Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju füüsilisele tervisele, psühholoogilisele heaolule, akadeemilistele edukusele ja vaimsele töövõimele. Kehalise kirjaoskuse (physical literacy) kontseptsioon selgitab, mil moel sõltub kehaline aktiivsus indiviidi kognitiivsetest, afektiivsetest, käitumuslikest, sotsiaalsetest ja füüsilistest omadustest. Sekkumisprogrammi eesmärk on püsivalt edendada noorte täiskasvanute kehaliselt aktiivset eluviisi.
Igal aastal läbib Eesti Kaitseväes (KV) ajateenistuse umbes 4000 noort täiskasvanut. Kehaline kasvatus on lahutamatu osa KV väljaõppeprogrammist, mis kestab 8-11 kuud. See ajavahemik ning Eesti KV organisatsioon ja infrastruktuur pakuvad optimaalseid tingimusi potentsiaalselt tõhusaks sekkumiseks, mille eesmärk on parandada märkimisväärse osa Eesti elanikkonna kehalist aktiivsust ja tõhustada nende tervisekäitumist.
Sekkumisuuringu peamine eesmärk on parandada kehalist kirjaoskust, tõsta tervisega seotud kehalist aktiivsust ja suurendada ajateenijate kehalist töövõimet moel, mis aitaks osalejatel säilitada paranenud tervisekäitumist ka pärast ajateenistuse lõppu, reservväelastena. Sellega püütakse parandada olulise osa Eesti ühiskonna – reservväelaste – tervisekäitumist ja psühholoogilist heaolu. Eesmärk on viia läbi KV praeguse kehalise kasvatuse programmi psühholoogiliste aspektide põhjalik analüüs ning töötada välja sekkumise strateegiad, mis parandavad erinevaid kehalise kirjaoskuse elemente ning suurendavad kehalist aktiivsust ja kehalist töövõimet.