning jalgteede taristu kaardi jt andmete korrastamine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Taristu kaart jt andmed on korrastatud.

2025
2027
Indikaatorid

Välja on töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsess

Rattateede ning jalgteede andmestik ja kaardikihid on korrastatud

Lühiülevaade

Teeregister kajastab ratta- ja jalgteetaristu, sealhulgas jalgrattateede, jalgteede ning ühiste ratta- ja jalgteede paiknemist, seisukorda ja kvaliteeti. Selle eesmärk on koondada terviklik ja ajakohane ülevaade olemasolevast taristust, tuvastada puuduvad ühendused ning toetada planeerimist ja arendust.

Selleks on välja töötatud andmete esitamise põhimõtted ja protsessid, mis motiveerivad kõiki taristu haldajaid – kohalikke omavalitsusi, Transpordiametit ning erateede omanikke – esitama korrektselt struktureeritud ja ajakohastatud andmeid. Korrastatud andmestik võimaldab luua kvaliteetse kaardikihi, mis toetab strateegilist otsustamist ja investeeringute suunamist.

Tänu Teeregistri andmestikule saavad rattaga liiklejad planeerida oma teekondi täpsemalt kaardirakendustes (nt Google Maps), mis suurendab jalgrattaliikluse mugavust ja turvalisust ning toetab rattasõidu kui igapäevase liikumisviisi kasvu.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Maa- ja Ruumiamet
Kohalikud omavalitsused
Kliimaministeerium

Rattaga liikujate loendussüsteemi käivitamine riigiteedel
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Toimub jalakäijate ja ratturite loendus.

2026
2027
Indikaatorid

20 loenduspunkti asukohad välja valitud

Loendusüsteem 20-s punktis käivitatud

Lühiülevaade

Jalakäijate ja ratturite loendus on oluline, et saada objektiivne ja ajas võrreldav ülevaade liikumistrendidest ning hinnata taristuarenduste mõju. Loendusandmed aitavad planeerijatel ja otsustajatel suunata investeeringuid sinna, kus vajadus ja kasutuspotentsiaal on suurim. I etapis rajatavad ca 20 loenduspunkti loovad aluse süsteemsele seirele, võimaldavad jälgida muutusi ajas ning toetavad tõenduspõhist strateegia elluviimist ja kommunikatsiooni.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Kliimaministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit

ERS-i seire
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Paremad teadmised ja ülevaade rattaga liikumiste trendidest rattataristu muutustest, rahulolust ja tegevuste mõjust rattakasutusele. Valmivad iga-aastased seireülevaated peamiste mõõdikute lõikes.

Pidev tegevus
Indikaatorid 2026

Peamised mõõdikud ja baastasemed kokku lepitud

Iga-aastane seireülevaade koostatud

Lühiülevaade

Paremad teadmised ja regulaarne ülevaade rattaliikluse trendidest, taristu muutustest, kasutajate rahulolust ja tegevuste mõjust on strateegia tulemusliku elluviimise eelduseks. Ilma usaldusväärse ja ajakohase infota ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgid täituvad, millised tegevused toimivad ning kus on vaja täiendavat sekkumist. Iga-aastased seireülevaated peamiste mõõdikute lõikes loovad aluse teadlikuks otsustamiseks, aitavad suunata ressursse tõhusamalt ning toetavad läbipaistvust ja koostööd eri osapoolte vahel.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Koostöövõrgustik
Kliimaministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit

ERS tegevuskava iga-aastane uuendamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Iga aasta mai lõpuks koostatud ülevaade ERS-i eesmärkide ja tegevuskava täitmisest ning strateegia elluviimiskava täiendatud.

