Miks see projekt on vajalik?
Rahvastiku vananemine kiireneb. Kukkumisriskiga eakate arv kasvab. Kehaline passiivsus on laialt levinud. Kuid süsteemsed, objektiivset mõõtmist ja digilahendust integreerivad kukkumisennetusprogrammid puuduvad.
Heaolutehnoloogiate lahenduste väljatöötamine – esimene etapp
Arendatakse digitaalne heaoluplatvorm „Tervisetugi” kukkumisriskiga 65+ vanemaealiste funktsionaalse võimekuse toetamiseks. Heaoluplatvormi liidesena katsetatakse (a) lähedaste toe, (b) sotsiaal- või tervishoiunõustaja ja (c) kogukonnajuhendaja mõju vanemaealiste kehalise ja vaimse tervise näitajatele. Projekt ühendab Norra tervisekeskuste teenusmudeli ja tõenduspõhise nõustamismetoodika ning Soome UKK Instituudi ExSed liikumisaktiivsuse objektiivse mõõtmislahenduse ühtseks tervikuks.
Projekti eesmärgid joonduvad kolmel tasandil, et luua innovatiivne „Tervisetugi“ heaoluplatvorm:
(1) lühiajaline piloteerimisprogramm (etapp 1): tehnilise lahenduse katsetamine sihtrühma gruppide võrdluses ja kulutõhususe väiksemal skaalal mõõtmine, ning kasutajakogemuse hindamine;
(2) laialdasem üle-eestiline sekkumisprogramm (etapp 2): teadusuuringuna valideeritakse teenusmudel statistiliselt usaldusväärse arvu kasutajatega võrdlusgrupi analüüsi meetodil ning luuakse riikliku süsteemi tasandi integratsioonid sotsiaalhoolekande ja tervishoiuplatvormide vahel.
(3) pikaajaliselt (pärast etapp 2): „Tervisetugi“ heaoluplatvorm skaleeritav ja kulutõhus: nii kitsalt kukkumisriskiga vanemaealiste sihtrühmas kui ka muudes sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemides. Sh laiendatakse Tervisetugi kontseptsiooni sarnaselt Norra mudelile 12-nädala käitumismuutuse programmideks 5 harjumusmoodulina:
Toetust antakse sotsiaalministri 18.12.2025 määruse nr 74 „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ alusel ning määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele vastavate lahenduste toetamiseks.
Programmikirjeldus: https://www.tehnopol.ee/heaolutehnoloogiate-programm/
Taotlemise tingimused: https://rtk.ee/Heaolutehnoloogiate-lahenduste-valjatootamine-I-etapp
NB! Antud projekt ei ole veel saanud esimese etapi positiivset rahastusotsust, tegemist on ideekavandiga.

Eestis elab 2024. aasta seisuga üle 280 000 vähemalt 65-aastase inimese, moodustades ligikaudu 21% kogu elanikkonnast (Statistikaamet, 2024). Rahvastiku vananemine kiireneb: 2040. aastaks prognoositakse 65+ vanusegrupi osakaalu kasvu 28%-ni. Tervise Arengu Instituudi andmetel ei täida hinnanguliselt 60% 65-aastastest ja vanematest soovituslikku 150-300 minutit mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas. Kehaline passiivsus on kukkumisriski olulisim muudetav riskitegur, põhjustades lihastoonuse ja tasakaalu halvenemist, mis omakorda suurendab kukkumise tõenäosust.
Kukkumised on eakate hulgas peamine vigastussurma põhjus Euroopas ning Eestis registreeritakse aastas üle 12 000 eakate kukkumisega seotud haiglaravi juhu (Kukkumiste multifaktoriaalne ennetusprogramm TTH71 lähteülesanne, 2022). Ligi 20-30% üle 65-aastastest kukub vähemalt korra aastas, millest märkimisväärne osa põhjustab reieluukaela või randme murdu, püsivat funktsionaalset langust ja institutsionaliseerimise vajadust. Kukkumishirm ise piirab liikumist isegi siis, kui füüsilisi vigastusi ei ole tekkinud, tekitades sotsiaalset isolatsiooni ja depressiooni, mis kiirendavad kognitiivsete võimete langust.
Tartu Ülikooli kukkumiste multifaktoriaalse ennetuse hindamise raport TTH71 tuvastas 2025. aastal, et Eestis puudub kukkumiste ennetuse süsteemne lähenemine ning kukkumiste multifaktoriaalne ennetus on kulutõhus üksnes juhul, kui sekkumise mõju kestab vähemalt 3 aastat (~17 500 €/QALY).
Digipõhine pidev eneseseire toetab seda eeldust, kuna hoiab kasutaja aktiivsena kauem kui traditsiooniline ühekordne hindamine.

Teadusartikkel: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9578083/
Samdal, Gro Beate, and Eivind Meland. “Ten years’ of Healthy Life Centers–research and directions for future work.” Scandinavian Journal of Public Health 50.7 (2022): 1034-1038.

Teadusartikkel: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9924963/
Sjöros, Tanja, et al. “Reducing sedentary time and whole-body insulin sensitivity in metabolic syndrome: a 6-month randomized controlled trial.” Medicine and science in sports and exercise 55.3 (2022): 342.
Lahenduse tuumaks on digitaalne heaoluplatvorm, mida projekti raames arendatakse ja konfigureeritakse kukkumisriskiga vanemaealiste
teenusmudeliks nime all „Tervisetugi".
Heaoluplatvormil luuakse kolm eraldiseisvat seadistust vastavalt kolmele nõustamismudelile:
(a) Peretoe mudel: osalejate lähivõrgustik seab platvormi kaudu ühiseid eesmärke, jälgib aktiivsust ja annab toetavat tagasisidet, luues sotsiaalse motivatsioonikeskkonna.
(b) Sotsiaalnõustaja mudel: MI-koolitusega spetsialist kasutab platvormi individuaalsete nõustamissessioonide struktureerimiseks, eesmärkide seadmiseks ja edenemise jälgimiseks.
(c) Kogukonnajuhendaja mudel: koolitatud kogukonnajuhendaja juhib väikest gruppi, kasutades grupidünaamikat ja vastastikust motivatsiooni liikumisaktiivsuse toetamiseks.
Uuri, milline peaks olema Sinu esimene samm ning millest alustada.
Käid koolis ja tööl korraga? Karjäär on pingeline ja aeganõudev? Leia võimalusi, kuidas liikumiseks aega leida!
Kui palju sa igapäevaselt liigud? Ja kas sellest piisab, et tervist korras hoida?
Kõnnid? Jooksed? Sõidad autoga? Uuri välja, kui aktiivne sa tegelikult oled!
Riigikantselei innovatsioonifondist otsustati toetada liikumisretsepti sekkumise väljatöötamist ja katsetamist.