Liikumine ja vaimne tervis

Statistika kohaselt on Eesti elanike vaimse tervise häired viimastel aastatel üha rohkem kasvamas. Regulaarne liikumine on aga kõige lihtsam viis hoida nii füüsiline kui ka vaimne tervis korras ning aitab isegi leevendada ärevust ja depressiooni ilminguid. Juba pool tundi liikumist parandab tuntavalt meeleolu ja annab energiat.

Kuidas mõjutab liikumine vaimset tervist?

Vähendab stressi
Parandab meeleolu
Leevendab ärevust ja depressiooni
Tõstab enesehinnangut
Parandab und
Tugevdab keskendumisvõimet
Annab energiat ja vähendab väsimust
Aitab toime tulla negatiivsete emotsioonidega
Parandab loovust ja probleemilahendusoskust
Soodustab sotsiaalset suhtlust

Miks soovitavad psühholoogid liikumist?

Kui palju peab liikuma, et nii füüsiline kui vaimne tervis oleks korras?

𝐕𝐚̈𝐢𝐤𝐞𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 (𝟏–𝟐-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega,
  • ärkveloleku ajal kärus, söögitoolis vm istumine maksimaalselt 1 tund korraga,
  • ekraaniaeg: 0 minutit, alates 2. eluaastast alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐞𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 (𝟑–𝟕-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,
  • alates 5. eluaastast teha vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,
  • ekraaniaeg: alla 60 minuti päevas, kuid mida vähem, seda parem.

𝐊𝐨𝐨𝐥𝐢𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 -𝐧𝐨𝐨𝐫𝐞𝐝 (𝟕–𝟏𝟖-𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐞𝐝):

  • vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega,
  • vähemalt kolmel päeval nädalas teha lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi,
  • koolitööga mitte seotud ekraaniaeg alla 2 tunni päevas.

𝐓𝐚̈𝐢𝐬𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐧𝐞𝐦𝐚𝐞𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝:

  • liikuda tuleb regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev, sh 150–300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75–150 minutit nädalas tugeva intensiivsusega või kombineerida mõlema intensiivsusega kehalisi tegevusi,
  • kahel või rohkemal päeval nädalas peaks tegema ka lihasharjutusi, mis tugevdavad kõiki peamisi lihasgruppe,
  • vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks teha tasakaalu- ja venitusharjutusi,
  • vähendama peab istumisaega ning teha vähemalt korra tunnis sirutus- ja venituspause,
  • kõik täiskasvanud peaksid vähendama ekraaniaega.

Liikumisele lisaks tuleks kindlasti järgida ka toitumise ja uneaja soovitusi!

Seotud uuringud

Liikumisharrastuse uuringud pakuvad teaduslikku tõestust liikumise olulisusest ning vajalikkusest.

Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine

2024 - SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Turu-uuringute AS

Veel mõtteid

Tervis
Liikumine & vaimne tervis

Uuri, kuidas saab liikumisega oma vaimset tervist turgutada.

Liikumine ja trenn
Pole kunagi trenni teinud – kuidas alustada?

Uuri, milline peaks olema Sinu esimene samm ning millest alustada.

Eluetapid
Kiire eluviis

Käid koolis ja tööl korraga? Karjäär on pingeline ja aeganõudev? Leia võimalusi, kuidas liikumiseks aega leida!

Tervis
Liikumine & füüsiline tervis

Kui palju sa igapäevaselt liigud? Ja kas sellest piisab, et tervist korras hoida?

Liikumine ja trenn
Testi oma liikumist!

Kõnnid? Jooksed? Sõidad autoga? Uuri välja, kui aktiivne sa tegelikult oled!

Uudised ja lood
Eestis hakatakse katsetama liikumisretsepti

Riigikantselei innovatsioonifondist otsustati toetada liikumisretsepti sekkumise väljatöötamist ja katsetamist.