Pidev tegevus
Indikaator 2026

Ülevaade on koostatud, elluviimiskava täiendatud

Lühiülevaade

Ülevaade Eesti Ratta- ja jalgteede strateegia (ERS) eesmärkide ja tegevuskava täitmisest on oluline, et hinnata senise töö tulemuslikkust, tuvastada kitsaskohad ning suunata edasisi tegevusi tõenduspõhiselt. Regulaarne seire loob aluse strateegia ajakohastamiseks, aitab hoida fookust kokkulepitud eesmärkidel ning toetab läbipaistvat ja vastutustundlikku juhtimist. Samuti võimaldab see KOV-idel, riigiasutustel ja partneritel paremini planeerida ressursse ning teha koostööd, lähtudes ühisest arusaamast senisest arengust ja vajalike sammude prioriteetsusest.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Koostöövõrgustik

Eesti rattastrateegia (ERS) põhimõtete integreerimine teistesse arengudokumentidesse
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

ERS-iga arvestatakse uute arengudokumentide koostamisel. Uute arengudokumentide koostajad on teavitatud ja varustatud vajaliku infoga ning uutes dokumentides kajastuvad juba kokku lepitud rattakasutuse edendamise põhimõtted ja eesmärgid.

Pidev tegevus
Indikaatorid

ERSi põhimõtted on avalikustatud ning lihtsasti kättesaadavad

Seotud arengudokumentide uuendamisel või uute koostamisel vajalik sisend antud ERSi põhimõtetega arvestamiseks

Lühiülevaade

Rattastrateegia põhimõtete ja eesmärkide arvestamine uute arengudokumentide koostamisel on oluline, et tagada poliitikate kooskõla ja strateegiline järjepidevus. Kui arengudokumentide koostajad on teadlikud rattastrateegiast ning varustatud vajaliku infoga, saab vältida vastuolusid ja dubleerimist ning tagada, et investeeringud ja tegevused toetavad juba kokku lepitud suundi. See aitab kiirendada rattakasutuse edendamist, tugevdada valdkondadevahelist koostööd ning tagada, et rattaga liikumine on integreeritud laiematesse transpordi-, ruumiplaneerimise ja keskkonnaeesmärkidesse.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Koostöövõrgustik

Piirkondlike ja kohalike rattakasutuse edenduse rakenduskavade huvitatud koordineerijate väljaselgitamine ning kavade koostamine
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Kokkulepped kohalike eestvedajatega rakenduskava koostamiseks saavutatud, omanik leitud. Prioriteediks üle 5000 elanikuga KOV-id. KOV-i eestvedamisel koostatakse piirkondlik rakenduskava, olemas selge seisukoht ja teekaart rattateede põhivõrgust, puuduvatest olulistest ühendustest ja prioriteetsetest tegevustest maakondades.

2026
2026
Indikaatorid

Välja on valitud ja kokkulepe saavutatud ühe KOViga rakenduskava koostamiseks

Piirkondlik rakenduskava on valmis

Lühiülevaade

Kokkulepped kohalike eestvedajatega ja rakenduskava koostamise algatamine on kriitilise tähtsusega strateegia elluviimiseks piirkondlikul tasandil. Üle 5000 elanikuga KOV-id omavad suuremat potentsiaali rattakasutuse kasvuks ning nende eestvedamisel koostatud rakenduskavad aitavad tagada, et tegevused lähtuvad kohaliku konteksti vajadustest ja võimalustest. Selge seisukoht ja teekaart rattateede põhivõrgust, olulistest ühendustest ning prioriteetsetest tegevustest omavalitsustes loovad aluse sihipäraseks ja koordineeritud arendustegevuseks, mis toetab riiklikke eesmärke ning võimaldab ressursse tõhusamalt suunata.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kohalikud omavalitsused

Pehmete toetusmeetmete väljatöötamine KOV-idele ja rakendamine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

KOV-ide kavandamiskompetentsi (planeerimine/projekteerimine/uuringute tellimine jne) tõstmine. Pilootprojekti käivitamine.

2026
2027
Indikaatorid

Kompetentsi tõstmise meetme kontseptsioon ja sisu on välja töötatud

Välja on valitud ja kokkulepe sõlmitud ühe KOViga pilootprojekti läbiviimiseks

Pilootprojekt on käivitatud, sisend toetusmeetme edasiseks arendamise kogutud

Lühiülevaade

KOV-ide kavandamiskompetentsi tõstmine ja pilootprojekti käivitamine on vajalik, et tagada kvaliteetne, kasutajakeskne ja kestlik rattataristu arendamine. Kohalikud omavalitsused on võtmerollis rattateede planeerimisel ja elluviimisel, kuid sageli napib neil spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud tõenduspõhiste otsuste tegemiseks. Kavandamiskompetentsi tõstmine (sh planeerimine, projekteerimine, uuringute tellimine) aitab vältida vigu, suurendab investeeringute tõhusust ning toetab riikliku strateegia eesmärkide saavutamist. Pilootprojekt võimaldab testida ja levitada häid praktikaid, luua koostöömudeleid ning pakkuda praktilist tuge KOV-idele, et kiirendada kvaliteetse rattataristu arengut kogu Eestis.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel
Transpordiamet

