28.–30. oktoobrini olid 15 maakonna spordiliidu esindajad koos Kultuuriministeeriumi ja kompetentsikeskuse meeskonnaga õppereisil Kopenhaagenis. Reisi eesmärk oli tutvuda Taani heade praktikatega liikumisharrastuse edendamisel ja saada mõtteid, kuidas luua keskkonda, mis toetab inimeste igapäevast liikumist.
Liikumine ei ole kulu, vaid investeering
Esimene kohtumine toimus rahvusvahelises liikumisharrastuse organisatsioonis ISCA, mis ühendab spordi- ja kultuuriorganisatsioone enam kui 100 riigist. ISCA president Mogens Kirkeby rõhutas, et liikumisharrastust nähakse sageli kuluna, kuigi tegelikult on see investeering inimeste tervisesse, tööhõivesse ja heaolusse. Eesti kulutab spordile ja vabaajategevusele 0,5% SKP-st, mis on üle ELi keskmise. Kirkeby sõnul ei ole aga kõige olulisem summa, vaid see, millesse raha paigutatakse: rajatised üksi inimesi liikuma ei pane, selleks on vaja ka inimesi ja programme.
Kirkeby rääkis ka valdkonna väljakutsetest, näiteks laste turvalisusest ja nn jalgpallipimedusest. Viimase all pidas ta silmas seda, et spordist rääkides mõeldakse sageli eelkõige suurtele võistlusaladele, kuigi enamik inimesi liigub hoopis teistel viisidel. Tema sõnul ei piisa hea praktika ülekandmiseks ainult ettekannetest. Vaja on päriselt kokku saada, teineteiselt õppida ja leida pühendunud meeskond, kes ideed ellu viib.
Taani mudel: tugevad klubid ja vabatahtlikud
Päeva teises pooles tutvustasid Taani suurima rahvaspordiorganisatsiooni DGI Suur-Kopenhaageni piirkonna juht Jakob Juhl Pedersen ja spordipoliitika juht Kasper Lund Kirkegaard Taani spordimudelit. Taanis töötavad kõrvuti kaks katusorganisatsiooni. DGI keskendub rahvaspordile ja kogukondadele, olümpiakomitee DIF võistlus- ja tippspordile.
Taanis on 14 piirkondlikku DGI liitu ja umbes 7500 vabatahtlike poolt juhitud klubi. Spordiklubisse kuulub 80% Taani lastest ja kolmandik täiskasvanutest. Vabatahtlikku tööd teeb umbes 40% taanlastest ning spordis on vabatahtlike kõige rohkem.
Meie jaoks oli huvitav DGI koostöö omavalitsustega. Strateegilise partnerluse leping sõlmitakse KOViga vähemalt kolmeks aastaks ja selle allkirjastab linnapea. Partneritel on ühised eesmärgid, näiteks klubiliikmete arvu kasv ning ühine rahastus.
Teisel päeval: koolisport, kogukonnakeskus ja rattalinn
Teisel päeval jätkus kohtumine DGI-ga ning arutati, kuidas tegevuse tulemusi hinnata ja mõõta. Seejärel tutvustas Taani Koolispordi Liit, kuidas toetatakse koole ja õpetajaid ning kuidas saada lapsed ja noored rohkem liikuma. Arutelus otsiti koos lahendusi, mida saaks kohandada Eesti omavalitsuste, spordiklubide, koolide ja kogukondade vajadustele.
Pärastlõunal külastati uues linnaosas Jernbanebyenis asuvat kogukonnakeskust Spor10. Endisele raudteealale rajatud keskus näitab, kuidas luua kohtumispaik, mis toetab kogukonda, liikumist ja aktiivset eluviisi juba enne, kui linnaosa ise valmis on. Samuti tutvustati Civic Dollarsi lahendust, mis digitaalse tasusüsteemi kaudu motiveerib inimesi avalikku ruumi kasutama ja kogukonna tegevustes osalema.
Päev lõppes rattatuuriga. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri taustaga giid rääkis, kuidas Kopenhaageni rattavõrgustik rajati ja rahastati, kuidas autode arvelt on loodud rohkem ruumi jalgratturitele ning millised lahendused on töötanud ja millised mitte.
