Tegevuskava

Menüüicon/16/arrow-down

Terviklik lähenemine

Aktiivse eluviisi edendamine on mitmetahuline väljakutse. Ühiskonnas, kus töö iseloom on muutunud ja arenenud tehnoloogia pakub mitmeid mugavusteenuseid, on vähenenud vajadus füüsilise aktiivsuse järele. Istuv eluviis on muutumas üha tavapärasemaks ja ka toitu tarbitakse sageli rohkem kui keha jõuab ära kulutada. Kõik eelnev aga on suurendanud ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide riski.

Oluline on mõista, et aktiivne liikumine ei tähenda üksnes sportimist või treeningut, vaid ka igapäevaste liikumisviiside valikut. Suuremat rolli peab hakkama mängima jalakäimine ja rattasõit nii tööle, kooli kui ka vaba aja tegevustesse liikumisel. Kui rattakasutus ja muu aktiivne liikumine muutuvad mugavaks, turvaliseks ja loomulikuks osaks igapäevaelust, paraneb rahvatervis, väheneb sõltuvus autokasutusest ning paraneb ka linnaruumi ja keskkonna kvaliteet. 

Järgnevad lähenemissuunad on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud ülemaailmse tegevuskava nelja põhisuunaga, keskendudes aktiivse ühiskonna, keskkonna, inimese ja süsteemi loomisele.

Sotsiaalsed normid ja suhtumine
Loome ühiskonnas paradigma muutuse, suurendades teadmisi ja mõistmist ning väärtustades regulaarse aktiivse liikumise kasu tervisele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Eesmärk on kujundada hoiakud, mis teevad liikumisest loomuliku ja väärtustatud osa igapäevaelust kõigi vanuste ja võimetega inimeste jaoks. Aktiivne liikumine aitab tugevdada ühtekuuluvustunnet, parandada tervist ja kujundada hoolivamat keskkonda. Erilist tähelepanu pööratakse rattaga liikumise positiivse kuvandi arendamisele, et see muutuks ühiskonnas nähtavaks, igapäevaseks ja väärtustatud liikumisviisiks. Nii paraneb liikluskultuur, väheneb vastandumine ning suureneb vastastikune arvestamine.
Ruumid ja kohad
Loome liikumist toetava keskkonna nii linnaruumis kui ka maastikel, kus turvalised ja ligipääsetavad võimalused kutsuvad liikuma igas vanuses ja võimekusega inimesi. Sidus tänavaruum, läbimõeldud rattateed ja ühendused ühistranspordiga muudavad liikumise mugavaks igapäevaseks valikuks ning pakuvad samas ka võimalusi sportimiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks. Selline terviklik lähenemine toetab tervist, vähendab autost sõltuvust ning parandab nii elukeskkonna kvaliteeti kui ka ligipääsu erinevatele sihtkohtadele. Kui keskkond on atraktiivne ja mugav, saab liikumisest loomulik ja kõigile kättesaadav osa igapäevaelust.
Programmid ja võimalused
Liikumine annab vabaduse, toetab heaolu ja tugevdab kogukonnatunnet. Loome ja edendame ligipääsu võimalustele, mis toetavad liikumise kui igapäevase harjumuse kujunemist. Pakume programme, liikumist toetavat haridust, ja kogukondlikke tegevusi, mis innustavad liikuma mitmesugustes keskkondades nii linnas kui maal. Erinevad tegevused, alates rattasõidust ja jalutamisest kuni organiseeritud liikumistegevusteni, pakuvad igas vanuses inimestele võimaluse kujundada endale sobiv aktiivne eluviis.
Juhtimine ja poliitikad
Loome ja tugevdame juhtimist ning koostööd. Arendame valitsemist, mitmetasandilisi partnerlusi, tööjõu võimekust ja info liikumist üle sektorite. Toetame koostööd omavalitsuste, riigi, kogukondade ja ettevõtete vahel, et liikumist soodustavad tegevused oleksid terviklikud ja kestlikud. Meie eesmärk on tagada turvalised ja kasutajasõbralikud lahendused ning tõhus ressursside kasutamine, mis võimaldab ellu viia koordineeritud tegevusi nii rahvusvahelisel, riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

Riikliku liikumisaktiivsuse tegevuskava loomine

Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium. 

2023. aastal loodigi kolme ministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskava tugineb „Eesti 2035” pikaajalisele arengustrateegiale ning eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Lisaks ministeeriumidele on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist, Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. Tegevuskava hõlmab nii projektipõhiseid tegevusi kui ka selliseid algatusi, mis on oma iseloomult pidevad ehk kindla lõputa.

Kultuuriministeerium

Pikaajalise strateegia Sport 2030 üheks peaeesmärgiks on, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Kultuuriministeerium toetab liikumisharrastust eesmärgiga suurendada Eesti inimeste liikumisaktiivsust. Läbi erinevate toetuste rajatakse ja kaasajastatakse liikumisharrastusega tegelemiseks vajaminevat taristut ning toetatakse spordiorganisatsioone, kelle ülesanneteks on pakkuda inimestele võimalusi olla füüsiliselt aktiivsed.

Vaata lähemalt
Sotsiaalministeerium

Kehalise aktiivsuse edendamine on rahvastiku tervise arengukava üks eesmärk. Sotsiaalministeerium kujundab kogu elukaart hõlmavat toitumis- ja liikumispoliitikat (toitumise ja liikumise roheline raamat, rahvatervishoiu seadus). Rõhk on tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamisel ja istuva eluviisi vähendamisel ning elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse parandamisel.

Vaata lähemalt
Haridus- ja Teadusministeerium

Liikumist puudutavad hoiakud, teadmised ja oskused omandatakse suuresti haridussüsteemis. Haridus- ja Teadusministeerium edendab liikumisaktiivsust läbi liikumisõpetuse ainekava ja aktiivse koolikeskkonna. Oluline on, et liikumisõpetus annab noortele edasiseks aktiivseks eluks vajalikud teadmised ja põhioskused. Liikuma Kutsuva Kooli programm panustab sellesse, et ka ülejäänud koolipäev oleks võimalikult liikumist soodustav.

Vaata lähemalt