Soovitud tulemus:

Loodud täienduskoolitusprogrammid. Avaliku sektori spetsialistid on võimekad rattakasutuse edendusega arvestava planeerimise ja projekteerimise alal.

2025
2028
Indikaatorid

Täiendkoolitusprogrammi loomise arutelud on alustatud, kontseptsioon kokku lepitud

Täiendkoolitusprogrammi sisu on koostatud

Täiendkoolitusprogramm loodud ja koolitused kavandatud

Lühiülevaade

Avaliku sektori pädevuse tõstmine jalakäijate ja ratturite vajadusi arvestava planeerimise ja otsustamise teemadel on vajalik, kuna see aitab tagada kvaliteetse, turvalise ja jätkusuutliku liikluskeskkonna arendamise. Jalakäijad ja ratturid on liikluses kõige haavatavamad, mistõttu nende vajaduste arvestamine on otseselt seotud liiklusohutuse ja rahvatervise parandamisega. Pädevuse suurendamine toetab ka riigi ja Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide, sh kliimaeesmärkide, rohepöörde ja ligipääsetavuse nõuete täitmist. Teadlikum planeerimine ja otsustamine võimaldab teha kuluefektiivsemaid investeeringuid, vähendada vigade ja hilisemate ümberehituste riski ning suurendada elanike usaldust avaliku sektori otsuste vastu. Lisaks loob see sotsiaalselt õiglasema linnaruumi, kus liikumine on turvaline ja mugav kõigile, sõltumata vanusest, terviseseisundist või liikumisviisist.

Vastutaja

Transpordiamet

Partnerid

Maa- ja Ruumiamet
Kliimaministeerium

Rattakasutuse edendamise koostöövõrgustiku loomine ja tegevuse koordineerimine
Kliimaministeerium

Soovitud tulemus:

Rattakasutuse edendamine on juhitud, riigiastutuste rollid on selged, ülesanded jaotatud ja koostöö sujub. Koondab ja vahendab parimaid praktikaid ja teadmisi. Selge vastutusahela loomine, strateegia rakendumiseks vajalike tegevuste juhtimise ühte kohta koondamine.

Pidev tegevus
2024
2025
Indikaatorid

Eesti rattastrateegia kootöökokkulepe on allkirjastatud

Rattastrateegia elluviimiskava on juhitud, seotud osapooled kohtuvad vähemalt korra aastas

Lühiülevaade

Tugeval koostöövõrgustikul on oluline roll strateegia elluviimisel. See aitab liikuda üksikute projektide tasandilt süsteemse rattakastutuse edendamiseni, mis on eeltingimus selleks, et tegevused oleksid mõjusad. Praktika näitab, et edukates riikides ja linnades on võrgustikupõhine koostöö sageli olnud strateegilise muutuse käivitaja.

Vastutaja

Kliimaministeerium

Partnerid

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Kultuuriministeerium
Teadlikkuse tõstmine regulaarsete liikuma kutsuvate ja tervislike eluviiside kohta
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Soovitud tulemus:

Liikumise edendamise sõnumid on avalikus ruumis näha ja kuulda ning info on päevakajaline.

Pidev tegevus
Indikaatorid 2025

2025. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud

Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2026. aastaks

Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2025. aasta kohta on koostatud

Teadlikkuse tõstmiseks on oluline liikumisharrastuse valdkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide koostöö ja ühine panus. Selleks loodi Kultuuriministeeriumi ja Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eestvedamisel asutuste kommunikatsioonitöötajate töögrupp, kes planeerib ja viib ühiselt ellu liikumisaktiivsuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid.

