Liikumine ja füüsiline tervis

Regulaarne liikumine on üks lihtsamaid viise oma tervise korras hoidmiseks ja parandamiseks.

Südame-veresoonkonnahaigused on eestimaalaste peamiseks surmapõhjuseks. Rohkem kui pooled täiskasvanud on liigse kehakaaluga, mis on paljude krooniliste haiguste otsene või kaudne põhjus. Viimased 20 aastat veedavad eestimaalased haigustega võideldes. Samas on teaduslikult tõestatud, et paljud nendest haigustest ja häiretest on ennetatavad ja ravitavad liikumisaktiivsuse tõstmise ning elustiili muutusega.

Mis on vähese liikumise mõju füüsilisele tervisele?

Üleliigne kehakaal ja rasvumine

Vähenenud energiakulu põhjustab kehakaalu tõusu.

Alaselja ja liigesevalud

Istuv eluviis põhjustab seljavalu ja kehahoiakuprobleeme.

Südame-veresoonkonna haigused

Vähene liikumine põhjustab suurenenud riski kõrge vererõhu, südamehaiguste ja insuldi tekkeks.

Luude hõrenemine

Füüsilise koormuse puudumine viib lihasmassi ja luutiheduse vähenemiseni.

II tüübi diabet

Vähene liikumine võib põhjustada insuliiniresistentsust ja II tüüpi diabeeti.

Nõrgem vastupidavus haigustele

Füüsiline aktiivsus tugevdab immuunsust, selle puudumine aga nõrgestab keha kaitsevõimet.

Vähe energiat ja suurem väsimus

Kehv füüsiline vorm põhjustab kiiremat väsimist.

Suurenenud risk varajasele surmale

Istuv eluviis on seotud kõrgema suremusega erinevatesse haigustesse.

Kui palju peab liikuma, et tervis oleks korras?

𝐕𝐚̈𝐢𝐤𝐞𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 (𝟏–𝟐-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega,
  • ärkveloleku ajal kärus, söögitoolis vm istumine maksimaalselt 1 tund korraga,
  • ekraaniaeg: 0 minutit, alates 2. eluaastast alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐞𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 (𝟑–𝟕-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,
  • alates 5. eluaastast teha vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,
  • ekraaniaeg: alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 -𝐧𝐨𝐨𝐫𝐞𝐝 (𝟕–𝟏𝟖-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,
  • vähemalt kolmel päeval nädalas teha lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,
  • koolitööga mitte seotud ekraaniaeg alla 2 tunni päevas.

𝐓𝐚̈𝐢𝐬𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐧𝐞𝐦𝐚𝐞𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝:

  • liikuda tuleb regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev, sh 150–300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75–150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega või kombineerida mõlema intensiivsusega kehalisi tegevusi,
  • kahel või rohkemal päeval nädalas peaks tegema ka lihasharjutusi, mis tugevdavad kõiki peamisi lihasgruppe,
  • vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks teha tasakaalu- ja venitusharjutusi,
  • vähendama peab istumisaega ning teha vähemalt korra tunnis sirutus- ja venituspause,
  • kõik täiskasvanud peaksid vähendama ekraaniaega.

 

Perearst Diana Ingeraineni liikumissoovitused:

Kardioloog Margus Viigimaa liikumissoovitused:

Seotud uuringud

Liikumisharrastuse uuringud pakuvad teaduslikku tõestust liikumise olulisusest ning vajalikkusest.

Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine

2024 - SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Turu-uuringute AS

Veel mõtteid

Tervis
Liikumine & vaimne tervis

Uuri, kuidas saab liikumisega oma vaimset tervist turgutada.

Liikumine ja trenn
Pole kunagi trenni teinud – kuidas alustada?

Uuri, milline peaks olema Sinu esimene samm ning millest alustada.

Eluetapid
Kiire eluviis

Käid koolis ja tööl korraga? Karjäär on pingeline ja aeganõudev? Leia võimalusi, kuidas liikumiseks aega leida!

Tervis
Liikumine & füüsiline tervis

Kui palju sa igapäevaselt liigud? Ja kas sellest piisab, et tervist korras hoida?

Liikumine ja trenn
Testi oma liikumist!

Kõnnid? Jooksed? Sõidad autoga? Uuri välja, kui aktiivne sa tegelikult oled!

Uudised ja lood
Eestis hakatakse katsetama liikumisretsepti

Riigikantselei innovatsioonifondist otsustati toetada liikumisretsepti sekkumise väljatöötamist ja katsetamist.