 

Indikaatorid 2024

1. Valdkondadeülene kampaaniate kalenderplaan 2024. aastaks on koostatud – TEHTUD
2. 2024. aasta kampaaniad on vastavalt kalenderplaanile ellu viidud – TEHTUD
3. Koostatud on valdkondadeülene kalenderplaan 2025. aastaks – TEHTUD
4. Kampaaniate tulemuste kokkuvõtted 2024. aasta kohta on koostatud – TEHTUD

Vastutaja

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Partnerid

Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Tartu Ülikooli Liikumislabor

Avalik-õigusliku ringhäälingu kaasamine ning erinevates meediaprogrammides liikumise teema järjepidev kajastamine
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Soovitud tulemus:

Liikumise teema on meedias ja avalikus inforuumis nähtav ning mitmekülgselt kajastatud, materjalid on järelvaadatavad ja lihtsasti ligipääsetavad.

Pidev tegevus
Indikaatorid 2025

Liikumise teema järjepidev kajastamine vastavalt kommunikatsiooniplaanile

Koostöös ERRiga on toodetud liikumisteemalised videod

Lühiülevaade

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on kaasanud avalik-õigusliku ringhäälingu teavitustegevustesse, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri juurutamisele.

 

Indikaatorid 2024

1. 2023. a koostati 6 liikumissoovituste klippi, mida näidati ERR kanalites ja LHKK sotsiaalmeedias, edastati ka LHKK partneritele kasutamiseks – TEHTUD
2. 2024. a on planeeritud 5 lühiloengut liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
3. 2024. a on planeeritud 5 inspiratsioonivideot liikumise kasulikkuse teemadel ERR kanalites näitamiseks ning sotsiaalmeedias jagamiseks – TEHTUD
4. 2024. a on planeeritud lastele suunatud liikumisklipid lasteprogrammide vahelisel ajal – TEHTUD
5. Olemas on valdkondadeülene kalenderplaan liikumise teema järjepideval kajastamisel – TEHTUD

Vastutaja

SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Partnerid

Tervise Arengu Instituut
Tervisekassa
Eesti Rahvusringhääling

Sotsiaalministeerium
Terviseportaalis tervisenäitajate disainimine inimesekeskseks
Sotsiaalministeerium

Soovitud tulemus:

Kasutaja näeb terviseportaalis graafikutena tervise- ja liikumisandmeid ja teaduslikult tõestatud ohte ning soovitusi.

2026
2027
Indikaatorid

On analüüsitud tervise- ja liikumisandmete kättesaadavaks tegemise võimalusi terviseportaalis

Analüüsitud on kasutajasõbralikkust ja ohte

Andmed koos soovitustega on tehtud kättesaadavaks

Lühiülevaade

Selleks, et inimesel oleks ees terviklik pilt enda tervisenäitajatest, peaksid tervise ja liikumise andmed ja trendid (paranemine ja halvenemine) olema terviseportaalis nähtavad koos teaduslikult tõendatud ohtude ja soovitustega.

Vastutaja

Sotsiaalministeerium

Partnerid

Tervisekassa
TEHIK
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Tervise Arengu Instituut
Kultuuriministeerium

Seikluste Laegas – sõpradega liikumise ja maitsete maailmas
Tervise Arengu Instituut

Soovitud tulemus:

Lasteaedades on kasutusel Seikluse Laeka metoodika istumisaja vähendamiseks ja aktiivse liikumise edendamiseks.

Pidev tegevus
Indikaatorid

Seikluste Laegas sekkumise piloteerimine on läbi viidud

Mõju-uuring võrdlusgrupiga on läbi viidud

Lühiülevaade

Tervise Arengu Instituut on kohandanud Eesti oludele ning piloteerib ja hindab sekkumist „Seikluste Laegas sõpradega liikumise ja maitsete maailmas” (inglise keeles „Toybox“), mis on teaduspõhine 3–7-aastaste
aste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud lapsevanemaid kaasav sekkumine lasteaias. 2025/26 õa pakutakse sekkumist koostöös Tervisekassa ja KOV toetusega üle Eesti. Alustas 9 koolitusgruppi, kokku liitus 59 lasteaeda (kaasatud 88 uut rühma).
Sekkumise ülevaade ja mõju-uuringu aruanne avaldatakse oktoobri lõpus 2025.

Lisainfot
Vastutaja

Tervise Arengu Instituut

Partnerid

Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli Liikumislabor